Obsah (5)

§ 32§ 8§ 42§ 1§ 41

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi ni

) § 42 lg 5 alusel käibemaksu tagatiseks 0 eurot. Otsuses selgitati, et määratud tagatis kehtib seni, kuni maksuhaldur ei ole määranud uut tagatist või ei ole tagatist vabastanud.

1. MTA tunnistas
2. veebruari
3. a otsusega nr 12.2-7/274-5 eelnimetatud otsuse edasiulatuvalt kehtetuks ja määras kaebajale tagatiseks 100 000 eurot. Otsuse kohaselt nõudis maksuhaldur kaebajalt dokumentide ja teabe esitamist, kuid kaebaja ei täitnud korraldust tähtajaks. Seetõttu alustas maksuhaldur
4. oktoobri
5. a kutsega väärteomenetlust maksukorralduse seaduse (MKS) § 154 lg 2 alusel (kahtluse tõttu, et kaebaja jättis maksuhalduri teabe ja dokumentide esitamise korralduse täitmata). Varem oli maksuhaldur alustanud
6. oktoobri
7. a kutsega kaebaja suhtes väärteo​menetlust

§ 32

lg 2 alusel kahtluse tõttu, et OÜ Unipetrol on käidelnud nõuetele mittevastavat kütust ja rikkunud

§ 8lg-t 2.

1. mail
2. a-l, kui tagatist vähendati, vastas kaebaja

§ 42lg 5 tingimustele, kuid alustatud süüteomenetluste tõttu enam mitte.

Kuna kaebaja enam tagatise vähendamist lubavatele nõuetele ei vastanud, tunnistas maksuhaldur haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 lg 2 p 2 alusel tagatise vähendamise otsuse edasiulatuvalt kehtetuks.

1. Kaebaja taotles halduskohtule esitatud kaebuses MTA
2. veebruari
3. a otsuse nr 12.2-7/274-5 tühistamist ja kaevatava otsuse täitmise peatamist kohtumenetluse ajaks. Kaebuse kohaselt puudus nii õiguslik kui ka faktiline alus tagatise suurendamiseks, sest HMS § 66 lg 2 p-s 2 kirjeldatud olukorda ei esine ja

§ 42

lg 4 kohaselt võib tagatist suurendada üksnes siis, kui maksuseaduste või tollieeskirjade rikkumine on tuvastatud. Kaebaja pole väärtegusid toime pannud. MTA korraldust dokumentide nõudmiseks ei jäetud täitmata, vaid see vaidlustati halduskohtus. Rikutud on kaebaja ärakuulamisõigust, sest kaebajale ei antud enne otsuse tegemist võimalust oma seisukohti avaldada.

1. Tartu Halduskohus rahuldas
2. veebruari
3. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.
4. Tartu Halduskohus jättis
5. augusti
6. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et korrektne õiguslik alus tagatise suurendamiseks oleks olnud HMS § 66 lg 2 p 1,

§ 42lg 4 p 5 esimene alternatiiv ja p 6.

Vastustaja on kohtumenetluses esitanud kaebajat süüstavad tõendid

1. aasta kohta ja tõendanud, et varem määratud 0 euro suurust tagatist ei saa kehtima jätta. Ärakuulamis​õigust ei ole rikutud, kuna kaebaja on vaidlusaluse haldusmenetlusega samal ajal ära kuulatud süüteomenetlustes, mida samuti menetles vastustaja. Kaebaja seisukohad olid vastustajale teada ka kohtuasjast nr 3-13-
2. Lisaks ei ole põhjendatud vastustajale ette heita kaebaja ära kuulamata jätmist olukorras, kus vaidlustatud otsuse andmise peamotiiviks oli kaebaja poolt õigus​vastaselt teabe andmata jätmine. Seega ei anna menetluslikud minetused alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks (HMS § 58).
3. OÜ Unipetrol leidis apellatsioonkaebuses, et halduskohus on lubamatult asunud haldusorgani asemel kaevatavat haldusakti põhjendama. Samuti on arusaamatu, milliseid konkreetseid kohtu​menetluses esitatud süüstavaid tõendeid halduskohus silmas peab. Sõltumata eeltoodust, ei esine ka

§ 42

lg-s 4 sätestatud aluseid tagatise suurendamiseks, sest p-s 5 nimetatud reputatsiooni kohta ei ole MTA otsuses mingeid järeldusi teinud ja p-s 6 nimetatud maksuseaduste rikkumist ei ole tuvastatud. MTA on kohaldanud valesti HMS § 66 lg 2 p 2, sest kaebaja suhtes ei käinud

1. aastal ühtegi väärteomenetlust. Lisaks ei ole kaalutud avalikku huvi ja isiku usaldust akti kehtima jäämise vastu. Oluline haldusmenetluse normi rikkumine on, et kaebajale ei antud võimalust selgituste andmiseks. Üheski süüteomenetluses ega mõnes muus haldusmenetluses ei ole kõne all olnud need küsimused, mida käsitleti vaidlustatud otsuses.
2. MTA vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
3. Tartu Ringkonnakohtu
4. juuni
5. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonna​kohus põhjendas otsust järgmiselt.

ei näe ette regulatsiooni juhuks, kui

§ 42

lg 5 tingimust ei täida kütusekäitleja, kellele on juba määratud

§ 42lg-s 2 sätestatust väiksem tagatis.

Vedelkütuse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (895 SE) seletuskirja järgi oli kütusekäitlejatele tagatise kohustuse ja selle suuruse sätestamise eesmärgiks ühelt poolt maksupettuste ärahoidmine ja teisalt maksunõuete (vähemalt osalise) sissenõudmise võimalikkuse tagamine, kui maksunõue siiski tasumata jäetakse. Tagatise regulatsiooni eesmärgi tõttu tuleb seega

§ 42

lg-s 5 nimetatud tingimusi mõista selliselt, et nende esinemisel on seadusandja hinnanud tagatise regulatsiooni kehtestamise tinginud riski sedavõrd suureks, et tagatise vähendamine ei saa ühelgi juhul olla õigustatud.

§ 42

lg-ga 5 ja tagatise kehtestamise eesmärgiga oleks vastuolus tõlgendus, mille kohaselt võib kütusekäitleja tegutseda vähendatud tagatisega juhul, kui mittevastavus sättes nimetatud tingimustega tekib või ilmneb pärast tagatise vähendamise otsuse tegemist. Kütusekäitleja peab ka pärast tagatise vähendamise otsuse tegemist täitma tagatise vähendamise eelduseks olevaid tingimusi ning arvestama võimalusega, et mõne tingimuse rikkumisel saab ta kütusekäitlejana tegevust jätkata seaduses sätestatud või ka MTA otsusel veelgi suurema tagatise esitamisel. Kaebaja puhul esines

§ 42

lg 5 p-s 2 nimetatud tagatise vähendamist välistav asjaolu: kaebaja vastu oli alustatud nii maksuseaduse kui ka vedelkütuse seaduse rikkumise tõttu väärteomenetlust. Nendel asjaoludel oli kaebaja suhtes soodustava haldusakti edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine lubatud, kuna selline võimalus (kohustus) tulenes vedelkütuse seadusest (HMS § 66 lg 2 p 1). Kaebajal puudus seejuures õigustatud ootus, et ta saab vähendatud tagatisega jätkata kütuse käitlemist, vaatamata sellele, et ei täida enam

§ 42lg 5 p 2 tingimust.

Tagatise vähendamise otsuse ümber​vaatamise võimalus tuleneb vahetult ka MTA

1. mai
2. a otsusest nr 12.2-7/285-1, mille kohaselt kehtib tagatis seni, kuni maksuhaldur ei ole määranud uut tagatist (I kd, tl 96 pöördel). Vastustaja ekslik viide HMS § 66 lg 2 p-le 2 ei tingi HMS § 58 järgi haldusakti tühistamist.

§ 42

lg 5 kohaldamine pole toonud kaebajale kaasa ebaproportsionaalset tagajärge ning puudub alus pidada

§ 42lg 5 p 2 põhiseadusega vastuolus olevaks.

Riigikohus on sedastanud, et maksu​pettuste vähendamine ja kütuseturul ausa konkurentsi soodustamine on

§ 42lg 5 legitiimsed eesmärgid.

Regulatsioon on vajalik, kuna soovitud eesmärke ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on sama efektiivne (otsus asjas nr 3-4-1-24-11, p-d 78–86). Tähtsust pole sellel, et praeguseks on mõlemad kaebaja suhtes toimunud väärteomenetlused lõppenud kaebajale karistust määramata. Väärteomenetluse nr 930012502051 (kahtlustus nõuetele mittevastava kütuse käitlemises) lõpetas Tartu Maakohus

1. oktoobri
2. a otsusega asjas nr 4-14-5028 aegumise tõttu ja väärteomenetluse nr 930013001975/12 lõpetas Tartu Maakohus
3. septembri
4. a otsusega asjas nr 4-14-3141 otstarbekuse kaalutlusel. Seega ei leitud kummalgi juhul, et väärteo​menetluse algatamine oli alusetu. Kaebaja suhtes toimunud väärteomenetlused olid tagatise regulatsiooni eesmärke silmas pidades asjasse puutuvad. Nii kahtlus nõuetele mittevastava kütuse käitlemises kui maksuhaldurile teabe ja dokumentide esitamata jätmises viitavad võimalusele, et kaebaja tegutsemine kütusekäitlejana ei ole kooskõlas ausa konkurentsi ja maksukohustuse õiguspärase deklareerimise ja tasumise põhimõtetega. Seetõttu pidi kaebajale kütusekäitlejana olema arusaadav, et vähendatud tagatisega tegevuse jätkamine pole seaduses sätestatud tingimuste rikkumise tõttu võimalik, ning ta sai oma käitumist selle järgi kujundada. Kuna kütuse käitlemisel on tehingute suur maht tavapärane, siis on ühtlasi vajalik ja põhjendatud reageerida asjaolude muutumisele tagatise korrigeerimisega operatiivselt. Vastupidisel juhul ei oleks tagatise regulatsiooni eesmärgi saavutamine võimalik. Ebaproportsionaalseks ei saa pidada ka kaebajale määratud ühe kuu pikkust tähtaega tagatise esitamiseks. Kaebajale oli teada nii väärteomenetluste toimumine kui ka vastustaja kavatsus tunnistada 0-eurone tagatis kehtetuks ja määrata uus tagatis, sest samasisulise otsuse andis MTA juba
5. oktoobril
6. a-l. Kaebaja vaidlustas selle otsuse halduskohtus (haldusasi 3-13-2318) ning menetlus- ja vormivigade tõttu tunnistas MTA selle otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks
7. jaanuaril
8. Kaebaja vastuväited vähendatud tagatise kehtetuks tunnistamisele ja uue määramisele olid sarnased praeguses asjas esitatud väidetega. Seega pidi kaebajale ühelt poolt juba
9. aasta lõpus olema selge, et võib tekkida vajadus suurema tagatise esitamiseks. Teiselt poolt oli kaebajal tegelik võimalus oma seisukoha ja vastuväidete esitamiseks, sõltumata sellest, et MTA ei tutvustanud kaebajale kavandatava otsuse projekti ega küsinud arvamust vahetult selle kohta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10. OÜ Unipetrol palub kassatsioonkaebuses kohtute otsused tühistada ja kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et HMS § 66 lg 2 p 2 alusel haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud põhjendatud, sest maksuhalduri poolt uute asjaoludena käsitatud väärteomenetlused lõpetati
11. ja
12. aastal. Kui vaidlusaluse otsuse aluseks olid algatatud väärteomenetlused, siis on väärteomenetluste lõpetamise tõttu asjaolud muutunud ja otsus põhjendamatu. Ringkonnakohus on leidnud, et vastustaja on ekslikult tuginenud HMS § 66 lg 2 p-le
13. Kaebaja sellega ei nõustu. Vastustaja on teadlikult ja korduvalt rõhutanud, et uute asjaoludena käsitab ta just algatatud väärteomenetlusi. Ringkonnakohtu viidatud õiguslik alus – HMS § 66 lg 2 p 1 – ei saa olla õige, sest ei

-s ega

1. mai
2. a otsuses ei ole ette nähtud võimalust tunnistada haldusakt kehtetuks. Tegelikult näeb

§ 42lg 4 ette võimaluse tagatis ümber vaadata ning HMS-le pole vaja tugineda.

Ka

1. mai
2. a otsuses on viide, et tagatis kehtib seni, kuni maksuhaldur pole määranud uut tagatist. Eeltoodust tulenevalt on tagatise ümbervaatamine maksuhalduri diskretsiooniotsus ja tuleb vastu võtta eraldi menetluses. Maksuhalduril on õigus kaebajale määratud 0-eurost tagatist ümber vaadata, kui esinevad

§ 42

lg-s 4 sätestatud asjaolud.

§ 42

lg 4 p 6 näeb ette, et tagatise ümbervaatamine on võimalik üksnes siis, kui on tuvastatud rikkumine, pelgalt väärteomenetluse alustamine ei saa tagatise ümbervaatamist tingida. Selline tõlgendus on ka mõistlik, sest vastasel juhul võib alustatud väärteomenetlus, mis lõpetatakse ilma karistust määramata, viia tagatise õigustamatu suurendamiseni. Kaebaja palub kontrollida, kas ringkonnakohtu lahendi on teinud seaduslik kohtukoosseis, sest ringkonnakohtu koosseisu kuulunud kohtunik T. Saar on osalenud sama haldusasja menetlemisel halduskohtus, esitades vastustajale

1. veebruaril
2. a-l nõude esialgse õiguskaitse taotluse suhtes seisukoha võtmiseks.
3. Maksuhaldur ei pea kassatsioonkaebust põhjendatuks. Väärteomenetluste lõpetamine kohtu​- menetluse ajal ei saa mõjutada vaidlustatud otsuse õiguspärasust, nii nagu seda ei saa teha ka uute väärteomenetluste algatamine. Kaebajal oli võimalik taotleda HMS § 44 alusel menetluse uuendamist, kui ta oleks pidanud uusi asjaolusid piisavaks vaidlusaluse otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
4. mai
5. a otsuse kehtetuks tunnistamine oli võimalik nii HMS § 66 lg 2 p 1 kui ka p 2 alusel, sest mõlema normi tingimused olid täidetud. Täidetud olid samuti

§ 42

lg 5 p-s 2 sätestatud alused, sest isik, kes keeldub täitmast õiguspäraseid korraldusi teabe andmiseks, ei saa eeldada, et tal on võimalik kütust käidelda 0-eurose tagatisega. Arvestades seda, et väärteomenetluse alustamine ning maksuhalduri korralduste mittetäitmine ehk kaasaaitamiskohustuse eiramine on selgelt riskid avalikule huvile, on täidetud ka tagatise suurendamise alused, mis tulenevad

§ 42lg-st 4.

Kuna selles sättes toodud loetelu on lahtine, pole põhjendatud kaebaja viide, et tagatist saab suurendada üksnes lõpuleviidud rikkumise tuvastamisel.

ei sisalda erinorme juhuks, kui tagatise vähendamise asjaolud ära langevad. Sellise erinormi puudumise kompenseerib haldusaktide kehtetuks tunnistamise regulatsioon HMS-s (

§ 1

lg 4, HMS § 112 lg 2).

näeb üldjuhul ette tagatisena 100 000 eurot. Kuna kütusekäitlejad tegutsevad kõrge maksuriskiga majandussektoriga, peavad nad olema teadlikud, et neil on suurema tagatise andmise kohustus üldjuhul juba siis, kui tekib põhjendatud kahtlus, et nad on maksuseadusi eiranud. Tagatise suurendamisest on siiski asjakohane rääkida olukorras, kus maksuhaldur määrab suurema tagatise kui 100 000 eurot. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11. Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, millistel tingimustel on maksuhalduril võimalik ümber vaadata kütuse müüjale määratud käibemaksu tagatis. Kaebaja leiab, et ümbervaatamine tähendab kaalutlusotsust

§ 42

lg 4 asjaolude esinemise korral ning väärteomenetluse algatamine tagatise adressaadi vastu pole piisav alus tagatise suurendamiseks. Maksuhaldur leiab, et vähendatud tagatisega saavad kütust käidelda isikud, kes vastavad

§ 42lg 5 tingimustele.

Kui isikud enam neile tingimustele ei vasta, tuleb haldusakt kehtetuks tunnistada.

§ 42

lg-t 4 saab kohaldada siis, kui tagatiseks määratakse suurem summa kui

§ 42lg-s 2 nimetatud 100 000 eurot.

12.

§ 41

näeb ette, et kütuse müüja esitab MTA-le käibemaksuseaduse § 442 lg-s 2 nimetatud tagatise maksukorralduse seaduses sätestatud korras, võttes arvesse

-s sätestatud erisusi.

§ 42lg 2 sätestab, et tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis on 100 000 eurot.

Sama paragrahvi lõige 5 annab maksuhaldurile võimaluse kütuse müüja taotluse alusel tagatist vähendada järgmiste kumulatiivsete tingimuste täidetuse korral: kui isikul ja tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmetel ning äripartneritel on laitmatu ärialane reputatsioon, kui isik ja tema juhtimis- ja kontrolliorgani liikmed pole viimase kolme aasta jooksul toime pannud mitut maksuseaduste, tollieeskirjade ning VSK rikkumist ning nende suhtes pole alustatud süüteomenetlusi viidatud normide rikkumise tõttu ning isikul ei ole maksuvõlga ega ajatatud maksuvõlga. Vaidlusi põhjustanud

§ 42lg 4 sätestab alates 7.

juulist 2012 kehtivas redaktsioonis järgmist: "Maksu- ja Tolliametil on õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt suuremat tagatist, sealhulgas vaadata üle juba määratud tagatis, lähtudes eelkõige: 1) tekkida võivast käibemaksukohustusest; 2) äri- või muust tegevusplaanist; 3) maksevõimelisusest ja maksude tasumise tähtaegadest kinnipidamisest; 4) kogemusest kütuse käitlemise valdkonnas; 5) isiku ja tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmete ning äripartnerite ärialasest reputatsioonist, samuti isiku esitatud käesolevas lõikes nimetatud andmete ja dokumentide usaldusväärsusest ja tõepärasusest; 6) isiku ja tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmete poolt toime pandud maksuseaduste, tollieeskirjade ja käesoleva seaduse rikkumise juhtumitest; 7) esitatavatest andmetest ja dokumentidest, mis tõendavad vastavust käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Maksu- ja Tolliametil on õigus nõuda täiendavaid asjassepuutuvaid andmeid ja dokumente lisaks käesolevas lõikes nimetatud andmetele ja dokumentidele." Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 228SE seletuskirjast veebiaadressil https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/310b6cf9-e899-4d50-a9063c9a8fcd8be0/Vedelk%C3%BCtuse%20seaduse%20muutmise%20seadus/ selgub, et seadusemuudatused olid tingitud Riigikohtu 31. jaanuari 2012. a otsusest nr 3-4-1-24-11. Seletuskirjas märgiti, et kohtuotsus suurendas mõnevõrra maksuhalduri halduskoormust, sest kütuse müüja vähene tegutsemiskogemus ei ole enam automaatselt aluseks tagatise vähendamisest keeldumiseks. Praktikas on suhteliselt keerukas hinnata just alustavate ettevõtete puhul tagatise vähendamise võimalusi, sest alustavad ettevõtted võivad paberil näidata maksuhaldurile tegelikest plaanidest oluliselt madalamaid käideldavaid mahtusid, saamaks võimalikult väikese tagatise. Arvestades ilmselt tagatise vähendamisega kaasnevaid riske, muudeti ka

§ 42lg-t 4.

Seletus​kirjas on selgitatud: "[---] andmaks maksuhaldurile õigus asuda vajadusel juba esitatud ja aktsepteeritud tagatist muutma, oluline on seejuures sätestada ka tagatise suurendamise õigus. Praktikas on teatud juhtudel tõusetunud vajadus vähendatud tagatist uuesti tõsta ka väljaspool tagatise uuendamise menetlust – näiteks olukorras, kus isikuga seotud riskid või muud tagatise vähendamise aluseks olnud asjaolud muutuvad esitatud tagatise kehtivuse ajal. Lõikes sätestatakse ka maksuhalduri õigus nõuda täiendavaid asjassepuutuvaid andmeid ja dokumente lisaks sätestatule, täiendus võimaldab maksuhalduril saada lisainformatsiooni ka juba määratud tagatise ümbervaatamisel." 13. Eeltoodud seaduseelnõu seletuskiri kinnitab juba normist endast nähtuvat, et regulatsioon varem määratud tagatise ümbervaatamiseks ja suurendamiseks ka näiteks

§ 42lg-s 2 nimetatud tasemele, on alates 7.

juulist 2012

-s olemas. Vähendatud tagatise suurendamisel tuleb lähtuda

§ 42lg-st 4 ja tugineda riski hindamisele.

Kuna lõike 4 loetelu on lahtine, võib maksuhaldur maksuriski ja tagatise tõstmist põhjendada ka selles loetelus sõnaselgelt nimetamata asjaoluga.

§ 42

lg 4 kohaldamine tähendab sisuliselt eelmise õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamist, sest uue tagatise määramisel kaotab vana nii ehk teisiti kehtivuse. 14. Eeltoodu tõttu ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et

§ 42lg 5 on seaduseks ja MTA 27.

mai 2011. a otsus on haldusaktiks, mis nägid ette võimaluse 0-eurone tagatis kehtetuks tunnistada. Võimalust haldusakt kehtetuks tunnistada ei saa tuletada

§ 42

lg 5 kumulatiivsest loetelust, kuna normis ei ole hoiatust, et neile tingimustele mittevastav isik kaotab õiguse vähendatud tagatisele. MTA

1. mai
2. a otsuse märkus, et tagatis kehtib seni, kuni maksuhaldur pole määranud uut tagatist, on liiga abstraktne, et sellest lausest tuletada haldusakti kehtetuks tunnistamise reservatsiooni. Selleks, et isikul ei tekiks kaitstavat usaldust haldusakti kehtima jäämise vastu, peab ta olema teadlik haldusakti kehtetuks tunnistamise võimalusest. Märge, et olukorra reguleerimisel uue haldusaktiga kaotab vana kehtivuse, sellist selget hoiatust ei kujuta. Kui kehtetuks tunnistamise võimalus on tingimuslik, nagu alates
3. juulist 2012 kehtivas

§ 42

lg-s 4, on isikul õiguspärane ootus haldusakti kehtima jäämise vastu siis, kui haldusakti kehtetuks tunnistamise aluseks olevad tingimused pole täidetud. 15. Maksuhaldur on tagatise suurendamisel lähtunud HMS § 66 lg 2 p-st 2 ja kaalunud kaebaja usaldust ja avalikku huvi. Kolleegium ei nõustu maksuhalduri lähenemisega. Kuna

näeb erinormina tagatise ümbervaatamiseks ette konkreetse aluse, ei ole HMS § 66 lg 2 p 2 kohaldatav (vt HMS § 67 lg 4 p 2). Tagatise ümbervaatamiseks annab aluse kasvanud risk, et käibemaksu​kohustus jääb täitmata, ning pole vaja kaaluda kaebaja usaldust vähendatud tagatise kehtima jäämise vastu ega avalikku huvi tagatise tõstmise vastu. Õigemini, kaebaja usaldust polegi sellisel juhul võimalik kaaluda, sest usaldus tagatise kehtima jäämise suhtes esineb ainult siis, kui

§ 42

lg-s 4 kirjeldatud asjaolud pole suurendanud maksukohustuse täitmata jäämise riski. Maksuhalduri ülesanne ongi eelkõige viidatud sättes toodud asjaolusid analüüsides hinnata, kas risk on kasvanud sellisel määral, et tagatist tuleb suurendada. HMS § 58 järgi ei too ebaõige õigusliku aluse nimetamine haldus​aktis kaasa haldusakti tühistamist, kui õiguslik alus haldusakti andmiseks on iseenesest olemas ning haldusakt on sellega kooskõlas (nt haldusasi nr 3-3-1-46-11, p 14). 16. Kaebaja on leidnud, et

§ 42

lg 4 esitab mõnevõrra rangemad tingimused tagatise suurendamiseks ja ümbervaatamiseks kui

§ 42lg 5.

Kolleegiumi arvates see nii ei ole. Kuna

§ 42

lg 4 tingimuste loetelu on lahtine, annab see võimaluse kasutada käibemaksukohustuse täitmata jäämise riski hindamisel ka näiteks neid asjaolusid, mida on nimetatud

§ 42lg-s 5 või mida polegi selles paragrahvis nimetatud.

Kui maksuhaldur on veenvalt selgitanud, milles seisneb kasvanud risk, on

§ 42lg 4 tingimused täidetud ja kaebaja ei saa tugineda õiguspärasele ootusele.

1. Põhimõtteliselt võib nõustuda maksuhalduriga, et kahe väärteomenetluse algatamise tõttu polnud kaebaja
2. aastal enam samavõrd usaldusväärne nagu tagatise vähendamise ajal. Kolleegiumi arvates viitab praeguses asjas kasvanud riskile eriti see, et kaebaja keeldus täitmast dokumentide esitamise ja teabe andmise korraldust. Seda seisukohta ei väära kaebaja vastuväide, et ta ei jätnud korraldust täitmata, vaid vaidlustas selle ebakorrektsuse ja õigusvastasuse tõttu halduskohtus. Igaühel on võimalus vaidlustada tema suhtes tehtud haldusakt, kuid pelgalt vaidlustamisega ei saa vältida tagajärgi, mis võivad kaasneda nõutud teabe esitamata jätmisega. Ringkonnakohus ja maksuhaldur rõhutavad õigesti, et kütuse käitlemisel lühikese ajavahemiku jooksul tehtavate tehingute suur maht tähendab kõrgeid maksuriske ning maksuhaldur peab asjaolude muutumisele reageerima operatiivselt tagatise suurendamisega. Vastasel juhul poleks tagatise regulatsiooni eesmärk saavutatav, sest maksu​pettuse korral ei võta kinnisvara mitteomava kütuse müüja rahatuks muutmine aega ja maksude sissenõudmine poleks enam reaalne. Kui maksuhaldurile ei esitata käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrollimiseks vajalikke dokumente ja teavet (maksuhalduri korralduse järgi nõuti
3. a juuli ja augusti arvelduskontode ja pearaamatu kontode väljavõtteid ning laoarvestuse dokumente), on maksuseaduste eiramise kahtlus piisavalt põhjendatud selleks, et tõsta vähendatud tagatis vähemalt seaduses ettenähtud tasemele. Vähendatud tagatisega kui soodustusega kütuse käitlemiseks on seaduse kohaselt õigustatud eelkõige laitmatu maine ja maksukäitumisega isikud. Laitmatu maksukäitumine tähendab ka kaasaaitamiskohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt ei leia kolleegium alust kohtute otsuste tühistamiseks. Ringkonnakohtu otsuse põhjendusi tuleb täiendada käesoleva otsuse põhjendustega.
4. Kaebaja palub kontrollida, kas ringkonnakohtu lahendi teinud kohtukoosseis oli seaduslik. Haldus​kohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 13 lg 1 kohaselt kohaldatakse taandamise suhtes tsiviil​kohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 23–
5. TsMS § 23 p 6 näeb ette, et kohtunik peab taanduma asjas, milles ta on osalenud eelnevas kohtuastmes lahendi tegemisel. Kohtunik Tanel Saar on Tartu Halduskohtu kohtunikuna nõudnud maksuhaldurilt seisukohta kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse suhtes praeguses asjas (II kd, tl 23) ja osalenud Tartu Ringkonnakohtu koosseisus praeguse asja läbivaatamisel. Kuna esialgse õiguskaitse taotluse suhtes seisukoha küsimine ei kujuta endast lahendi tegemist, ei olnud Tanel Saarel taandumiskohustust. Seega ei näe kolleegium põhjust kahelda asja menetlenud kohtukoosseisu seaduslikkuses.
6. Menetlusosalised pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ning need jäävad nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kautsjon tuleb arvata riigituludesse (HKMS § 107 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)