← Eesti

3-1-2-3-16

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised teistmismenetluse

§ 175

lg 1 p 4 alusel kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitiste katteks ning 608 eurot 16 senti KrMS § 185 lg 2 ja § 175 lg 1 p 4 alusel apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitiste katteks. 3. Mõista August Burkevitšilt Eesti Vabariigi kasuks välja 3841 (kolm tuhat kaheksasada nelikümmend üks) eurot 78 senti KrMS §

§ 175

lg 1 p 4 alusel kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitiste katteks ning 592 (viissada üheksakümmend kaks) eurot 56 senti KrMS § 185 lg 2 ja § 175 lg 1 p 4 alusel apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitiste katteks.

  1. Teistmisavaldus rahuldada.
  2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa August Burkevitšile teistmismenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 120 (ükssada kakskümmend) eurot (sh käibemaks 20 eurot). Jätta see menetluskulu riigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohtu otsus
  3. Tartu Maakohtu
  4. oktoobri
  5. a otsusega tunnistati August Burkevitš süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 114 p-de 1, 4 ja 5, § 121, § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 ning § 200 lg 2 p 9 järgi.
  6. Sama kohtuotsusega mõisteti A. Burkevitšilt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 1 alusel riigi kasuks välja summad erinevate menetluskulude katteks, sh 3990 eurot 89 senti määratud kaitsjale väljamakstava tasu katteks. Kohtuotsusest nähtuvalt hõlmas see summa ka riigi õigusabi kulude hüvitisi, mis uurimisasutus, prokuratuur ja maakohus olid määranud OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa selle sõidukulu katteks, mis oli tekkinud A. Burkevitšile kohtueelses menetluses ja esimese astme kohtu menetluses riigi õigusabi osutades. Kohtueelses menetluses ja maakohtus esitatud taotlustes, mille menetlejad täielikult rahuldasid ja mille alusel advokaadibüroo pidajale määratud summad maakohus KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskulu hulka arvas ning süüdistatavalt välja mõistis, palus kaitsja muu hulgas hüvitada OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa järgmised advokaadi kasutuses oleva sõiduauto kasutamise kulud: 1) kohtueelses menetluses esitatud taotlustes palus kaitsja hüvitada sõidukulu, mis tekkis seetõttu, et kaitsja sõitis ajavahemikul
  7. septembrist 2010 kuni
  8. veebruarini 2011 seoses riigi õigusabi osutamisega viiel korral Rakverest Tartusse ja tagasi (1310 km) ning ühel korral Rakverest Valka ja tagasi (450 km). Kaitsja palus hüvitada
  9. a tekkinud sõidukulu määras 2 kr/km ehk summas 2520 krooni (161 eurot 6 senti) ja
  10. a tekkinud sõidukulu määras 0,13 €/km ehk summas 65 eurot. Nendele summadele lisandus käibemaks. 2) maakohtule esitatud taotluses palus kaitsja hüvitada sõidukulu, mis tekkis seetõttu, et kaitsja sõitis ajavahemikul
  11. märtsist
  12. oktoobrini 2011 seoses riigi õigusabi osutamisega kolmel korral Rakverest Tartusse ja tagasi (kokku 780 km). Kaitsja taotles sõidukulu hüvitamist määras 0,13 €/km ehk summas 101 eurot 40 senti, millele lisandus käibemaks. Edasikaebemenetlus
  13. Tartu Ringkonnakohtu
  14. veebruari
  15. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja süüdistatava ning tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata.
  16. Ringkonnakohus mõistis A. Burkevitšilt KrMS § 185 lg 2 alusel menetluskuluna välja 608 eurot 16 senti kaitsjale apellatsioonimenetluses määratud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise katteks. Apellatsioonimenetluses esitatud taotluses, mille ringkonnakohus täies ulatuses rahuldas ja mille alusel advokaadibüroo pidajale määratud summa arvati KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel apellatsioonimenetluse kulu hulka ning mõisteti süüdistatavalt välja, palus kaitsja muu hulgas hüvitada OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa advokaadi kasutuses oleva sõiduauto kasutamise kulu. Taotluse kohaselt tekkis kõnealune kulu seetõttu, et kaitsja sõitis
  17. jaanuaril 2012 seoses riigi õigusabi osutamisega Rakverest Tartusse ja tagasi (260 km). Kaitsja palus sõidukulu hüvitada määras 0,13 €/km ehk summas 33 eurot 80 senti, millele lisandus käibemaks.
  18. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  19. oktoobri
  20. a otsusega asjas nr 3-1-1-76-12 jäeti ringkonnakohtu otsus muutmata ja kaitsja kassatsioon rahuldamata. Sama kohtuotsusega mõisteti A. Burkevitšilt välja kassatsioonimenetluse kulu, mis aga sõidukulude hüvitist ei sisaldanud. TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Teistmisavaldus ja kaitsja täiendav seisukoht
  22. juulil
  23. a esitas A. Burkevitši kaitsja vandeadvokaat A. Aasmaa Riigikohtule teistmisavalduse, taotledes Tartu Maakohtu
  24. oktoobri
  25. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  26. veebruari
  27. a otsuse tühistamist osas, millega A. Burkevitšilt mõisteti menetluskuluna välja määratud kaitsja sõiduauto kasutamise kulu. Teistmisavalduse esitaja palub mõista need kulud välja määras, mis tuleneb asjas nr 3-2-1-40-15 tehtud Riigikohtu üldkogu
  28. aprilli
  29. a otsuse punktist
  31. Teistmisavalduse esitaja taotleb kriminaalmenetluse uuendamist KrMS § 366 p 6 alusel, tuginedes sellele, et Riigikohtu
  32. aprilli
  33. a otsusega asjas nr 3-2-1-40-15 tunnistati põhiseadusvastaseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 3 alusel Eesti Advokatuuri juhatuse otsustega kinnitatud, ajavahemikus
  34. jaanuarist 2010 kuni
  35. septembrini 2014 kehtinud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluseid, maksmise korda ja määrasid ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatust ja korda puudutavad aktid. Osas, millega tunnistati põhiseadusvastaseks Eesti Advokatuuri juhatuse õigusaktide punktid 51–54 ja nende kehtestamise aluseks olnud delegatsiooninormi osa, ei lükanud Riigikohus oma otsuse jõustumist edasi.
  36. A. Burkevitšilt maakohtu otsusega menetluskuluna välja mõistetud 3990 eurot 89 senti ja ringkonnakohtu otsusega välja mõistetud 608 eurot 16 senti sisaldavad ka summasid, mis on määratud kindlaks Eesti Advokatuuri juhatuse otsuse "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" (edaspidi ka tasude ja kulude kord) punkti 54 alusel.
  37. Riigikohtu üldkogu otsuse kohaselt on tasude ja kulude korra punktid 51–54 kehtetud. Tasude ja kulude korra punkt 54 nägi käesoleva kriminaalasja menetlemise ajal kehtinud redaktsioonides ette kaitsja isikliku sõiduauto kasutamise kompenseerimise määras 0,13 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Üldkogu viidatud otsuse järgi tuleb kuni põhiseaduse nõuetele vastava regulatsiooni kehtestamiseni määrata isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis analoogia alusel. Üldkogu leidis, et
  38. a novembris kulus keskmise sõiduauto kasutamisel ühe kilomeetri läbimisele 8 senti, millele lisandus käibemaks. Kaitsja arvates ei ole kütuse hinnad viimaste aastate jooksul märkimisväärselt kõikunud. Seetõttu peab ka käesolevas asjas lähtuma määrast 0,08 €/km. Tulenevalt KrMS § 373 lg-st 3 saab Riigikohus praeguses asjas ise uue otsuse teha.
  40. detsembril 2016 esitas kaitsja Riigikohtule täiendava seisukoha, paludes vähendada A. Burkevitšilt kaitsja sõidukulu hüvitise katteks menetluskuluna välja mõistetud summat kokku 149 euro 71 sendi võrra. Kaitsja põhjenduse kohaselt puudutab menetluskulu ümberarvestus hüvitist, mis määrati advokaadibüroo pidajale kriminaalmenetluses kokku 2550 km läbimise eest. Ühtlasi leiab kaitsja, et Riigikohtul ei ole praeguses menetluses alust vähendada advokaadibüroo pidajale määratud riigi õigusabi kuluhüvitise suurust. Vastus teistmisavaldusele
  41. Prokuratuur teistmisavaldusele ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  42. KrMS § 366 p 6 kohaselt on teistmise alus mh Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras selle õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine, millele tugines kohtuotsus või -määrus teistetavas kriminaalasjas.
  43. Tartu Maakohtu
  44. oktoobri
  45. a otsusega mõisteti A. Burkevitšilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigi kasuks välja muu hulgas 3990 eurot 89 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses ja esimese astme kohtu menetluses makstud tasu katteks (maakohus pidas kaitsjale määratud tasu all silmas ka hüvitist riigi õigusabi kulude eest). Tartu Ringkonnakohus ja Riigikohus jätsid maakohtu otsuse muutmata. Süüdistatavalt menetluskuluna välja mõistetud summa hõlmab ka 392 eurot 95 senti riigi õigusabi kulu hüvitist, mille menetlejad määrasid RÕS § 22 lg-s 7 ja § 23 lg-tes 1 ja 3 sätestatud korras OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa A. Burkevitšile riigi õigusabi osutamisel kantud sõiduauto kasutamise kulu katteks (vt käesoleva otsuse punkt 2). Tegemist on KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskuluga (vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  46. novembri
  47. a otsus asjas nr 3-1-1-89-16, p 22).
  48. Lisaks hõlmab Tartu Ringkonnakohtu
  49. veebruari
  50. a otsusega A. Burkevitšilt KrMS § 185 lg 2 alusel apellatsioonimenetluse kuluna riigi kasuks välja mõistetud summa 40 euro 56 sendi ulatuses riigi õigusabi kulu hüvitist, mille ringkonnakohus määras OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa A. Burkevitšile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisel kantud sõiduauto kasutamise kulu katteks (vt käesoleva otsuse punkt 4). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  51. oktoobri
  52. a otsusega jäeti ringkonnakohtu otsus muutmata.
  53. Nii advokaadibüroo pidaja sõidukulu hüvitis kui ka selle katteks A. Burkevitšilt KrMS § 180 lg 1, § 185 lg 2 ja § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõistetud menetluskulu määrati kindlaks, juhindudes Eesti Advokatuuri juhatuse poolt
  54. detsembril 2009 kinnitatud, hiljem korduvalt muudetud ja
  55. jaanuaril 2014 kehtivuse kaotanud otsusest "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord". See kord oli kehtestatud
  56. jaanuaril 2010 jõustunud RÕS § 21 lg 3 alusel. Sõidukulude hüvitamist reguleerisid tasude ja kulude korra punktid 52–
  57. Käesolevas asjas kohaldati viidatud tasude kulude korra kaht redaktsiooni, millest esimene oli kehtestatud perioodiks
  58. juulist 2010 kuni
  59. detsembrini 2011 ja teine perioodiks
  60. jaanuarist kuni
  61. juunini
  62. Mõlema redaktsiooni punkt 54 nägi ette, et riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud hüvitatakse advokaadi põhjendatud taotlusel summas 0,13 eurot (enne
  63. jaanuari 2011 vastavalt 2 krooni) iga läbitud kilomeetri kohta. Tasude ja kulude korra kõnealuste redaktsioonide punkti 2 järgi lisandus nendele summadele käibemaks.
  64. Eeltoodu põhjal leiab kolleegium, et teistetavas kriminaalasjas tehtud kohtuotsus tugineb määratud kaitsja sõidukulu hüvitise menetluskulu hulka arvamist ja hüvitamist puudutavas osas muu hulgas
  65. jaanuaril 2010 jõustunud RÕS § 21 lg 3 lausetele 1–3 ja nende alusel kehtestatud Eesti Advokatuuri juhatuse
  66. detsembri
  67. a otsusega kehtestatud tasude ja kulude korra punktidele 52–
  69. Riigikohtu üldkogu
  70. aprilli
  71. a otsusega asjas nr 3-2-1-40-16 tunnistati põhiseadusvastaseks muu hulgas nii RÕS § 21 lg 3 laused 1–3 kui ka eelmises punktis osutatud tasude ja kulude kord (vt viidatud otsuse resolutiivosa punktid 1 ja 3 koos põhiosa punktiga 61). Ehkki üldkogu lükkas oma otsuse jõustumise osaliselt edasi, ei tehtud seda siiski mh osas, millega tunnistati põhiseadusvastaseks ka käesolevas asjas kohaldatud
  72. detsembri
  73. a tasude ja kulude korra punktid 51–54 ning põhiseadusvastaseks ja kehtetuks RÕS § 21 lg 3 laused 1–3 osas, milles need volitasid advokatuuri juhatust kehtestama tasude ja kulude korra punktides 51– 54 sisalduvaid sätteid (vt viidatud otsuse resolutiivosa punkti 4 alapunktid 1 ja 2).
  74. Kui norm, millele kohtulahend tugineb, tunnistatakse põhiseadusvastaseks, ei anna see siiski mitte alati alust selle kohtulahendi teistmiseks KrMS § 366 p 6 alusel. Eeskätt ei saa teistmise aluseks olla selline põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras tehtud otsus, millega tunnistatakse norm põhiseadusvastaseks (ja kehtetuks) üksnes edasiulatuvalt (ex nunc). KrMS § 366 p 6 eesmärk on vältida olukorda, kus jõusse jääb kohtulahend, mis tugineb normile, mille puhul on tagantjärele ilmnenud, et põhiseadusvastasuse tõttu see kohtulahendi tegemise ajal ei kehtinud. Juhul, kui norm tunnistatakse põhiseadusvastaseks üksnes edasiulatuvalt, ei lange normi kehtivus tagantjärele ära ja puudub alus väita, et enne põhiseaduslikkuse järelevalve otsust tehtud kohtulahend tugineks selle tegemise ajal kehtetule normile. Riigikohtu üldkogu on märkinud, et kohtulahendi teistmine oleks mõeldamatu, kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tehtud otsusel oleks vaid ex nunc-toime (vt Riigikohtu üldkogu
  75. märtsi
  76. a otsus asjas nr 3-3-2-1-07, p 19). Ehkki üldjuhul on põhiseaduslikkuse järelevalve otsustel tagasiulatuv jõud, on otsuse tagasiulatuvat mõju võimalik piirata, tunnistades normi kehtetuks üksnes edasiulatuvalt (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  77. aprilli
  78. a otsus asjas nr 3-4-1-25-11, p 55). Nii tähendab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras tehtud otsuse jõustumise edasilükkamine põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 58 lg 3 alusel seda, et sellel otsusel ei ole erga omnes tagasiulatuvat toimet (vt Riigikohtu üldkogu
  79. märtsi
  80. a otsus asjas nr 3-3-2-1-07, p 20). Kui teistmise alusena oleks käsitatav ka otsus, millega norm tunnistatakse põhiseadusvastaseks üksnes edasiulatuvalt, muutuks PSJKS § 58 lg-s 3 sätestatud võimalus sisutuks. Samuti võib Riigikohus tunnistada normi põhiseadusvastaseks ja kehtetuks ex nunc, otsuse jõustumist edasi lükkamata (vt otsus asjas nr 3-4-1-25-11, p-d 54–55). Ka sellisel juhul ei ole normi põhiseadusvastaseks tunnistamine käsitatav KrMS § 366 p-s 6 nimetatud teistmise alusena.
  81. Kriminaalkolleegium on varem käsitlenud asjas nr 3-2-1-40-15 tehtud üldkogu otsuse mõju osas, milles sellega tunnistati põhiseadusvastaseks ja kehtetuks Eesti Advokatuuri juhatuse
  82. septembri
  83. a otsusega kinnitatud tasude ja kulude korra punktid 51–54 koos volitusnormi (RÕS § 21 lg 1 ls-d 1–3) vastava osaga. Kolleegium jõudis järeldusele, et üldkogu ei piiranud oma otsuse kõnealuse osa tagasiulatuvat mõju, mistõttu on sellel ex tunc erga omnes-toime. Teisisõnu tunnistas Riigikohus
  84. aprilli
  85. a otsusega
  86. septembri
  87. a tasude ja kulude korra punktid 51–54 (koos volitusnormiga) kehtetuks algusest peale (tagasiulatuvalt) ning kõikide isikute suhtes. (Vt otsus asjas nr 3-1-1-89-16, p 27.) Samasugune järeldus kehtib ka käesolevas asjas kohaldatud Eesti Advokatuuri juhatuse
  88. detsembri
  89. a otsusega kinnitatud tasude ja kulude korra ning selle aluseks oleva delegatsiooninormi osa (sama, mis
  90. septembri
  91. a tasude ja kulude korra puhul) kohta.
  92. Eeltoodust lähtuvalt leiab kolleegium, et RÕS § 21 lg 3 lausete 1–3 ja nende alusel Eesti Advokatuuri juhatuse
  93. detsembri
  94. a otsusega kinnitatud tasude ja kulude korra punktide 52–54 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine on käsitatav asjaoluna, mis annab KrMS § 366 p 6 kohaselt aluse käesolev kriminaalmenetlus uuendada. Seda siiski mitte tervikuna, vaid üksnes ulatuses, milles põhiseadusvastane norm võis kriminaalmenetluse tulemust mõjutada, s.o osas, millega riigi õigusabi tasu ja kulud arvati KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu hulka ja otsustati nende hüvitamine ehk mõisteti need summad KrMS §

§ 185lg 2 alusel A. Burkevitšilt riigi kasuks välja. 21. Kr

MS § 373 lg 3 sätestab, et kui teistetavas kriminaalasjas ei ole vaja tuvastada uusi asjaolusid, võib Riigikohus pärast kriminaalasja teistmist teha uue otsuse, raskendamata süüdimõistetu olukorda. Kolleegium nõustub avalduse esitajaga, et käesolevas asjas ei ole vaja uusi asjaolusid tuvastada ja Riigikohus saab teha ise uue otsuse. 22. Uurimisasutus, prokuratuur, maakohus ja ringkonnakohus määrasid OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa A. Burkevitšile riigi õigusabi osutamisel tekkinud sõidukulu katteks hüvitisi kogusummas 433 eurot 51 senti (koos käibemaksuga), mille kohtud arvasid KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskulu hulka ja mõistsid KrMS §

§ 185lg 2 alusel süüdistatavalt välja.

See summa on kindlaks määratud põhiseadusvastase ja seetõttu algusest peale kehtetu tasude ja kulude korra erinevate redaktsioonide alusel (vt käesoleva otsuse punktid 15 ja 17). 23. Riigikohtul puudub käesoleva teistmismenetluse raames alus muuta uurimisasutuse, prokuratuuri ja maakohtu määruseid advokaadibüroo pidajale makstavate sõidukulu hüvitiste suuruse kindlaksmääramise kohta. Kolleegiumil tuleb lahendada küsimus, kas ja kui, siis milline summa tuleb A. Burkevitšilt määratud kaitsja sõidukulu hüvitise katteks KrMS § 180 lg 1, § 185 lg 2 ja § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista. 24. Tulenevalt üldkogu otsusest asjas nr 3-2-1-40-15, ei kehtinud aastatel 2010–2012, kui A. Burkevitši kaitsja tegi riigi õigusabi osutamisega seotud sõidud, RÕS § 22 lg-s 6 viidatud korda, mille alusel määrata kindlaks riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulu hüvitis. Üldkogu leidis, et sellises olukorras tuleb riigi õigusabi kulud, mis oleks tulnud hüvitada tasude ja kulude korra punktide 51–54 järgi, kindlaks määrata riigi õigusabi seaduse alusel, kohaldades vajadusel analoogiat või muid õiguslünga ületamise viise (vt otsus asjas nr 3-2-1-40-15, p-d 67 ja 70). Üldkogu pidas põhjendatuks lähtuda sõiduauto kasutamise kulude suuruse määramisel analoogia alusel Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 §-st 5 ja RÕS § 21 lg-st 2, võttes aluseks keskmise sõiduauto kasutamise eeldusliku tegeliku kulu riigi õigusabi osutamisega seotud sõidu toimumise ajal, ning lähtus hüvitise määrast 0,08 €/km (vt otsus asjas nr 3-2-1-4015, p-d 73–75 ja otsus asjas nr 3-1-1-89-16, p 30.) 25. Ajavahemikul septembrist 2010 oktoobrini 2011 ja jaanuaris 2012, mil A. Burkevitši kaitsja käesolevas asjas seoses kohtueelses menetluses ja maakohtus riigi õigusabi osutamisega sõiduautot kasutas, ei erinenud kütuse hind olulisel määral kütuse hinnast üldkogu otsuses käsitletud ajal. Seetõttu peab kolleegium võimalikuks lähtuda sellest, et sõiduauto kasutamise eelduslik tegelik kulu oli ka 2010. a septembrist 2011. a oktoobrini ja 2012. a jaanuaris sama suur, nagu üldkogu selle määras – 0,08 €/km, millele lisandub käibemaks. 26. Ajal, kui kaitsja tegi riigi õigusabi osutamisega seotud sõite, puudus õiguslik alus hüvitada advokaadile (advokaadibüroo pidajale) sõidukulu üldkogu eeldatud sõiduauto kasutamise tegelikust kulust (0,08 €/

  1. km)suuremas määras. Järelikult ei saanud riigi õigusabi osutamisega seotud sõidukulu hüvitist sellest määrast suuremas ulatuses ka KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu hulka arvata ega menetlusosaliselt välja mõista. (Vt otsus asjas nr 3-1-1-89-16, p 35.) Kuna üldkogu otsusest tulenev sõiduauto kasutamise tegeliku kulu määr on väiksem kui 15. detsembri 2009. a tasude ja kulude korra asjakohastes redaktsioonides kehtestatud määr (2 kr/km ehk 0,13 €/km), siis ei saa põhiseadusvastast tasude ja kulude korda A. Burkevitšilt välja mõistetava menetluskulu suuruse arvestamisel kohaldada ka usalduskaitse põhimõttele tuginedes (vt ka otsus asjas nr 3-1-1-89-16, p 30). 27. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud A. Burkevitši kaitsja taotlus vähendada süüdimõistetult määratud kaitsja sõidukulu hüvitiste katteks menetluskuluna välja mõistetavaid summasid. Samas märgib kaitsja ekslikult, et A. Burkevitšilt on kriminaalmenetluse kuluna välja mõistetud hüvitis, mis määrati advokaadibüroo pidajale 2550 km läbimise eest. Tegelikult hüvitati advokaadibüroo pidajale kohtueelses menetluses, maakohtu menetluses ja apellatsioonimenetluses tekkinud sõidukulu kokku 2800 km läbimise eest. Sellest tulenevalt on ebaõige ka kaitsja arvestus, mille kohaselt tuleks A. Burkevitšilt väljamõistetava menetluskulu suurust vähendada 149 euro 71 sendi võrra. Teistmisavalduse lisas esitatud arvestuses on kaitsja jätnud tähelepanuta prokuratuuri 8. märtsi 2011. a määrusega rahuldatud tasutaotluse, mille alusel hüvitati advokaadibüroo pidajale mh 32 eurot 50 senti (lisaks käibemaks) selle eest, et kaitsja sõitis 25. veebruaril 2011 Rakverest Tartusse ja tagasi (250
  2. km)(vt kohtutoimik, kd 4, tl 180–184). 28. Nähtuvalt taotlustest, mille menetlejad rahuldasid, läbis kaitsja A. Burkevitšile riigi õigusabi osutamiseks sõiduautoga kohtueelse menetluse ja esimese astme kohtu menetluse ajal kokku 2540 km (vt otsuse punkt 2) ja apellatsioonimenetluse ajal 260 km (vt otsuse punkt 4). Üldkogu otsusest tulenev sõiduauto kasutamise tegelik kulu selliste vahemaade läbimisel on (koos käibemaksuga) vastavalt 243 eurot 84 senti (2540 km x 0,08 €/km x 1,2) ja 24 eurot 96 senti (260 km x 0,08 €/km x 1,2). Nende summade ulatuses on käesolevas asjas võimalik määratud kaitsja sõidukulu hüvitis KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu hulka arvata ja A. Burkevitšilt KrMS § 180 lg 1 või KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista. 29. Seega väheneb A. Burkevitšilt talle kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude katteks välja mõistetava summa (3990 eurot 89 senti) suurus 149 eurot 11 senti (392,95 € – 243,84 €) ehk 3841 euro 78 sendini. Süüdistatavalt apellatsioonimenetluse kulu katteks välja mõistetud summa (608,16 €) väheneb 15 eurot 60 senti (40,56 € – 24,96 €) ehk 592 euro 56 sendini. 30. Kokkuvõttes uuendab Riigikohtu kriminaalkolleegium KrMS § 366 p 6 alusel käesoleva kriminaalmenetluse selles osas, mis puudutab riigi õigusabi tasu ja kulude menetluskulu hulka arvamist ja hüvitamist. KrMS § 373 lg-st 3 juhindudes tühistab kolleegium Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2011. a otsuse, Tartu Ringkonnakohtu 8. veebruari 2012. a otsuse ja Riigikohtu 12. oktoobri 2012. a otsuse osas, millega maakohus mõistis A. Burkevitšilt kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise katteks välja 3990 eurot 89 senti, ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse selles osas muutmata ja mõistis apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise katteks süüdistatavalt välja 608 eurot 16 senti ning Riigikohus jättis madalama astme kohtute otsused menetluskulu väljamõistmist puudutavas osas muutmata. Tühistatud osas teeb Riigikohus uue otsuse, mõistes A. Burkevitšilt riigi kasuks välja 3841 eurot 78 senti KrMS §

§ 175lg 1 p 4 alusel ja 592 eurot 56 senti Kr

MS § 185 lg 2 ja § 175 lg 1 p 4 alusel.

  1. A. Burkevitši kaitsja esitas Riigikohtule taotluse tasu määramiseks teistmismenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa riigi õigusabi tasu 220 eurot, millele lisandub käibemaks 44 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal toimikuga tutvumiseks pool tundi, süüdimõistetuga suhtlemiseks samuti pool tundi, teistmisavalduse koostamiseks kolm tundi ja täiendava seisukoha koostamiseks poolteist tundi. Need toimingud tegi kaitsja
  2. a juulis, novembris ja detsembris. Kolleegium, juhindudes RÕS § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja §-st 381 ning justiitsministri
  3. juuli
  4. a määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10, § 6 lg-st 3 ning §-st 14, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Teistmisavalduse õiguslik põhjendus kattub valdavas osas sama kaitsja poolt asjas nr 3-1-2-2-16 esitatud teistmisavalduse õigusliku põhjendusega. Riigikohus on leidnud, et kaitsja töö mahtu on võimalik hinnata muu hulgas selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. detsembri
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-99-11, p 11.2). Sama põhimõte on arvestatav ka olukorras, kus kaitsja on esitanud (suures osas) kattuva sisuga menetlusdokumendid erinevates kriminaalasjades. Seetõttu loeb kolleegium käesolevas asjas teistmisavalduse koostamise põhjendatud ajakuluks ühe tunni. Kaitsja täiendavas seisukohas ei ole olulisi lisaargumente ja selles sisalduv menetluskulu suuruse arvestus on ekslik (vt käesoleva otsuse punkt 27). Kolleegium loeb kõnealuse menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks ühe pooltunni. Seega tuleb määrata kaitsjale riigi õigusabi tasu kokku 5 pooltunni ulatuses ehk summas 100 eurot, millele lisandub käibemaks. KrMS § 186 lg 3 ja § 175 lg 1 p 4 kohaselt jääb kõnealune tasu menetluskuluna riigi kanda. Paavo Randma, Saale Laos, Peeter Roosma (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.