Obsah (5)

§ 366§ 175§ 180§ 373§ 186

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised teistmismenetluse

) §-dest 180 ja 175 lähtudes tuleb K-R. Revalt määratud kaitsjale makstud tasude katteks välja mõista 3013 eurot. 3. Seoses süüdistatavalt välja mõistetava menetluskulu arvestamisega viidati maakohtu otsuses muu hulgas süüdistatava määratud kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa kahele kohtueelses menetluses esitatud riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotlusele. Mõlemad taotlused olid uurimisasutuse ja prokuratuuri pealdisena tehtud määrustega täies ulatuses rahuldatud. Nendes taotlustes palus kaitsja muu hulgas hüvitada OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa advokaadi kasutuses oleva sõiduauto kasutamise kulu, mis oli tekkinud seetõttu, et kaitsja sõitis seoses riigi õigusabi osutamisega 19. aprillist 17. maini 2012 kolmel korral Rakverest Tallinna ja tagasi (kokku 600 km). Kaitsja palus sõidukulu hüvitada määras 0,13 €/km ehk 78 eurot, millele lisandus käibemaks. 4. Kohtuotsuse tegemisega samal päeval oli maakohus pealdisena tehtud määrusega täies ulatuses rahuldanud A. Aasmaa taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kogusummas 2329 eurot 20 senti. Muu hulgas palus kaitsja hüvitada OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa isikliku sõiduauto kasutamise kulu 246 eurot, millele lisandus käibemaks. Taotluse kohaselt tekkis kõnealune kulu seetõttu, et kaitsja sõitis seoses riigi õigusabi osutamisega 30. maist 27. septembrini 2012 kokku seitsmel korral Rakverest Tallinna ja tagasi (ühe sõidu puhul taotles kaitsja sõidukulu hüvitamist 50% ulatuses). 30. mail 2012 toimunud sõidu (200

1. km)kulu palus kaitsja hüvitada määras 0,13 €/km ehk summas 26 eurot. 2. juulist 27. septembrini 2012 aset leidnud kokku kuue sõidu (1100
2. km)kulu palus kaitsja hüvitada määras 0,20 €/km ehk summas 220 eurot. Nendele summadele lisandus käibemaks 49 eurot 20 senti. Edasikaebemenetlus ja kriminaalasja uus arutamine 5. Tallinna Ringkonnakohtu 21. novembri 2012. a otsusega tühistati maakohtu otsus osas, millega maakohus määras hävitamisele kolm asitõendina ära võetud riideeset, ja tagastati need esemed süüdistatavale. Muus osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei muutnud, apellatsioonimenetluse kulu jäeti riigi kanda. 6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. mai 2013. a otsusega asjas nr 3-1-1-51-13 tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 21. novembri 2012. a ja Harju Maakohtu 27. septembri 2012. a otsus osas, millega otsustati kohtuotsuse jõustumisel hävitada osa süüdistatavalt ära võetud dokumentidest. Tühistatud osas saatis Riigikohus kriminaalasja uue kohtuotsuse tegemiseks Harju Maakohtule samas kohtukoosseisus. Muus osas jäeti kohtuotsused muutmata, kassatsioonimenetluse kulu jäeti riigi kanda. 7. Harju Maakohtu 5. septembri 2013. a otsusega tehti Riigikohtu otsuses käsitletud dokumentidega toimimise kohta uus otsustus. Menetluskulu jäeti riigi kanda. TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Teistmisavaldus 8. 27. juulil 2016 esitas K-R. Reva kaitsja vandeadvokaat A. Aasmaa Riigikohtule teistmisavalduse, taotledes Harju Maakohtu 27. septembri 2012. a otsuse tühistamist osas, millega K-R. Revalt mõisteti menetluskuluna välja määratud kaitsja sõiduauto kasutamise kulu summas 388 eurot 80 senti (sh käibemaks). Kaitsja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista süüdistatavalt selle menetluskulu katteks välja 182 eurot 40 senti. 9. Teistmisavalduse esitaja taotleb kriminaalmenetluse uuendamist

§ 366p 6 alusel, tuginedes sellele, et Riigikohtu üldkogu 26.

aprilli

1. a otsusega asjas nr 3-2-1-40-15 tunnistati põhiseadusvastaseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 3 alusel Eesti Advokatuuri juhatuse otsustega kinnitatud, ajavahemikus
2. jaanuarist 2010 kuni
3. septembrini 2014 kehtinud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluseid, maksmise korda ja määrasid ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatust ja korda puudutavad aktid. Osas, millega tunnistati põhiseadusvastaseks Eesti Advokatuuri juhatuse õigusaktide punktid 51–54 ja nende kehtestamise aluseks olnud delegatsiooninormi osa, ei lükanud Riigikohus oma otsuse jõustumist edasi.
4. K-R. Revalt menetluskuluna välja mõistetud summa hõlmab ka summasid, mis on määratud kindlaks Eesti Advokatuuri juhatuse otsuse "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" (edaspidi ka tasude ja kulude kord) punkti 54 alusel. Nimelt hüvitati kaitsjale sõidukuluna kohtueelses menetluses 78 eurot, millele lisandus käibemaks, ja maakohtu menetluses 246 eurot, millele samuti lisandus käibemaks. Need summad arvati

§ 175

lg 1 p 4 alusel menetluskulu hulka ja mõisteti süüdistatavalt

§ 180lg 1 alusel välja.

1. Riigikohtu üldkogu otsuse kohaselt on tasude ja kulude korra punktid 51–54 kehtetud. Tasude ja kulude korra punkt 54 nägi käesoleva kriminaalasja menetlemise ajal kehtinud redaktsioonides ette kaitsja isikliku sõiduauto kasutamise kompenseerimise määras 0,13 eurot ja 0,20 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Üldkogu viidatud otsuse järgi tuleb kuni põhiseaduse nõuetele vastava regulatsiooni kehtestamiseni määrata isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis analoogia alusel. Üldkogu leidis, et
2. a novembris kulus keskmise sõiduauto kasutamisel ühe kilomeetri läbimisele 8 eurosenti, millele lisandus käibemaks. Kaitsja arvates ei ole kütuse hinnad viimaste aastate jooksul märkimisväärselt kõikunud. Seetõttu peab ka käesolevas asjas lähtuma määrast 0,08 €/km. Järelikult tuleb K-R. Revalt määratud kaitsja sõidukulu katteks menetluskuluna välja mõista 182 eurot 40 senti (1900 km x 0,08 € x 1,2).

§ 373lg 3 kohaselt saab Riigikohus praeguses asjas ise uue otsuse teha.

Vastus teistmisavaldusele 12. Prokuratuur teistmisavaldusele ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 13.

§ 366

p 6 kohaselt on teistmise alus mh Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras selle õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine, millele tugines kohtuotsus või -määrus teistetavas kriminaalasjas. 14. Harju Maakohtu 27. septembri 2012. a otsusega mõisteti K-R. Revalt

§ 180

lg 1 alusel riigi kasuks välja muu hulgas 3013 eurot määratud kaitsjale kohtueelses menetluses ja esimese astme kohtu menetluses makstud tasu katteks (maakohus pidas kaitsjale makstud tasu all silmas ka hüvitist riigi õigusabi kulude eest). Tallinna Ringkonnakohus ja Riigikohus jätsid maakohtu otsuse selles osas muutmata. Süüdistatavalt menetluskuluna välja mõistetud summa hõlmab ka 388 eurot 80 senti riigi õigusabi kulu hüvitist, mille menetlejad määrasid RÕS § 22 lg-s 7 ning § 23 lg-tes 1 ja 3 sätestatud korras OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa K-R. Revale riigi õigusabi osutamisel kantud sõiduauto kasutamise kulu katteks (vt käesoleva otsuse punktid 2–4). Tegemist on

§ 175

lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskuluga (vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-89-16, p 22).
3. Nii advokaadibüroo pidaja sõidukulu hüvitis kui ka selle katteks K-R. Revalt

§ 180

lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõistetud menetluskulu suurus määrati kindlaks, juhindudes Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega

1. detsembril 2009 kinnitatud, hiljem korduvalt muudetud ja
2. jaanuaril 2014 kehtivuse kaotanud õigusaktist "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord". See kord oli kehtestatud
3. jaanuaril 2010 jõustunud RÕS § 21 lg 3 alusel. Sõidukulude hüvitamist reguleerisid tasude ja kulude korra punktid 52–
4. Käesolevas asjas kohaldati viidatud tasude kulude korra kaht redaktsiooni. Riigi õigusabi osutamisega seotud K-R. Reva kaitsja sõidud, mis tehti enne
5. juulit 2012 (kokku 800 km), hüvitati ja nende eest määratud hüvitis arvati menetluskulu hulka, lähtudes tasude ja kulude korra redaktsioonist, mis oli kehtestatud perioodiks
6. jaanuarist kuni
7. juunini
8. Tasude ja kulude korra osutatud redaktsiooni punkt 54 nägi ette, et riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud hüvitatakse advokaadi põhjendatud taotlusel summas 0,13 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. K-R. Reva määratud kaitsja sõidukulu, mis tekkis
9. a teises pooles (kokku 1100 km läbimisel), hüvitati ja arvati menetluskulu hulka, lähtudes tasude ja kulude korra sel ajal kehtinud redaktsioonist, mille punkt 54 sätestas hüvitismäära 0,2 €/km. Tasude ja kulude korra kõnealuste redaktsioonide punkti 2 järgi lisandus nendele summadele käibemaks.
10. Eeltoodu põhjal leiab kolleegium, et teistetavas kriminaalasjas tehtud kohtuotsus tugineb määratud kaitsja sõidukulu hüvitise menetluskulu hulka arvamist ja hüvitamist puudutavas osas muu hulgas
11. jaanuaril 2010 jõustunud RÕS § 21 lg 3 lausetele 1–3 ja nende alusel kehtestatud Eesti Advokatuuri juhatuse
12. detsembri
13. a otsusega kehtestatud tasude ja kulude korra punktidele 52–
15. Riigikohtu üldkogu
16. aprilli
17. a otsusega asjas nr 3-2-1-40-15 tunnistati põhiseadusvastaseks muu hulgas nii RÕS § 21 lg 3 laused 1–3 kui ka eelmises punktis osutatud tasude ja kulude kord (vt viidatud otsuse resolutiivosa punktid 1 ja 3 koos põhiosa punktiga 61). Ehkki üldkogu lükkas oma otsuse jõustumise osaliselt edasi, ei tehtud seda siiski osas, millega tunnistati põhiseadusvastaseks ka käesolevas asjas kohaldatud
18. detsembri
19. a tasude ja kulude korra punktid 51–54 ning põhiseadusvastaseks ja kehtetuks RÕS § 21 lg 3 laused 1–3 osas, milles need volitasid advokatuuri juhatust kehtestama tasude ja kulude korra punktides 51– 54 sisalduvaid sätteid (vt viidatud otsuse resolutiivosa punkti 4 alapunktid 1 ja 2).
20. Kui norm, millele kohtulahend tugineb, tunnistatakse põhiseadusvastaseks, ei anna see siiski mitte alati alust selle kohtulahendi teistmiseks

§ 366p 6 alusel.

Eeskätt ei saa teistmise aluseks olla selline põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras tehtud otsus, millega tunnistatakse norm põhiseadusvastaseks (ja kehtetuks) üksnes edasiulatuvalt (ex nunc).

§ 366

p 6 eesmärk on vältida olukorda, kus jõusse jääb kohtulahend, mis tugineb normile, mille puhul on tagantjärele ilmnenud, et põhiseadusvastasuse tõttu see kohtulahendi tegemise ajal ei kehtinud. Juhul, kui norm tunnistatakse põhiseadusvastaseks üksnes edasiulatuvalt, ei lange normi kehtivus tagantjärele ära ja puudub alus väita, et enne põhiseaduslikkuse järelevalve otsust tehtud kohtulahend tugineks selle tegemise ajal kehtetule normile. Riigikohtu üldkogu on märkinud, et kohtulahendi teistmine oleks mõeldamatu, kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tehtud otsusel oleks vaid ex nunc-toime (vt Riigikohtu üldkogu

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-3-2-1-07, p 19). Ehkki üldjuhul on põhiseaduslikkuse järelevalve otsustel tagasiulatuv jõud, on otsuse tagasiulatuvat mõju võimalik piirata, tunnistades normi kehtetuks üksnes edasiulatuvalt (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
3. aprilli
4. a otsus asjas nr 3-4-1-25-11, p 55). Nii tähendab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras tehtud otsuse jõustumise edasilükkamine põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 58 lg 3 alusel seda, et sellel otsusel ei ole erga omnes tagasiulatuvat toimet (vt Riigikohtu üldkogu
5. märtsi
6. a otsus asjas nr 3-3-2-1-07, p 20). Kui teistmise alusena oleks käsitatav ka otsus, millega norm tunnistatakse põhiseadusvastaseks üksnes edasiulatuvalt, muutuks PSJKS § 58 lg-s 3 sätestatud võimalus sisutuks. Samuti võib Riigikohus tunnistada normi põhiseadusvastaseks ja kehtetuks ex nunc, otsuse jõustumist edasi lükkamata (vt otsus asjas nr 3-4-1-25-11, p-d 54–55). Ka sellisel juhul ei ole normi põhiseadusvastaseks tunnistamine käsitatav

§ 366p-s 6 nimetatud teistmise alusena.

1. Kriminaalkolleegium on varem käsitlenud asjas nr 3-2-1-40-15 tehtud üldkogu otsuse mõju osas, milles sellega tunnistati põhiseadusvastaseks ja kehtetuks Eesti Advokatuuri juhatuse
2. septembri
3. a otsusega kinnitatud tasude ja kulude korra punktid 51–54 koos volitusnormi (RÕS § 21 lg 1 ls-d 1–3) vastava osaga. Kolleegium jõudis järeldusele, et üldkogu ei piiranud oma otsuse kõnealuse osa tagasiulatuvat mõju, mistõttu on sellel ex tunc erga omnes-toime. Teisisõnu tunnistas Riigikohus
4. aprilli
5. a otsusega
6. septembri
7. a tasude ja kulude korra punktid 51–54 (koos volitusnormiga) kehtetuks algusest peale (tagasiulatuvalt) ning kõikide isikute suhtes. (Vt otsus asjas nr 3-1-1-89-16, p 27.) Samasugune järeldus kehtib ka käesolevas asjas kohaldatud Eesti Advokatuuri juhatuse
8. detsembri
9. a otsusega kinnitatud tasude ja kulude korra ning selle aluseks oleva delegatsiooninormi osa (sama, mis
10. septembri
11. a tasude ja kulude korra puhul) kohta.
12. Eeltoodust lähtuvalt leiab kolleegium, et RÕS § 21 lg 3 lausete 1–3 ja nende alusel Eesti Advokatuuri juhatuse
13. detsembri
14. a otsusega kinnitatud tasude ja kulude korra punktide 52–54 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine on käsitatav asjaoluna, mis annab

§ 366p 6 kohaselt aluse käesolev kriminaalmenetlus uuendada.

Seda siiski mitte tervikuna, vaid üksnes ulatuses, milles põhiseadusvastane norm võis kriminaalmenetluse tulemust mõjutada, s.o osas, millega riigi õigusabi tasu ja kulud arvati

§ 175

lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu hulka ja otsustati nende hüvitamine ehk mõisteti need summad

§ 180lg 1 alusel K-R.

Revalt riigi kasuks välja. 21.

§ 373

lg 3 sätestab, et kui teistetavas kriminaalasjas ei ole vaja tuvastada uusi asjaolusid, võib Riigikohus pärast kriminaalasja teistmist teha uue otsuse, raskendamata süüdimõistetu olukorda. Kolleegium nõustub avalduse esitajaga, et käesolevas asjas ei ole vaja uusi asjaolusid tuvastada ja Riigikohus saab teha ise uue otsuse. 22. Uurimisasutus, prokuratuur ja maakohus määrasid OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa KR. Revale riigi õigusabi osutamisel tekkinud sõidukulu katteks hüvitise kogusummas 388 eurot 80 senti (koos käibemaksuga), mille maakohus arvas

§ 175

lg 1 p 4 alusel menetluskulu hulka ja mõistis

§ 180lg 1 alusel süüdistatavalt välja.

See summa on kindlaks määratud põhiseadusvastasuse tõttu algusest peale kehtetu tasude ja kulude korra alusel (vt käesoleva otsuse punktid 15 ja 17). 23. Riigikohtul puudub käesoleva teistmismenetluse raames alus muuta uurimisasutuse, prokuratuuri ja maakohtu määruseid advokaadibüroo pidajale makstavate sõidukulu hüvitiste suuruse kindlaksmääramise kohta. Kolleegiumil tuleb lahendada üksnes küsimus, kas ja kui, siis milline summa tuleb K-R. Revalt määratud kaitsja sõidukulu hüvitise katteks

§ 180lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista.

1. Tulenevalt üldkogu otsusest asjas nr 3-2-1-40-15 ei kehtinud aastal 2012, kui K-R. Reva kaitsja tegi riigi õigusabi osutamisega seotud sõidud, RÕS § 22 lg-s 6 viidatud korda, mille alusel määrata kindlaks riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulu hüvitis. Üldkogu leidis, et sellises olukorras tuleb riigi õigusabi kulud, mis oleks tulnud hüvitada tasude ja kulude korra punktide 51–54 järgi, kindlaks määrata riigi õigusabi seaduse alusel, kohaldades vajadusel analoogiat või muid õiguslünga ületamise viise (vt otsus asjas nr 3-2-1-40-15, p-d 67 ja 70). Üldkogu pidas põhjendatuks lähtuda sõiduauto kasutamise kulude suuruse määramisel analoogia alusel Vabariigi Valitsuse
2. juuli
3. a määruse nr 164 §-st 5 ja RÕS § 21 lg-st 2, võttes aluseks keskmise sõiduauto kasutamise eeldusliku tegeliku kulu riigi õigusabi osutamisega seotud sõidu toimumise ajal, ning lähtus hüvitise määrast 0,08 €/km (vt otsus asjas nr 3-2-1-40-15, p-d 73–75 ja otsus asjas nr 3-1-1-89-16, p 30.)
4. Ajavahemikul
5. a maist septembrini, mil K-R. Reva kaitsja käesolevas asjas seoses kohtueelses menetluses ja maakohtus riigi õigusabi osutamisega sõiduautot kasutas, ei erinenud kütuse hind olulisel määral kütuse hinnast üldkogu otsuses käsitletud ajal. Seetõttu peab kolleegium võimalikuks lähtuda sellest, et sõiduauto kasutamise eelduslik tegelik kulu oli ka
6. a maist septembrini sama suur, nagu üldkogu selle määras – 0,08 €/km, millele lisandub käibemaks.
7. Ajal, kui kaitsja tegi riigi õigusabi osutamisega seotud sõite, puudus õiguslik alus hüvitada advokaadile (advokaadibüroo pidajale) sõidukulu üldkogu eeldatud sõiduauto kasutamise tegelikust kulust (0,08 €/km) suuremas määras. Järelikult ei saanud riigi õigusabi osutamisega seotud sõidukulu hüvitist sellest määrast suuremas ulatuses ka

§ 175

lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu hulka arvata ega menetlusosaliselt välja mõista. (Vt otsus asjas nr 3-1-1-89-16, p 35.) Kuna üldkogu otsusest tulenev sõiduauto kasutamise tegeliku kulu määr on väiksem kui

1. detsembri
2. a tasude ja kulude korra
3. aastal kehtinud redaktsioonides kehtestatud määrad (0,13 €/km ja 0,20 €/km), siis ei saa põhiseadusvastast tasude ja kulude korda K-R. Revalt välja mõistetava menetluskulu suuruse arvestamisel kohaldada ka usalduskaitse põhimõttele tuginedes (vt ka otsus asjas nr 3-1-1-89-16, p 30).
4. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud K-R. Reva kaitsja taotlus vähendada süüdimõistetult määratud kaitsja sõidukulu hüvitiste katteks menetluskuluna välja mõistetud summat.
5. Nähtuvalt taotlustest, mille menetlejad rahuldasid, läbis kaitsja kohtueelse menetluse ja esimese astme kohtu menetluse ajal K-R. Revale riigi õigusabi osutamiseks sõiduautoga kokku 1900 km (vt käesoleva otsuse punktid 3 ja 4). Üldkogu otsusest tulenev sõiduauto kasutamise tegelik kulu sellise vahemaa läbimisel on 152 eurot (0,08 €/km x 1900 km), millele lisandub käibemaks (20%) 30 eurot 40 senti, kokku seega 182 eurot 40 senti. Selle summa ulatuses on käesolevas asjas võimalik määratud kaitsja sõidukulu hüvitis

§ 175lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu hulka arvata ja K-R.

Revalt välja mõista.

1. Seega väheneb K-R. Revalt riigi õigusabi tasu ja kulude katteks välja mõistetud menetluskulu suurus 206 euro 40 sendi (388,80 € – 182,40 €) võrra ehk 2806 euro 60 sendini (3013 € – 206,40 €).
2. Kokkuvõttes uuendab Riigikohtu kriminaalkolleegium

§ 366

p 6 alusel käesoleva kriminaalmenetluse selles osas, mis puudutab riigi õigusabi tasu ja kulude menetluskulu hulka arvamist ja hüvitamist.

§ 373lg-st 3 juhindudes tühistab kolleegium Harju Maakohtu 27.

septembri

1. a otsuse osas, millega K-R. Revalt mõisteti riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise katteks välja 3013 eurot, samuti Tallinna Ringkonnakohtu
2. novembri
3. a ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. mai
5. a otsuse osas, millega jäeti maakohtu otsus selles osas muutmata. Tühistatud osas teeb Riigikohus uue otsuse, mõistes K-R. Revalt

§ 180

lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja 2806 eurot 60 senti kohtueelses menetluses ja esimese astme kohtu menetluses määratud kaitsjale määratud tasu ja kulude katteks.

1. K-R. Reva kaitsja esitas Riigikohtule taotluse tasu määramiseks teistmismenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa riigi õigusabi tasu 160 eurot, millele lisandub käibemaks 32 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal toimikuga tutvumiseks pool tundi, süüdimõistetuga suhtlemiseks samuti pool tundi ja teistmisavalduse koostamiseks kolm tundi. Need toimingud tegi kaitsja
2. a juunis ja juulis. Kolleegium, juhindudes RÕS § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja §-st 381 ning justiitsministri
3. juuli
4. a määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10, § 6 lg-st 3 ning §-st 14, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 186lg 3 ja § 175 lg 1 p 4 kohaselt jääb kõnealune tasu menetluskuluna riigi kanda.

Paavo Randma, Saale Laos, Peeter Roosma (allkirjastatud digitaalselt)