Obsah (7)

§ 29§ 200§ 199§ 156§ 201§ 174§ 23

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 29lg 1 p 1 alusel.

1. Kassatsioon rahuldada.
2. Mõista Eesti Vabariigilt Rain Alandi kasuks välja 792 (seitsesada üheksakümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 132 (sada kolmkümmend kaks) eurot, valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Tartu Maakohtu
4. veebruari
5. a otsusega väärteoasjas nr 4-15-10205 tunnistati Rain Aland süüdi liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi ning karistati teda rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. LS § 227 lg 5 p 1 alusel kohaldati R. Alandile lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist üheks kuuks.
7. veebruaril 2016 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskond väärteoprotokolli, mille kohaselt juhtis R. Aland samal päeval mootorsõidukit Audi A6, kuigi temalt oli juhtimisõigus ära võetud. Sellega rikkus R. Aland LS § 90 lg 1 p 1 nõuet ning pani sellega toime LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo.
8. Tartu Maakohtu
9. mai
10. a otsusega tunnistati R. Aland süüdi LS § 201 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti talle 7 päeva aresti. KarS § 69 alusel asendati arest 7 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. 3.
11. Maakohtu hinnangul on väärtegu tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Karistusregistri õiendi kohaselt jõustus Tartu Maakohtu
12. veebruari
13. a otsus väärteoasjas nr 4-15-10205, millega R. Alandile kohaldati lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist üheks kuuks,
14. veebruaril
15. Seega oli R. Alandilt juhtimisõigus ära võetud alates
16. veebruarist kuni
17. märtsini
18. Kassatsiooni kasutamise soovist tulnuks teatada 7 päeva jooksul. Kuna seda ei tehtud, jõustuski otsus
19. veebruaril
20. R. Aland oli
21. veebruari
22. a otsuse kuulutamise ajast teadlik ja otsustas kohtuotsust mitte vaidlustada. Väärtegu on toime pandud kaudse tahtlusega, kuna R. Aland pidi möönma, et paneb toime väärteo.
23. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni R. Alandi kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaitsja märkis, et Tartu Maakohtu
24. veebruari
25. a otsus ei olnud
26. veebruaril 2016 jõustunud.
27. Tartu Ringkonnakohtu
28. septembri
29. a otsusega jäeti Tartu Maakohtu
30. mai
31. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised. 5.
32. Kohtute infosüsteemi ja karistusregistri väljavõtte kohaselt jõustus Tartu Maakohtu
33. veebruari
34. a otsus
35. veebruaril
36. Ringkonnakohus nõustus kaitsjaga, et osutatud maakohtu otsuse jõustumise kuupäev ei ole kooskõlas seadusega. Maakohus kuulutas
37. veebruaril 2016 tervikotsuse, mille puhul ei ole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamine vajalik. Väärteomenetluse seadustiku (

) § 156 lg 3 kohaselt on menetlusosalistel tervikotsuse kättesaamisel Riigikohtule kassatsiooni esitamiseks aega 30 päeva. 5.

1. Vaatamata sellele, et Tartu Maakohtu
2. veebruari
3. a otsus on vääralt jõustatud, puudub ringkonnakohtul pädevus seda tühistada.

§ 200

kohaselt on jõustunud kohtuotsust kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Seega jääb kehtima R. Alandilt juhtimisõiguse äravõtmine alates

1. veebruarist 2016 ning
2. veebruaril 2016 juhtis ta mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
3. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni R. Alandi kaitsja, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kassaatori väited on lühidalt järgmised. 6.1

§ 199

lg 2 sätestab, et kohtuotsus või määrus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Väärteoasjas nr 4-15-10205 koostas maakohus tervikotsuse

1. veebruaril 2016, mida oli võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle avalikult teatavaks tegemisest. Tartu Maakohtu
2. veebruari
3. a otsus on vääralt jõustatud
4. veebruaril
5. a. Kohtuotsus jõustub seaduses sätestatud tähtajal ja tingimustel, mitte andmebaasidesse ekslikult tehtud märgete alusel. R. Alandil oli
6. veebruaril 2016 mootorsõiduki juhtimisõigus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. R. Alandile heidetakse ette LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemist ehk mootorsõiduki juhtimist ajal, kui temalt oli mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Väärteoasjas on vaidlusesemeks kujunenud küsimus, kas R. Alandil puudus mootorsõiduki juhtimisõigus
8. veebruaril 2016, mil ta pani väärteoprotokolli kohaselt toime väärteo. 8.

§ 199

lg 2 sätestab, et kohtuotsus või määrus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Erandid on ette nähtud sama paragrahvi lõigetes 3 ja 4, millega praeguses väärteoasjas tegemist ei ole. R. Alandile kohaldati lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist üheks kuuks Tartu Maakohtu 8. veebruari 2016. a otsusega väärteoasjas nr 4-15-10205, mis kuulutati tervikotsusena.

§ 156

lg 3 kohaselt esitatakse kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest. Tartu Maakohtu

1. veebruari
2. a otsust ei vaidlustatud, mistõttu jõustus see seaduses sätestatu kohaselt
3. märtsil
4. Järelikult on kassaator põhjendatult osutanud sellele, et Tartu Maakohtu
5. veebruari
6. a otsus, millega R. Alandilt võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus, ei olnud
7. veebruaril 2016 jõustunud. Maakohtu otsusele ja kohtute infosüsteemi tehtud märge otsuse jõustumise kohta
8. veebruaril 2016 on seega ekslik. Sellega on iseenesest nõustunud ka ringkonnakohus.
9. Väär jõustumismärge võib olla tingitud Tartu Maakohtu
10. veebruari
11. a otsuses toodud edasikaebekorrast. Nimelt on edasikaebamise korra all ekslikult märgitud, et kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuli teatada 7 päeva jooksul. Riigikohus on väärteoasja nr 3-1-1-35-16 määruse punktis 7 selgitanud, et võrreldes väärteomenetluse seadustiku varem kehtinud redaktsiooniga nähakse
12. märtsil 2015 jõustunud

§ 156

lg-s 1 ette kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise kohustus vaid nendel juhtudel, mil maa- või ringkonnakohus kuulutab kohtuotsuse lõpposa, st

§-s 111 loetletud andmeid sisaldava kohtulahendi eraldi vormistatud menetlusdokumendina. Juhul, kui kohus kuulutab kohe põhistusi sisaldava täiemahulise kohtuotsuse, ei ole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamine enam vajalik. Nagu eelnevalt märgitud, on täiemahulise kohtuotsuse kuulutamisel kohtumenetluse poolel õigus esitada kassatsioon

§ 156lg-s 3 nimetatud tähtaja jooksul, sõltumata kassatsiooniteate esitamisest.

Järelikult ei saa kohe tervikotsuse kuulutamise puhul olla kohtuotsuse jõustumise aeg seotud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teada andmisega.

1. Ringkonnakohtu seisukoht, et vaatamata jõustumismärke seadusevastasusele tuleb Tartu Maakohtu
2. veebruari
3. a otsuse jõustumise kuupäevaks lugeda siiski
4. veebruar 2016, on väär. Kassaator on põhjendatult märkinud, et kohtuotsuse jõustumise aeg tuleneb seadusest, mitte ametniku ekslikust kandest. Sellega haakuvalt on Riigikohus märkinud kriminaalasja nr 3-1-1-41-15 määruse punktis 44, et ekslik jõustumismärge ei takista ringkonnakohtul apellatsiooni läbi vaadata. Kolleegium selgitab, et kui puuduvad seaduses sätestatud eeldused kohtulahendi jõustumiseks, ei saa kohus lugeda otsust jõustunuks vaatamata selle kohta tehtud märkele. Seda ei väära ka asjaolu, et ekslik märge otsuse jõustumise kohta on kandunud karistusregistrisse. Seega ei ole asjakohane ringkonnakohtu viide

§-le 200, mille kohaselt tuleb jõustunud kohtuotsuseid täita. 11.

§ 201

lg 1 sätestab, et kohtuvälise menetleja otsus ja määrus ning kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui see on jõustunud ja kui täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Kuna Tartu Maakohtu

1. veebruari
2. a otsus R. Alandilt lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohta ei olnud
3. veebruariks 2016 jõustunud, oli tal etteheidetava väärteo toimepanemise ajal mootorsõiduki juhtimisõigus olemas. Ühtlasi tähendab see, et R. Aland ei realiseerinud LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivset koosseisu, mistõttu tuleb väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 174

p-st 4, § 175 p-dest 1 ja 2 ning § 149 p-st 2 ja § 150 lg 1 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu

1. mai
2. a ja Tartu Ringkonnakohtu
3. septembri
4. a otsused R. Alandi karistamises LS § 201 lg 2 järgi, rahuldab menetlusaluse isiku kaitsja kassatsiooni ja lõpetab väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel R.

Alandi teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. 13. R. Alandi kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada R. Alandile seoses väärteoasjas õigusteenuse osutamisega (maa- ja ringkonnakohtu otsustega tutvumine, apellatsiooni ja kassatsiooni koostamine) kaitsjale makstud tasu 792 eurot (sh käibemaks). Tasu suurus on kolleegiumi hinnangul mõistlik ja kuna Riigikohus lõpetab väärteomenetluse

§ 29

lg 1 p 1 alusel, tuleb see menetluskulu

§ 23alusel Eesti Vabariigilt R.

Alandi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)