Obsah (9)

§ 21§ 4§ 12§ 18§ 15§ 17§ 20§ 5§ 11

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-1-1-107-16 20. jaanuar 2017 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Saale Laos ja Peeter Roosma N.I väärteo

) § 21 lg-te 2 ja 3 alusel ringkonnakohtu pädevusse.

1. Tartu Ringkonnakohus jättis
2. septembri
3. a määrusega N.I kaitsja taotluse õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 212 lõikele 1 tuginevalt läbi vaatamata. Ringkonnakohus märkis, et Riigikohtu
4. augusti
5. a määrusega on esitatud taotluse osas juba seisukoht võetud, mistõttu puudub võimalus sama taotluse uuesti esitamiseks. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
7. septembril 2016 esitas menetlusaluse isiku kaitsja S. Reinsaar Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata N.I kahju hüvitamise taotlus lahendamiseks Politsei- ja Piirivalveametile. Alternatiivselt taotleb kaitsja N.I-le ajavahemikul
8. aprillist 2016 kuni
9. aprillini 2016 kinnipidamisega põhjustatud kahju hüvitamist. Kaitsja hinnangul on asjas kujunenud olukord, kus menetlusalune isik viibis alusetult kinnipidamisasutuses ning kohtud ei ole sisuliselt lahendanud N.I taotlust tema õigusvastase kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaitsja ei nõustu ringkonnakohtu väitega, et kahju hüvitamise taotluse on Riigikohus juba sisuliselt lahendanud, ning leiab, et analoogia korras tuleks praeguses asjas kohaldada

§ 21

lg 4 esimest alternatiivi, mille kohaselt on taotluse lahendamiseks pädev kohtuväline menetleja.

2. detsembril 2016 esitatud vastuses leiab kohtuväline menetleja, et maakohtu otsuse muutmisega ringkonnakohtu poolt kaasnes küll menetlusaluse isiku õigus kahju hüvitamiseks, kuid vastav taotlus tulnuks esitada ringkonnakohtule. Menetlusaluse isiku kaitsja väide, et kahju olemasolu ei olnud menetlusalusele isikule enne ringkonnakohtu otsuse tegemist teada, ei ole tõsiselt võetav. Kahju hüvitamise taotluse esitamine kohtuvälisele menetlejale

§ 21

lõike 4 alusel pärast kohtumenetluse lõppu peaks olema võimalik üksnes juhtudel, mil kohtulahend on üllatuslik. Kui kohtule esitatud kaebus rahuldatakse, ei ole tegemist ootamatu või üllatusliku lahendiga ning sellistel juhtudel ei peaks kahju hüvitamise taotlust menetlema kohtuväline menetleja. Politsei- ja Piirivalveameti hinnangul ei ole mõistlik anda kohtuvälisele menetlejale õigust otsustada kohtumenetlusega tekkinud kahju hüvitamise üle. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11. Kolleegiumi hinnangul on

§ 21

lõikest 4 tulenevalt menetlusaluse isiku kaitsja kahju hüvitamise taotluse lahendamiseks pädev kohtuväline menetleja. 12.

§ 4

järgi võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja korras ning

§ 12ls 1 järgi hüvitatakse kahju isiku kirjaliku taotluse alusel.

Üldjuhul tuleb kohtumenetluse kestel esitada kahju hüvitamise taotlus

§ 18lg 1 kohaselt maakohtule.

Praeguses asjas ei ole aga asjakohased kohtuvälise menetleja viited

§ 21

lõigetele 2 ja 3, mille kohaselt võib isik juhul, kui ta jättis väärteoasja väärteomenetluse seadustiku

1. peatüki alusel arutanud maakohtule taotluse esitamata mõjuval põhjusel, esitada selle kuue kuu jooksul pärast maakohtu lahendi kuulutamist väärteomenetluse seadustiku
2. või
3. peatüki kohaselt ringkonnakohtule.

§ 21

lg 2 eeldab ringkonnakohtule taotluse esitamisel maakohtule taotluse esitamata jätmise mõjuvat põhjust. Praeguses asjas oli kahju hüvitamise taotluse maakohtule esitamine välistatud, kuna enne kohtuliku uurimise lõpetamist ei olnud kahju veel tekkinud. 13. Olukorda, kus kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgub alles apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses, reguleerib

§ 21

lg 4, mille järgi võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale, kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata. N.I puhul on tegemist nimetatud sättes toodud esimese alternatiiviga: ta on jätnud taotluse ringkonnakohtule esitamata. Järelikult on praeguses asjas esitatud kahju hüvitamise taotlust pädev lahendama kohtuväline menetleja, kes peab mh hindama seda, kas taotluse õigel ajal esitamata jätmiseks esines mõjuv põhjus.

§ 21

lg 4 teise lause järgi tuleb kohtuvälisel menetlejal taotluse lahendamisel järgida

1. peatüki
2. jaos sätestatut.

§ 15lg 3 kohaselt lahendab kohtuväline menetleja esitatud taotluse määrusega.

Kui isik ei ole kohtuvälise menetleja otsustusega rahul, saab ta

§ 17

lg 1 alusel esitada kaebuse maakohtule ning lg 4 alusel esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahendi saab

§ 20alusel vaidlustada Riigikohtus.

14. Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et menetlusalusel isikul puudub võimalus kahju hüvitamise taotluse uuesti esitamiseks, kuna Riigikohus on sama taotluse varem menetlusse võtmata jätmisel oma seisukoha kujundanud. Taotluse esitamise õiguslik alus tuleneb

§ 21lõikest 4.

Riigikohtu

1. augusti
2. a määrusega, millega jäeti menetlusaluse isiku kaitsja kassatsioon Tartu Ringkonnakohtu
3. aprilli
4. a otsuse peale menetlusse võtmata, ei kujundatud seisukohta kahju hüvitamise taotluse osas.

§ 21

lg 4 ls 1 teise alternatiivi kohaselt saab kahju hüvitamise taotluse Riigikohtule esitada üksnes juhul, kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses. Kuivõrd praeguses asjas ei selgunud kahju hüvitamise nõude alus kassatsioonimenetluses, ei olnud Riigikohus ka pädev esitatud taotlust lahendama.

1. Seega on ringkonnakohus küll õigesti jätnud läbi vaatamata kohtuvälise menetleja edastatud menetlusaluse isiku kaitsja taotluse, kuid seda teistel põhjustel kui ringkonnakohtu määruses toodud. Ringkonnakohus oleks pidanud talle edastatud kahju hüvitamise taotluse jätma läbi vaatamata pädevuse puudumise tõttu ning taotluse kohtuvälisele menetlejale tagasi saatma, kuivõrd taotluse kohta peab otsustuse tegema taotluse saanud asutus, s.o Politsei- ja Piirivalveamet (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. veebruari
3. a määrus asjas nr 3-1-1-9-16, p 18).
4. Seetõttu asendab Riigikohus ringkonnakohtu õiguslikud põhistused käesolevas määruses toodud põhistustega ning saadab menetlusaluse isiku kaitsja taotluse väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks sisuliseks lahendamiseks kohtuvälisele menetlejale, kes peab

§ 21

lõike 4 kohaselt kontrollima, kas praeguses asjas esines mõjuv põhjus kahju hüvitamise taotluse ringkonnakohtule esitamata jätmiseks. Kui kohtuväline menetleja loeb hilinemise põhjuse mõjuvaks, tuleb seejärel analüüsida kahju hüvitamise materiaalõiguslikku külge.

§ 5

lg 4 järgi on süüdimõistva otsuse korral menetlusalusel isikul õigus nõuda tema kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema suhtes kohaldatud meede on oluliselt koormavam võrreldes talle mõistetud või määratud karistusega. See tähendab, et kohtuväline menetleja peab hindama, kas N.I-lt vabaduse võtmine 20 päeva oli

§ 5

lg 4 tähenduses oluliselt koormavam võrreldes talle määratud tegeliku karistusega (19 päeva aresti). Vastates sellele küsimusele jaatavalt, on kohtuvälise menetleja ülesanne määrata

§ 11lg 4 järgi kindlaks hüvitise summa.

Hannes Kiris, Saale Laos, Peeter Roosma (allkirjastatud digitaalselt)