← Eesti

3-3-1-69-16

Obsah (4)§ 4§ 2§ 19§ 12

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi ni

§-i 19 ja § 4 lg-t 1, mille järgi ehitise või selle osa tuleohutuse määravad ehitise kasutamise otstarve, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus ja ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus. Oma seisukohtades on Päästeamet viidanud ehitusstandardile. Selle standardi on aga välja töötanud Eesti Standardikeskus, mis on mittetulundusühing, ning viidatud standardit on võimalik omandada ainult tasu eest. Seetõttu ei ole sellel antud kontekstis õiguslikku tähendust. Standardit saab käsitleda ainult kui orientiiri, kuid viide standardile ei saa asendada sisulist kaalumist konkreetsel juhul. Kungla 46 asuv vaidlusalune ehitis on formaalselt illegaalne ehitis, kuna see on rajatud vastuolus ehitusseaduse (EhS) v.r. § 29 lg 1 p-ga 3 ja § 23 lg-ga

  1. Kolmas isik on ehitades kõrvale kaldunud
  2. a ehitusloast ega ole enne kõrvalekaldumist taotlenud uut ehitusluba. Vaidlusalusel ehitisel ei olnud ega saanudki eelnevast tulenevalt olla kehtivat kasutusluba (kasutusloaga antakse nõusolek, et ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile). Seetõttu ei olnud vastustajal õiguslikult võimalik ka väljastada kolmandale isikule ehitusluba ehitise laiendamiseks. EhS v.r. § 2 lg 7 järgi eeldab ehitise laiendamine olemasolevat ehitist, mis käesoleval juhul juriidilises mõttes aga puudub. Kuni hoonele kasutusluba väljastatud ei ole, ei ole hoone ehitusprotsess juriidilises mõttes lõppenud.
  3. a projekt on vastuolus
  4. aastal kehtestatud detailplaneeringuga vaidlusaluse hoone ehitus​aluse pinna osas. Detailplaneeringus on uue hoone lubatud ehitusaluseks pinnaks 74 m2, projektis on aga ehitisealune pindala 82 m
  5. Ehitusluba on õigusvastane ka põhjusel, et vastustaja ei ole kohtule esitanud nõuetele vastavat Päästeameti kirjalikku heakskiitu
  6. a projektile ja on alust arvata, et Päästeamet ei ole sellist vastustajale andnud. Vastustaja on rikkunud TuOS § 5 lg-t
  7. Kui ehitus​projekt ei ole kooskõlas detailplaneeringuga, on sellele väljastatud ehitusluba õigus​vastane. Ehitus​luba väljastades tegutses vastustaja õigusvastaselt ning pani sellega ühtlasi toime ehitise tuleohutus​kujas asuva naaberehitise omaniku subjektiivsete õiguste rikkumise. Kasutusluba on õigusvastane juba seetõttu, et see ei vasta
  8. aastal väljastatud kehtiva ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektile. Kuna Päästeamet ei ole andnud
  9. a ehitusprojektile nõuete​kohast kirjalikku nõusolekut, ei oleks tohtinud selle projekti alusel kasutusluba väljastada. Ringkonna​kohus leidis, et kaebajal on subjektiivne õigus sellele, et tema tuleohutuskujas asuvale ehitusprojektiga mittekooskõlas olevale ehitisele ei väljastataks kasutusluba. Teiseks on kasutusluba õigusvastane seetõttu, et kohtule esitatud materjalide põhjal ei ole kohtul võimalus veenduda, et vaidlusalune hoone on rajatud

§ 4lg 1 koosmõjus § 19 lg-ga 2 nõudeid järgides.

Päästeamet ei ole sisuliselt hinnanud

  1. aastal esitatud projekti vastavust tuleohutusnõuetele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  2. Vastustaja taotleb kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu
  3. aprilli
  4. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata. Võrreldes
  5. a ehitusprojektiga on vaidlusalune ehitusprojekt muutunud üksnes katusekalde ja hoone mahuga seonduvalt. Hoone maht oli tingitud katusekalde muutumisest, kuid hoone välised parameetrid jäid samaks. Järelikult ei saanud vaidlustatud ehitusluba rikkuda kolmanda isiku subjektiivseid õigusi tuleohutuse küsimuses. Ringkonnakohus ei põhjendanud, kuidas saab hoone maht kaebaja õigusi rikkuda ilma, et muutuksid hoone laius ja pikkus. Ka ehitamine tuleohutuskujasse ei saanud rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Ehitise asukoht ei ole võrreldes varem kehtinud ehitusloa alusel ettenähtuga muutunud. Seda, kas juba valminud ehitis vastab tuleohutusnõuetele, kontrollitakse kasutusloa väljastamise menetluses ja see küsimus ei seondu enam kuidagi ehitusloaga. Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud EhS v.r. § 23 lg-t 8, sest sättest tuleneb, et kui ehitus​projekt vastab sellele esitatud nõuetele, siis tuleb kohalikul omavalitsusel ehitusluba väljastada. Seda, kas ehitis on ehitatud vastavalt ehitusprojektile, kontrollitakse kasutusloa väljastamise menetluses ja selle käigus koostab Päästeamet paikvaatlusakti. Seega, isegi juhul, kui esineb praegu alus kasutusloa tühistamiseks, ei saanud see olla automaatselt aluseks ehitusloa tühistamiseks. Päästeameti kooskõlastuse motiveerimata jätmine ei saanud olla ehitusloa tühistamise aluseks (HMS § 58). Seda eriti olukorras, kus muudatusi tuleohutusnõuetes võrreldes varem kehtinud ehitusloaga ei esinenud. Päästeametil polnud asjaolusid, mida kooskõlastuse andmisel täiendavalt kaaluda. Päästeamet on menetluse kestel pidevalt kinnitanud, et ehitusprojekt vastab tuleohutusnõuete osas kehtestatud nõuetele. Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud TuOS § 5 lg-t 1 ja päästeseaduse (PäästeS) § 5 lg 1 p 8, mis nõuavad Päästeameti kooskõlastust ehitusprojektile. Päästeameti antud kooskõlastus
  6. a ehitusprojektile nähtub ka Päästeameti
  7. märtsi
  8. a vastusest kaebaja teabenõudele, milles juhitakse tähelepanu Päästeameti heakskiidule nr H-MU/
  9. Lisaks on Päästeamet andnud
  10. mail 2013 ehitise kasutusloa teatise, millest nähtub samuti, et Päästeamet kiidab ehitusprojekti tuleohutuse osa heaks. Ka on Päästeamet ehitusprojektile pitsatiga kandnud heakskiidu. Päästeameti kooskõlastus oli nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärane. Ringkonnakohus on ebaõigesti käsitlenud ka tõendamisega seonduvat. Kaebajal on halduskohtu​menetluse seadustiku (HKMS) § 59 lg 1 järgi kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Samas ei ole kaebaja tõendanud seda, et vaidlusalune ehitis ei vasta tuleohutusnõuetele. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta peab kaalukamaks tõendiks Ain Luhse poolt koostatud erapoolikuid dokumente vastustaja ja Päästeameti dokumentidest.
  11. Kaebaja vaidleb kassatsioonkaebusele ja kaasatud haldusorgani seisukohtadele vastu. Vastustaja on vaidlustatud õigusaktidega soovinud ebaseadusliku ehitustegevusega põhjustatud ehitus​õiguslikke rikkumisi tagantjärele seadustada. Kuna hoone ehitisealune pind on võrreldes
  12. a ehitusloas lubatud 69 m2-ga võrreldes suurenenud 82 m2-ni, on hoone asukoht muutunud ja see on nihkunud kaebaja hoonetele lähemale. Terrassi ei saa ehitisealuse ega ehitusaluse pindala arvestusest välja jätta, sest see on ehitatud vundamendile ja selle kohal on sammastel hoone teine korrus. Hoone mahu suurendamise tõttu ligi poolteist korda ja hoone kolmekorruseliseks ehitamise tulemusena suurenes oluliselt kaebaja vara ja elu ähvardav tuleoht. Erilise tähtsusega on tuleohutusnõuete kontroll naabri hoonete tuleohutuskujasse ehitatavale hoonele ehitusloa andmisel, sest tuleohutusnõuded nõuavad sel juhul omandiõiguse kaitseks spetsiaalse ehituskonstruktsiooni (tulemüüri) kasutamist. Nii
  13. a-l kui ka
  14. a-l kolmandale isikule väljastatud ehitusload rikkusid kaebaja subjektiivseid õigusi, sest nende aluseks olevas ehitus​projektis puudus vähendatud tuleohutuskuja tõttu nõutav tulemüür. Küsimus, kas tuleohutusnõuetele mittevastavus ja kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine on
  15. a ehitusloa alusena esitatud ehitusprojektiga võrreldes suurenenud või vähenenud, ei oma sellistes tingimustes vähimatki õiguslikku tähendust. Päästeameti kehtestatud juhendmaterjalid kinnitavad EI-60 taseme tulemüüri ehitamise nõuet. Ka kohtuistungil osalenud päästeametnik leidis, et väiksema kui 8 m laiuse tuleohutuskuja puhul näevad kehtivad tuleohutusnõuded ette tulemüüri ehitamise (ringkonnakohtu otsuse p 37). Pääste​amet on veel
  16. a kirjalikus seisukohas kolmanda isiku hoonete kohta leidnud, et vastavuse tuleohutusnõuetele tagab üksnes tulemüüri ehitamine. Päästeamet ei ole oma kooskõlastust motiveerinud, kuigi tema varasemates seisukohtades nõutavaks tunnistatud tulemüür on ehitamata. Ringkonnakohus leidis õigesti, et ehitis on õiguslikus tähenduses valmis alles siis, kui tal on jõustunud kasutusluba. Kohtuvaidluste jätkumise tõttu puudub vaidlusalusel hoonel selline kasutus​luba. Seetõttu on endiselt tegemist ehitusjärgus hoonega, mida kolmas isik oli kohustatud ehitama
  17. a ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti kohaselt. A. Luhse ei teinud vaidlusaluse ehitise paikvaatlust üksi, vaid koos TJA spetsialistiga riikliku järele​valvemenetluse käigus. Kohtule esitatud TJA järelevalvemenetluse ja A. Luhse ekspertarvamuse vahel puuduvad vastuolud – A. Luhse ekspertarvamus on vaid põhjalikumalt põhistatud ja tõendavate fotodega varustatud. Vastustaja ei selgita, miks peaks usaldusväärseks tunnistama tema palgal olevad nõutava kvalifikatsioonita ametnikud ja tunnistama ebausaldusväärseks neutraalse tunnustatud kohtueksperdi.
  18. Kaasatud haldusorgan (Päästeamet) nõustub vastustaja kassatsioonkaebusega ja leiab, et haldusja ringkonnakohus on kohaldanud valesti materiaalõigust ning asjal on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks. Ringkonnakohtu otsus ei ole kooskõlas seniste Riigikohtu lahenditega menetlustoimingute kohta. Samuti mõjutavad ringkonnakohtu otsuses esitatud põhjendused oluliselt Päästeameti senist kooskõlastamistega seotud praktikat, mis on mitmel korral hinnatud õigus​päraseks senistes kohtulahendites. Ringkonnakohus ei ole eristanud kaebaja subjektiivseid õigusi ehitusloa väljastamise menetluses ja kasutusloa väljastamise menetluses. Vähemalt ehitusluba ei saa enam rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Kehtiv on
  19. mail 2013 väljastatud ehitusluba ja seega ei saa käesoleva vaidluse raames enam rikkuda kaebaja õigusi asjaolu, et ehitis on ehitatud tuleohutuskujasse, sest ehitise asukoht ei ole võrreldes varem kehtinud
  20. a ehitusloaga muutunud. Vastustaja on sellest õigesti järeldanud, et seda, kas juba valminud ehitis vastab kehtivatele tuleohutusnõuetele, kontrollitakse kasutusloa väljastamise menetluses ja need küsimused ei seondu enam ehitusloaga. Ehitise vastavust ehitusprojektile, sh vastavust ehitusprojektis esitatud tuleohutusnõuetele, kontrollitakse kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kasutusloa väljastamise menetluses. Ehitusluba annab õiguse üksnes ehitamiseks, mitte ehitise kasutuselevõtmiseks või selles majandustegevuse alustamiseks. Alus kasutusloa tühistamiseks ei anna alust ehitusloa tühistamiseks. Abinõud tuleohutuse tagamiseks on määratud standardi EVS 812-7 peatükis
  21. Ringkonnakohus on valesti leidnud, et sellel standardil ei ole õiguslikku tähendust. Tule levik ühelt hoonelt teisele ei ole välistatud ka 8 m laia ohutuskuja korral. Tuleohutusnõuete eesmärgiks ei saagi olla tule leviku absoluutne välistamine, vaid välistamine teatava ajaühiku jooksul. Käesoleval juhul on selliseks ajaühikuks 30 minutit ja üldiseks eelduseks, et selle aja jooksul saabub päästemeeskond ning edasine tule levik on tõkestatud kustutusveega. Ehitusprojekti kooskõlastamisel ei vali Päästeamet, milliseid konkreetseid abinõusid tuleb kasutada tuleohutuse tagamiseks, vaid selle valiku teevad projekteerija ja tellija. Sõltumata projekteerija ja ehitaja valitud ehituslikust lahendusest on teada või võimalik arvutustega teada saada, millisest materjalist või kui paks peaks sein olema, et saavutada nõutav tulepüsivus. Ehitusmaterjalide kohta on olemas tootja vastavusdeklaratsioonid, mis tõendavad nende tulepüsivust. Päästeamet ei saa otsustada ehituslike lahenduste üle. Oluline on, et valitud lahendus takistab tule leviku ühelt hoonelt teisele nõutava aja jooksul. Mõeldamatu ja menetlusele sätestatud kiiruse ja lihtsuse nõudega vastuolus oleks teistsugune lahendus, s.o kooskõlastuse eraldi dokumendina vormistamine ja kõikide ehitusprojektis esitatud tuleohutusalaste nõuetekohaste lahenduste uuesti üle kordamine menetlustoimingu kohta koostatavas dokumendis. Tulenevalt töömahust ei ole mõeldav menetlustoimingu keeruline ja aeganõudev vormistus. Menetlustoimingu motiveerimise nõue on tagatud, sest kõik tingimused, millistel kooskõlastus anti, on ehitusprojekti tuleohutuse osas või teistel viseeritud lehekülgedel olemas. Praegusel juhul oli tegemist olukorraga, kus ehitusprojekt vastas tuleohutusnõuete puhul kehtivale õigusele ja hoonele on varem antud kehtiv ehitusluba, mistõttu Päästeametil puudus vajadus kooskõlastamisel täiendavaid märkusi teha.
  22. Kolmas isik nõustub täielikult kassatsioonkaebuses avaldatud seisukohtadega, palub kassatsioon​kaebuse rahuldada ja teha uus otsus, millega jätta kaebaja kaebus täielikult rahuldamata. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa kohus õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades kontrollida haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega. Kaebuse rahuldamiseks tulnuks ringkonnakohtul leida mitte seda, et hoone erineb
  23. a-l väljastatud ehitusloas sätestatust, vaid eelkõige seda, et hoone ei vasta tuleohutusnõuetele. Ringkonnakohtu järgi rikub kaebaja subjektiivseid õigusi see, et kaebajale kuuluvatest ehitistest 4,2 m kaugusele tuleohutuskujasse on püstitatud ehitis, mis ei arvesta liiga väikesest vahemaast tulenevaid kõrgendatud tuleohutusnõudeid. Samas ei nähtu lahendist, millised väidetavalt liiga väikesest vahemaast tulenevad kõrgendatud tuleohutusnõuded on jäetud arvestamata. Väide, et tuleohtlikkust suurendab eelkõige hoone maht, ei tugine asjakohastele tõenditele. Seost hoone mahu ja selle tuleohtlikkuse vahel ei ole ilmselt võimalik hinnata ilma eriteadmisi omamata. Olukord, kus ehitusalune pind on suurenenud maksimaalselt 8 m2 võrra ning katusekalle (ja sellest tulenevalt ka hoone maht) erineb minimaalsel määral esialgsest, ei saa põhjustada naabri subjektiivsete õiguste riivet ehitise tuleohtlikkuse kaudu. Ringkonnakohus on ebaõigesti käsitlenud ehitusaluse ja ehitisealuse pinna mõisteid ning see on toonud kaasa ebaõigeid järeldusi. Isegi kui eeldada, et hoone ehitusalune pind või maht on suurenenud, ei mõjuta see ehitise tuleohutust. Riigikohtu varasemas praktikas on kooskõlastusi käsitletud menetlustoiminguna, mis võib olla aluseks haldusakti andmisele. Seega ei ole asjakohased Päästeametile esitatud etteheited kooskõlastuse motiveerimata jätmise kohta. Kolmandal isikul puudub põhjus kahelda Päästeameti töötajate teadmistes. Kui vastava ettevalmistuse ning töökogemusega ametiisikud asusid seisu​kohale, et vaidlusalune ehitis vastab tuleohutusnõuetele, siis ei piisa A. Luhse poolt hoone mahu ja ehitusaluse pinna kohta esitatud arutlustest selleks, et tuvastada ehitisest lähtuv tuleoht naabri hoonetele. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  24. Kolleegium hindab esmalt kaebaja õiguste riivet ja kohtuliku kontrolli ulatust (I). Teiseks käsitleb vaidlusaluse ehitusloa materiaalset õiguspärasust (II). Seejärel kujundab kolleegium seisu​koha ehitusloa formaalse õiguspärasuse kohta (III) ja vaidlustatud kasutusloa tühistamisnõude kohta (IV). Lõpuks lahendab kolleegium kassatsioonkaebuse ja jaotab menetluskulud (V). I
  25. Vaidlusaluse hoone ja kaebaja ehitise vaheline tuleohutuskuja on 4,2 m. Mida lähemal paiknevad ehitised teineteisele, seda suurem on tõenäosus, et tuli levib ühelt ehitiselt teisele ja ohustab inimeste turvalisust ning põhjustab varale olulist kahju. Tuleohutusnõuded peavad tagama, et võimaliku tulekahju puhkemise korral on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud (

§ 2lg 1 p 4).

Kui ehitus- ja kasutusloa väljastamisel on eksitud tuleohutusnõuete vastu, ohustab see kaebaja turvalisust ja tema vara.

  1. Kolleegium hindab lisaks seda, kas vaidlusaluse hoone ehitamisel erinevalt detailplaneeringus sätestatud ehitise tehnilistest andmetest rikuti kaebaja selliseid subjektiivseid õigusi, mis võrsusid detailplaneeringust. Detailplaneeringus ehitise tehniliste andmete sätestamisega lahendatakse naaber​kinnisasjade omanike vahelisi ehituslikke huvikonflikte. Kohtumenetluses naabri huve kaitsvale planeeringu sättele tuginemiseks ei pea isik ära näitama omandiõiguse või muu põhiõiguse riivet. Selline planeeringu säte loob iseseisva subjektiivse õiguse, mille riive võib anda isikule kohtuliku kaebeõiguse (vt halduskolleegiumi
  2. detsembri
  3. a määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 10;
  4. juuni
  5. a otsus asjas nr 3-3-1-42-03, p 19).
  6. Kaebaja taotleb vaidlusalusele hoonele väljastatud ehitusloa ja kasutusloa tühistamist või ehitusloa osas alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamist. Vaidlustatud korraldusi ühelt poolt ja nendega antud ehitus- ja kasutusluba teiselt poolt tuleb vaadelda lahutamatu tervikuna, st tegemist on praeguse vaidluse seisukohast mitte nelja, vaid kahe haldusaktiga (vt nt halduskolleegiumi
  7. mai
  8. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-25-02, p 11). II
  9. Kuna vaidlustatud haldusaktid (s.o ehitise laiendamise ehitusluba ja kasutusluba) anti pärast
  10. a

vastu võtmist, tuleb nende õiguspärasust hinnata selles määruses sätestatud ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete alusel. Ringkonnakohtu hinnangul rikub kaebaja subjektiivseid õigusi asjaolu, et kaebajale kuuluvatest ehitistest 4,2 m kaugusele tuleohutuskujasse on püstitatud ehitis, mis ei vasta tuleohutusnõuetele. Kolleegium leiab, et selline seisukoht on ekslik. 29. Tuleohutuskujaks tuleb pidada tule leviku tõkestamiseks kehtestatud minimaalset ehitiste​vahelist kaugust (vt siseministri määruse nr 55 "Tuleohutuse üldnõuded" v.r. § 2 p 12, nüüd planeerimis​seaduse (PlanS) § 6 p 6).

§ 19

lg 2 sätestab, et hoonetevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Nimetatud sättest ei tulene, et tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 meetrit lai ja et kui ehitis paikneb teisele ehitisele lähemal kui 8 meetrit, on see tuleohutuskujas. Vastupidi,

§ 19

lg-s 2 on sõnaselgelt sätestatud, et tuleohutuskuja võib muude abinõude rakendamisel olla väiksem kui 8 meetrit. Selliste abinõude piisavuse üle teeb järelevalvet Päästeamet (EhS v.r. § 62 lg 4).

  1. Kolleegium ei nõustu kaebaja väitega, et tema hoonete ja vaidlusaluse hoone vahele tuli kolmandal isikul ehitada tulemüür, mille tulepüsivuseks on 60 minutit (EI-60). Sellist nõuet ei ole ette nähtud õigusaktides ega
  2. a-l kehtestatud detailplaneeringus. 31.

lisa 4 järgi pidi vaidlusaluse hoone kui tuldkartva hoone (TP3) tuletõkke​konstruktsiooni tulepüsivus olema 30 minutit. Sama määruse § 13 järgi võib tuletõkke​konstruktsioonis asuva avatäite tulepüsivus olla 15 minutit.

§ 2

lg 3 järgi loetakse ehitise ja selle osa vastavus olulistele tuleohutusnõuetele tõendatuks ka juhul, kui need vastavad asjakohasele standardile. Päästeamet on kinnitanud, et hoone tuletõkkekonstruktsioonid vastavad nii määruses nr 315 sätestatud nõuetele kui ka asjakohasele standardile, mille järgimine tagab oluliste tuleohutusnõuete täitmise. 32.

§ 12lg 1 järgi on tuletõkkekonstruktsioon mh tuletõkkesein.

Detailplaneeringu seletuskirjas on leitud, et kuna tuleohutuskuja on vähem kui 8 m lai, võib tule leviku piiramiseks ehitada ühesuguse tulepüsivusega kuni kahekorruseliste tuldkartvate hoonete korral 30-minuti pikkuse tulepüsivusega (EI-30) tuletõkkeseina (I kd asjas 3-13-1732, tl 65). Detailplaneeringus nõutud tule leviku piiramise tagamine ehituslike meetmetega on õiguslikult siduv tingimus (PlanS v.r. § 2 lg 1), mis on kolmandal isikul võimalik täita eelnimetatud tuletõkkeseina püstitamisega.

  1. Nimetatud tuletõkkeseina püstitamise vajaduse sätestamisel on detailplaneeringus tuginetud ka asjassepuutuva standardi EVS 812-7:2008 p-le 12.2.
  2. Kuna detailplaneeringus on viidatud ühele kindlale standardile ja selle vastuvõtmise aastale, on tegemist konkreetse ja dateeritud viitega, mille järgimine on detailplaneeringu järgi aga soovituslik (nähtub "võib" sõnakasutusest).

§ 2

lg 3 ei sisalda viidet ühelegi konkreetsele standardile ega selle vastuvõtmise aastale, vaid üldisel moel tuleohutuse alastele standarditele, mistõttu on selles õigusnormis tegemist dateerimata, soovitusliku ja üldise viitega asjakohastele standarditele. Ei

§ 2

lg-s 3 ega detail​planeeringus ole kohustatud kolmandat isikut järgima ühtki standardiorganisatsiooni poolt välja antavat tuleohutusnõuete alast standardit.

  1. Eeltoodu ei tähenda siiski, et asjassepuutuval standardil ei ole õiguslikku tähendust. Ringkonna​kohus leidis vastupidist põhjusel, et detailplaneeringus viidatud standardi on välja töötanud mitte​- tulundusühing (Eesti Standardikeskus) ning seda on võimalik omandada ainult tasu eest (ringkonna​kohtu otsuse p 38). Need asjaolud võiksid potentsiaalselt olla põhiseaduses õigusaktile laienevate nõuete (eriti põhiseaduse § 3 lg 2) seisukohast probleemsed juhul, kui tegemist oleks kohustusliku standardiga. Praegusel juhul on tegemist soovitusliku standardiga. Ka soovitusliku iseloomuga standardile vastavus loob eelduse, et ehitamisel on järgitud head tava ja ehitis vastab nõuetele (vt ka kriminaalkolleegiumi
  2. märtsi
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-7-10, p 7.2). Pääste​ameti kinnitus vaidlusaluse hoone (sh tuletõkkeseina) tuleohutuse vastavusest standardile EVS 812-7:2008 "Ehitisele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus" loob tugeva eelduse, et tuleohutusnõudeid on järgitud.
  4. Vaidlust ei ole selles, et kolmandale isikule kuuluval hoonel on selline naaberkrundi hoonete poolne tuletõkkesein, mille tulepüsivus on 30 minutit (vt kd VI asjas 3-13-628, tl 117). Sellega on vaidluse all oleva kaebaja krundi poolse hoone seina puhul järgitud määruses nr 315 ja asjassepuutuvas standardis määratud tulepüsivuse nõuet, mis tagab detailplaneeringus nõutud määral tule võimaliku leviku piiramise. Halduskohus ja ringkonnakohus, jõudes vastupidisele järeldusele, on kohaldanud valesti materiaalõiguse norme.
  5. Vaidlustatud ehitusloa materiaalse õiguspärasuse hindamisel tuleb täiendavalt silmas pidada, et kolmanda isiku hoone on ehitatud suuremates mõõtmetes kui nägi ette
  6. a ehitusluba. EhS v.r. § 23 lg 81 järgi pidi ehitusloa omanik taotlema uue ehitusloa, kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudeti selliselt, et muutusid ehitise olulised tingimused, nagu näiteks tuleohutus, energiatõhusus, ehitise kasutusotstarve, mõjuvad koormused (kandevõime) või ehitusloa taotluses näidatud muud olulised tehnilised näitajad. Ehitisele väljastatigi
  7. a-l kolmanda isiku taotlusel uus (vaidlustatud) ehitusluba, mis nägi ette hoone laiendamise selliselt, et varasema ehitusloaga vastuolus ehitatud hoone oleks kooskõlas ehitusloa tingimustega. Ringkonnakohus leidis viitega EhS v.r. § 2 lg-le 7, et vastustajal ei olnud lubatud sellist ehitusluba väljastada, mistõttu on ehitis formaalselt õigusvastane. EhS v.r. § 2 lg 7 (kehtiva EhS § 4 lg 2) järgi on ehitise laiendamine olemasolevale ehitisele juurde- (külge-), peale- või allaehitamine. Ringkonnakohus leidis, et kuni ehitisele ei ole veel kasutusluba väljastatud, ei saa rääkida olemasoleva ehitise laiendamisest. Ehitis on juriidiliselt olemas alles siis, kui sellele väljastatud kasutusluba on jõustunud – kuna praeguses asjas käib vaidlus mh kasutusloa kehtivuse üle, ei ole ehitisel veel jõustunud kasutusluba (ringkonna​kohtu otsuse p 45).
  8. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et uut ehitusluba ehitise laiendamiseks võib anda üksnes sellisele ehitisele, millele on väljastatud kasutusluba. Kasutusluba tuvastab juriidilise fakti, et ehitis on valminud (halduskolleegiumi
  9. novembri
  10. a otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 19). Ringkonnakohtu viidatud EhS v.r. § 2 lg-s 7 (vt ka kehtiva EhS § 4 lg 2) kasutatud mõiste "olemasolev ehitis" erineb nii keeleliselt kui ka sisuliselt terminist "valminud ehitis". Ka ehitamisjärgus (mittevalminud) ehitis on olemas. Ebamõistlikuks tuleb pidada lahendust, kus ehitise laiendamiseks tuleb ehitamisjärgus ehitis esmalt algse ehitusloa järgselt lõpuni valmis ehitada ja saada sellele kasutusluba enne, kui on võimalik alustada selle laiendamist. Kuna ehitise laiendamine eeldab sageli ka valminud ehitise osalist lammutamist, oleks ringkonnakohtu tõlgendus isikute suhtes põhjendamatult koormav. Ehitise laiendamiseks uue ehitusloa taotlemine ehitamise kestel tagab ehitamisel eluliselt vajalikku paindlikkust, ei ole vastuolus ühegi normiga ega kahjusta ühtegi ehitusõiguse eesmärki.
  11. Ringkonnakohus leidis, et vaidlusaluse hoone tuleohtlikkust mõjutavaks teguriks on selle suurenenud maht võrreldes algse ehitusloaga (ringkonnakohtu otsuse p 46).

§ 4

lg 1 järgi määravad ehitise tuleohutusnõuded selle kasutamise otstarve, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus ja ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus. Kolleegium leiab, et nimetatud näitajad määravad küll ehitise tuleohutusnõuded, kuid nende näitajate muutumisel ei tulnud praegusel juhul kohaldada rangemaid tuleohutusnõudeid.

  1. Haldus- ja ringkonnakohtu hinnangul kasutatakse ehitist lubatud eesmärgi "kõrvalhoone-saun" asemel tegelikult elamuna. Väidetav tegelik kasutus ei puutu ehitus- ega kasutusloa õiguspärasuse hindamisel asjasse. Kolmas isik peab hoonet kasutama kasutusloale vastavalt. Ehitus- ja kasutusloa õiguspärasust hindab kohus loa andmise hetke seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Seepärast tuleb ehitus- ja kasutusloa kontrollimisel asjakohaste ehituslike nõuete kindlakstegemisel lähtuda loataotluses märgitud, mitte hilisemast faktilisest kasutusotstarbest. Eeltoodust lähtuvalt nõustub kolleegium ringkonnakohtuga, et ehitise kasutuseesmärgi muutumisest tingitud võimalik rikkumine ei põhjusta iseenesest kasutusloa õigusvastasust. Kohaliku omavalitsuse üksusel on EhS § 130 lg 2 p 5 alusel aga kohustus teostada riiklikku järelevalvet selle üle, et ehitist kasutatakse selle kasutamis​otstarbest lähtuvalt nõuetele vastavalt.
  2. Lisaks tuleb arvestada, et määrus nr 315 ei sätesta selle lisa 2 järgi ka piiranguid elamute või nende juurde kuuluvate saunade suhtes kasutajate arvule. Piirangud on sätestatud praeguse hoone klassi ja kasutusviisi kategooria puhul korruselisusele (kuni kaks korrust), kõrgusele (kuni 9 m) ja korruste kogupindalale (kuni 1200 m2). Need tuleohutusnõuded on vaidlusaluse hoone puhul täidetud. Ringkonnakohus on tõendeid hinnates leidnud, et vaidlusalune hoone on kahekorruseline. Korruste kogupindala on ka kordades väiksem ja hoone kõrgus (7,5 m) oluliselt väiksem määruses nr 315 lubatust. Kolleegium märgib ka, et kuna

lisa 1 "Ehitiste tuleohutusest tulenev ehitiste liigitus" järgi kuuluvad nii elamud ja eluruumid kui ka saunad samasse kasutusviisi kategooriasse, ei põhjustaks kasutamisotstarbe faktiline muutus igal juhul erisusi tuleohutusnõuete osas.

  1. Poolte vahel ei ole siiski vaidlust selles, et vaidlustatud
  2. a ehitusluba ei vasta
  3. a detailplaneeringus sätestatud nõuetele vaidlusaluse hoone tehniliste andmete kohta. Hoone kõrgus on detailplaneeringus lubatud 6 meetri asemel 7,5 meetrit ja katusekalde nurk lubatud 10–45° asemel 56°. Samuti on detailplaneeringus ettenähtud ehitusaluse pinna 74 m2 asemel hoone tegelik ehitisealune pindala 82 m
  4. Hoone ehitisealune pindala hõlmab põhikorrusel asuvat terrassi (15,9 m2). Arvestamata terrassi hoone ehitusaluse pinna sisse, täidaks hoone ehitusalune pind detail​planeeringus sätestatud 74 m2 nõuet. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et terrassi pindala tuleb praegusel juhul siiski arvestada detailplaneeringus sätestatud ehitusaluse pinna sisse, sest hoone teine korrus on ehitatud sammastele toetudes terrassi kohale. Selle tõttu moodustavad terrass ja hoone põhiosa ehitusaluse pinna mõttes lahutamatu terviku (vrd halduskolleegiumi
  5. juuni
  6. a otsus asjas nr 3-3-1-59-13). Detailplaneeringus ettenähtud ehitusaluse pinna piir​määra on seega 8 m2 võrra ületatud.
  7. EhS v.r. § 24 lg 1 p 1 ja PlanS v.r. § 9 lg 9 järgi oleks vastustaja pidanud vaidlustatud ehitusloa väljastamisest keelduma vastuolu tõttu detailplaneeringuga. See asjaolu ei ole aga ehitusloa tühistamise nõude osas määrav, sest kasutusloa andmisega kaotas ehitusluba kehtivuse ning seda tühistada ei ole kohtul ega haldusorganil enam võimalik isegi juhul, kui ehitusluba tõi kaasa kaebaja õiguste rikkumise (vt ka halduskolleegiumi
  8. novembri
  9. a otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 19). Võimalik on ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõude rahuldamine, milleks peab kaebaja olema ära näidanud põhjendatud huvi olemasolu.
  10. Kaebaja märkis tuvastamiskaebuse osas põhjendatud huviks preventiivse huvi, et ehitusloa õigusvastasuse tuvastamisel ei oleks kohaliku omavalitsuse üksusel enam õiguslikku alust väljastada uut kasutusluba. Kolleegium leiab, et selline preventiivne huvi ei ole põhjendatud, sest kasutusloa võib kohaliku omavalitsuse üksus vaidlusaluse hoone suhtes anda ka ehitusloa õigusvastasuse korral (halduskolleegiumi
  11. oktoobri
  12. a otsus asjas nr 3-3-1-15-16, p 32;
  13. novembri
  14. a otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 20). Seetõttu jääb ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõue rahuldamata. III
  15. Kohtupraktika ühtlustamiseks peab kolleegium vajalikuks selgitada veel järgmist. Ringkonna​kohus leidis, et Päästeamet ei ole andnud vaidlustatud ehitusloa väljastamise aluseks olnud
  16. a ehitusprojektile nõuetekohaselt põhjendatud kirjalikku heakskiitu, mistõttu on
  17. a ehitusluba ka sel alusel õigusvastane. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu.
  18. Nõuded
  19. a ehitusprojektile on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri
  20. septembri
  21. a määruses nr 67 "Nõuded ehitusprojektile", mille §-s 17 on sätestatud ehitus​projekti tuleohutuse osale esitatavad miinimumnõuded. Sellest määrusest lähtuvalt andis Pääste​ameti Lõuna Päästekeskus oma kooskõlastuse
  22. a ehitusprojektile (vt kd II asjas 3-13-1732, tl 110–111, 118–124), nagu nähtub mh sellesisulisest templist projekti lehekülgedel ("Heaks kiidetud Päästeameti Lõuna Päästekeskuse insenertehniline büroo" koos kuupäevaga
  23. veebruar 2012, numbriga (loetamatu), juhtivinspektori allkirja ning käsikirjalise viitega viseeringutele; kd II asjas 3-13-1732, tl 118).
  24. Kolleegiumi väljakujunenud praktika järgi on ehitusprojektile antavad asutustevahelised koos​kõlastused mitte iseseisvad haldusaktid, vaid menetlustoimingud ehitusloa andmise menetluses (vt nt halduskolleegiumi
  25. detsembri
  26. a määrus asjas nr 3-3-1-67-01, p 4;
  27. aprilli
  28. a otsus asjas nr 3-3-1-15-14, p 14). Sellest tulenevalt ei kohaldu Päästeameti kooskõlastusele kui menetlustoimingu motiveerimisele HMS §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamisnõuded (vt halduskolleegiumi
  29. jaanuari
  30. a otsus asjas nr 3-3-1-62-08, p 10). PäästeS v.r. § 5 lg 1 p 8 järgi tuleb Päästeametil anda ehitusprojektile kooskõlastus või sellest keelduda 10 päeva jooksul (vt ka kehtiva EhS § 42 lg 9 ja § 54 lg 8). Seetõttu ei saaks sellist põhjendamiskohustust adressaadi suhtes soodustava haldusakti andmiseni viiva menetlustoimingu puhul ka mõistlikult eeldada (vt ka halduskolleegiumi
  31. jaanuari
  32. a otsus asjas nr 3-3-1-62-08, p 10). Päästeameti kooskõlastus näitab ühemõtteliselt, et ehitusprojekt vastab tuleohutusnõuetele. Päästeamet on kaebajale ka selgitanud oma järelevalvemenetlust vaidlusaluse hoone tuleohutusnõuete täitmise osas (kd II asjas nr 3-13-1732, tl 41–42). Kolleegium leiab eeltoodust lähtuvalt, et kirjalike põhjenduste puudumine Päästeameti kooskõlastuses ei põhjusta
  33. a ehitusloa formaalset õigusvastasust. Põhjendusi saab toimingu puhul nõuda ka tagantjärele. IV
  34. Ringkonnakohus leidis, et vaidlustatud kasutusluba on õigusvastane, sest see ei vasta
  35. a ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektile ja esitatud materjalide põhjal ei ole kohtul võimalik veenduda selles, et vaidlusalune hoone rajati kooskõlas

§ 4lg-s 1 (koosmõjus § 19 lg-ga 2) sätestatud tuleohutusnõuetega.

Päästeamet ei ole ringkonnakohtu hinnangul kõrvaldanud kaalukaid kahtlusi vaidlustatud hoone vastavusest tuleohutusnõuetele ja see välistab kasutusloa kooskõla seaduse nõuetega. Lisaks ei ole Päästeamet andnud

  1. a ehitusprojektile nõuetekohast kirjalikku nõusolekut, mistõttu ei oleks tohtinud selle ehitusprojekti alusel kasutusluba väljastada.
  2. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga kasutusloa õigusvastasusest. EhS v.r. § 32 lg 11 järgi annab kohaliku omavalitsuse üksus kasutusloa väljastamisega nõusoleku, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile. Vaidlust ei ole, et kolmandale isikule kuuluv hoone ei vastanud
  3. a-l esitatud algse ehitus​projekti tehnilistele andmetele ehitisealuse pinna, kõrguse, mahu ja katusekalde nurga osas, kuid on kooskõlas hoone laiendamiseks esitatud
  4. a ehitusprojekti vastavate tingimustega. Kuna see ehitusprojekt oli omakorda tuleohutusnõuetega kooskõlas, ei saa ka kasutusloale tuleohutuse seisu​kohast midagi ette heita.
  5. Samuti ei saa vastuolud hoone tegelike tehniliste andmete ja sellele detailplaneeringus sätestatud nõuete vahel kõrguse, katusekalde nurga ja ehitusaluse pinna osas põhjustada kaebaja detail​planeeringust võrsunud subjektiivsete õiguste riivet sellisel määral, mis tooks kaasa kasutusloa tühistamise. Halduskohus on tuvastanud, et vaidlusalune hoone asub kaebaja kinnistu suhtes põhja​suunas ega varja seega päikesevalgust. Kasutusloa tühistamine ehitusaluse pinna piirmäära ületamise tõttu (8 m2 võrra) oleks praegusel juhul ilmselgelt ebaproportsionaalne. Vaidlusalune hoone ei piirne kaebaja elamuga, vaid neid lahutavad kaebaja kinnistul asuvad kuurid, mistõttu ei saa hoone ehitusaluse pinna piirmäära mõningasest ületamisest tulenevad väheldased muutused miljöös kolleegiumi hinnangul kaebajat olulisel määral puudutada. Eelnevast tulenevalt puudub alus kasutusloa tühistamisnõude rahuldamiseks. V
  6. Eeltoodud põhjustel tühistab kolleegium Tartu Halduskohtu
  7. oktoobri
  8. a otsuse ja Tartu Ringkonnakohtu
  9. aprilli
  10. a otsuse haldusasjas nr 3-13-
  11. Kolleegium teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.
  12. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi esitatakse menetlus​kulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtu​vaidlusi menetluskulude nimekiri ja kulu​dokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetlus​kulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu määra​tud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetlus​kulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Praeguses asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ja menetlusse kaasatud kolmas isik ning Päästeamet ei ole menetluskulude hüvitamise taotlusi haldus- ega ringkonnakohtule esitanud. Kuna nimetatud menetlusosalised ei esitanud ka Riigikohtule menetluskulude nimekirja ega kulu​dokumente, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
  13. Kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.