) § 66 lg 21 p-s 2 ette nähtud eeldused. Lisaks uuriti vahetu tõendiallikana kannatanu ütlusi, mille tõttu ei või kattuva teabe osas tugineda vahendliku tunnistaja ütlustele. 3.3 Kohtueelses menetluses andis tunnistajana ütlusi H. A., kes oli ülekuulamise ajal kuue ja kohtumenetluse ajal kaheksa aasta vanune. Prokurör taotles tema ütluste kriminaalasja juurde võtmist
H. A. ülekuulamise videosalvestist tutvustati kohtueelsel uurimisel ka süüdistatavale, kes tunnistajale lisaküsimusi esitada ei soovinud. Järelikult olid täidetud
lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud eeldused tunnistaja kohtusse kutsumata jätmiseks ning tema kohtueelses menetluses antud ütluste tõendina vastuvõtmiseks. 3.4 H. A. ülekuulamisel on järgitud
Talle selgitati oma lähedaste suhtes ütluste andmisest keeldumise õigust. Kuigi kaitsja hinnangul H. A. ütlusi kohtumenetluses ei uuritud, võeti need tegelikult tõendina vastu ja loeti avaldatuks. Prokuröri küsimusele, kas H. A. ülekuulamise videosalvestist soovitakse kohtusaalis vaadata, vastas kaitsja eitavalt. Sellega olid kohtumenetluse pooled tõendi avaldamata jätmises kokku leppinud. Tõendi avaldamata jätmine ei olnud vastuolus kohtuistungi avalikkuse põhimõtte ega
3.5 Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad tunnistaja H. T. ütlused. H. A. ütles samuti, et nägi, kuidas E. A. vähemalt ühel korral J. A-d lõi. Ka tunnistaja K. A. kinnitas, et nägi rüselust ja seda, kuidas E. A. kätega J. A-d lükkas. Lisaks kuulis K. A. mütsusid, mida põhjustasid tõenäoliselt jalalöögid. J. A. vigastused on fikseeritud patsiendikaardil ja pole eluliselt usutav, et kannatanu võis saada need vigastused teisiti kui süüdistuses kirjeldatud viisil. Pole kahtlust, et J. A. tundis löökide tõttu valu. Süüdistatava ütlused, sealhulgas enesekaitset käsitlevad väited, ei ole eluliselt usutavad. Apellatsioon 4. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni E. A. kaitsja Anu Toomemägi, kes taotles otsuse tühistamist, süüdistatava õigeksmõistmist ja menetluskulude jätmist riigi kanda. Ringkonnakohtu otsus 5. Tallinna Ringkonnakohtu 24. augusti 2016. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus leidis kokkuvõtlikult järgmist. 5.1 Maakohus märkis, et H. T. ütlused ei ole
lg 21 p 2 kohaselt lubatav tõend, kuid otsuses leiti siiski, et sama tõend kinnitab J. A. ütluste usaldusväärsust. Kuna tunnistaja ütlused ei ole lubatav tõend, rikuti nendele tuginedes kriminaalmenetlusõigust. Selle vea saab parandada H. T. ütluste tõendikogumist kõrvaldamisega. 5.2 Kaitsja taotles K. A. ütluste ebausaldusväärseks tunnistamist, sest need lahknevad kannatanu ütlustest osas, mida tunnistaja J. A-lt kuulis. Erinevalt apellandi seisukohast on kõnealused ütlused osaliselt lubamatud põhjusel, et neid ei saa pidada tõendiks
Osas, milles K. A. kirjeldas sündmusi isalt kuuldu alusel, tuleb tema ütlused tõendikogumist välja jätta. Muus osas andis tunnistaja siiski ütlusi vahetult tajutu kohta. Kuna ta kuulis vanemate valjuhäälset sõnelust ja nägi tõuklemist, seostas ta põhjendatult hiljem kuuldud helid rüselusega. Kui sündmuskoha läheduses viibinud tunnistaja kuulis mütsatusi samal ajal, kui kannatanu sõnade kohaselt toimus löömine, on põhjendatud järeldada, et tunnistaja kuulis löömisest tingitud helisid. Sellist järeldust ei saa pidada lubamatuks oletuseks. 5.3 Põhjendatud pole etteheited, mis puudutavad H. A. ütluste uurimata jätmist. Prokurör taotles H. A.
lg 3 esimese lause mõttes avaldatuks sellised tunnistaja ütlused, mille sisu kohtuistungil mingil moel ei avatud. Osutatud sätte teises lauses nähakse aga ette, et tõendi võib poolte kokkuleppel jätta avaldamata, kui kohus leiab, et see pole vastuolus kohtuistungi avalikkuse põhimõttega. Sellele põhimõttele tugines ka maakohus. Kuna
A. ütlustele tuginemisega kriminaalmenetlusõigust. 5.5 H. ja K. A. ütluste tõendikogumist väljajätmiseks pole alust. Tunnistajate ütlused kattuvad olulistes küsimustes nii omavahel kui ka kannatanu ütlustega ning need on usaldusväärsed. Kannatanu ütluste tõepärasust kinnitab veel patsiendikaart. Patsiendikaardist järeldub, et selles vaid ühe jalalöögi mainimine on seotud kannatanul tuvastatud hematoomi tekkepõhjuse selgitamisega. Kannatanu seletas ka usutavalt, miks ta pöördus arsti juurde alles mitu päeva hiljem. 5.6 E. A. ütlused on vastuolus J. A. ja tunnistajate ütlustega, mille tõttu jäeti need tõendikogumist põhjendatult kõrvale. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioon 6. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni E. A. kaitsja vandeadvokaat Raul Oberg, kes taotleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistamist, kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus ja menetluskulude jätmist riigi kanda. Kassaatori põhiväited on järgmised. 6.1 Tõendite hindamine eeldab
kohaselt kohtu siseveendumuse kujunemise kirjeldamist, mis ei tohi olla vastuoluline ega oletuslik. Ringkonnakohus pidas lubamatuks tõendiks K. A. ütlusi selle kohta, et löömisest kuulis ta isalt. Tunnistaja ütlusi ei saanud aga arvestada ka tema teadmise kujunemisel selle kohta, et kuuldud mütsud olid löökidest tekitatud helid. Võimalik arusaam helide olemusest võis tunnistajal tekkida pärast kannatanuga rääkimist, kuid viimati märgitud osas loeti K. A. ütlused lubamatuks tõendiks. Kohtud ei oleks tohtinud hakata tunnistaja ütlusi oletustega täiendama ega kasutama neid tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel. 6.2
lg 1 kohaselt võib kohus lubada tõendina esitada alaealise kohtueelses menetluses antud ütlusi, kui need on videosalvestatud ja kaitsjal on olnud võimalus esitada tunnistajale kohtueelses menetluses küsimusi tõendamiseseme asjaolude kohta. E. A-l puudus kohtueelses menetluses kaitsja, mille tõttu ei saanud viimane H. A-le küsimusi esitada. Tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste kasutamisega rikuti kriminaalmenetlusõigust. Ringkonnakohus jättis rikkumise tähelepanuta. 6.3 Ringkonnakohus märkis õigesti, et maakohtu otsustus lugeda H. A. ütlused avaldatuks pole kooskõlas
Järgnevalt leiti siiski vääralt, et sama sätte teise lause tingimused olid täidetud. Maakohtu kohtunik küsis kaitsja seisukohta, kas ta soovib H. A. ülekuulamist kuulata või vaadata videosalvestist. Kuulata ja vaadata saab videosalvestist. Kohtuniku küsimus oli kaheti mõistetav ja tekitas kaitsjas segadust. Seetõttu ei olnud H. A. ütluste avaldamine kriminaalmenetluse seadustikuga kooskõlas ja tunnistaja ütlusi ei saa tõendina arvestada. 6.4 Nõustuda ei saa järeldusega, nagu oleks kannatanu usutavalt seletanud, miks ta pöördus vigastuste fikseerimiseks erakorralise meditsiini osakonda neli päeva pärast kuriteosündmust. Valude või vigastuste korral pöörduks isik kohe haiglasse. Võib oletada, et arsti juurde pöördumise kavatsus tekkis kannatanul muul eesmärgil või muu tagamõtte ajel. 6.5 Ei saa välistada, et kannatanul esinenud verevalum tekkis või tekitati muu isiku poolt enne või pärast süüdistuses kirjeldatud sündmust. Patsiendikaardi alusel verevalumi tekkepõhjust objektiivselt tuvastada ei saa. Riigikohus on seisukohal, et kui tunnistaja või kannatanu kohtus antud ütlused on selges vastuolus asjaoludega, mida menetlusväliselt koostatud dokumendiga tõendada soovitakse, saab kohus arvestada dokumendis kajastatud ütlusi ainult tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. Patsiendikaarti J. A. ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks ei kasutatud ja seega ei oleks tohtinud selles kajastatud kannatanu väiteid verevalumi tekkepõhjuste ning tekkimise aja kohta arvestada. 6.6 Ainsaks või valdavaks süüstavaks tõendiks on J. A. ütlused, mis on vastuolus süüdistatava ütlustega. Maakohus pidi seetõttu tagama, et kannatanu ristküsitlemisel järgitaks
Prokurör esitas kohtuistungil kannatanule kohtu loata suunavaid küsimusi muu hulgas löömise asjaolude kohta. Kuna maakohtu seisukohad kujunesid ka lubamatult saadud ütluste põhjal, siis on see käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena
S § 121 järgi. Kassatsioonivastus 7. Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Helga Aadamsoo leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja kassatsioon rahuldamata, samuti tuleb menetluskulud jätta süüdistatava kanda. Prokuröri põhiseisukohad on järgmised. 7.1 Riigikohtu praktika kohaselt saab kohus tunnistada isiku ütlused usaldusväärseks ka osaliselt. Ringkonnakohus on põhjendanud, miks ja missuguses osas on tunnistaja K. A. ütlused lubatav tõend. 7.2
lg 1 ei sätesta, et kaitsja peab viibima ülekuulamise või videosalvestisega tutvumise juures, vaid tal peab olema võimalus esitada küsimusi. E. A-l puudus kohtueelses menetluses kaitsja, kuid määratud kaitsja sai ka alates kohtueelse menetluse lõpuleviiduks tunnistamisest
lg 4 viimase lause kohaselt esitada
A. küsitlemiseks. Sellise taotluse sai lepinguline kaitsja esitada ka kohtumenetluses, sh kaitseaktis. Pärast kriminaaltoimikuga tutvumist ega ka kohtumenetluses H. A. küsitlemiseks taotlust ei ole esitatud. 7.3 Maakohus põhjendas asjakohaselt ja õigesti, miks ta arvestab tõendina alaealise tunnistaja ütlusi. Neid põhjendusi kontrollis ka ringkonnakohus, kes leidis, et H. A. ütlustele tuginemisega kriminaalmenetlusõigust ei rikutud. 7.4 Kassaator ei nõustu järeldusega, et patsiendikaarti saab arvestada süüstava tõendina. Tõendile antud hinnanguga mittenõustumine ei tähenda, et kohus oleks rikkunud kriminaalmenetlusõiguse norme. Patsiendikaart ei ole teiste tõenditega vastuolus. Kannatanul tuvastatud alakõhu põrutus ja hematoom võisid tekkida ühest või mitmest eri tugevusega samasse piirkonda tehtud löögist. 7.5 Kassatsioonis vaidlustatud tõendid on lubatavad ja seetõttu pole asjasse puutuv viide Riigikohtu praktikale, mis käsitleb süüdimõistmist vaid ühe tõendi alusel. Kohtud hindasid tõendeid
Siseveendumuse kujunemine on otsuste lugemisel selgesti arusaadav ja jälgitav. 7.6 Kannatanu ristküsitlusel ei esitanud prokurör suunavaid küsimusi. Kõikide kassaatori kirjeldatud näidete puhul oli kannatanu varem andnud konkreetse vastuse ja uue küsimuse formuleerimisel kasutati juba öeldut. Apellatsioon ei sisaldanud viiteid ristküsitluse reeglite rikkumisele. Kui maakohus oleks ristküsitluse reegleid rikkunud, oleks ringkonnakohus selle apellatsiooni piiridest väljuvalt tuvastanud ning rikkumist otsuse tegemisel arvestanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
Kõnealuse sätte kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel jätta alaealise kohtusse kutsumata ja lubada tõendina esitada alaealise poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi, kui need on videosalvestatud ning kaitsjal on olnud võimalus esitada tunnistajale kohtueelses menetluses küsimusi tõendamiseseme asjaolude kohta, kui tunnistaja on noorem kui kümneaastane ja korduv ülekuulamine võib mõjuda kahjulikult alaealise psüühikale (p 1) või tunnistaja on noorem kui neljateistaastane ja ülekuulamine on seotud perevägivalla või seksuaalse väärkohtlemisega (p 2). 10. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et süüdistatav ja kaitsja ei vaielnud H. A. kohtueelses menetluses antud ütluste tõendina esitamisele vastu. Samuti ei ole maa- ja ringkonnakohtu menetluses väidetud, et tunnistaja ütlused pole
Alles kassatsioonis leitakse, et rikutud on nõuet, mille järgi peab kaitsja saama esitada tunnistajale kohtueelses menetluses küsimusi tõendamiseseme asjaolude kohta. Kuna E. A-l puudus kohtueelses menetluses kaitsja, on kassaatori arvates tegemist küsitlemisõiguse rikkumisega, mis välistab vaidlusaluse tõendi esitamise kohtumenetluses. Muude
§-s 2901 sätestatud tõendi esitamise eelduste täidetust kassatsioonis ei vaidlustata. Kriminaalkolleegium kassaatori seisukohaga ei nõustu. 11. Kuriteos süüdistatava õigus küsitleda (teda süüstavaid) tunnistajaid on ausa ja õiglase kohtupidamise kesksemaid garantiisid Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg 3 punkti d tähenduses. Sama põhimõte tuleneb ka
lg-st 3, mille kohaselt ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, keda süüdistataval ega kaitsjal ei olnud võimalik küsitleda. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
§-s 2901 sätestatud võimalus jätta alaealine kohtusse kutsumata ja esitada tõendina tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Kõnealuse sätte eesmärk on kaitsta alaealist tunnistajat või kannatanut korduva ülekuulamise kahjuliku mõju eest. Riive tasakaalustamiseks on samas sättes ette nähtud nõue, mille kohaselt peab kahtlustatava kaitsjal olema olnud võimalus esitada tunnistajale kohtueelses menetluses küsimusi. Sellise kaitsjapoolse kannatanu küsitlemise võimalusega vähendatakse kohtuliku arutamise vahetuse piiramisest tingitud mõju ja tagatakse kohtumenetluse poolte võrdsus. 13. Prokurör osutab õigesti, et iseenesest ei nõua
kaitsja viibimist alaealise ülekuulamise juures, kuid talle peab siiski olema tagatud küsimuste esitamise võimalus. Selline võimalus on kaitsjal pärast seda, kui kaitsepoolele on
Lisaks on võimalik esitada küsitlemise taotlus
lg 1 alusel või ka hiljem, s.t kohtumenetluses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 4 teise lause ja § 2901 lg 1 sõnastus on küsitlemisõiguse osas omavahel osaliselt vastuolus.
lg 4 sätestab, et tunnistajale küsimuste esitamise õigus on nii kahtlustataval kui ka tema kaitsjal.
lg-s 1 nähakse seevastu ette, et tõendi esitamise eeldus on see, kui tunnistaja küsitlemise võimalus on kohtueelses menetluses olnud just kaitsjal. Tuleb aga silmas pidada, et kaitsja osavõtt kohtueelsest menetlusest on üldjuhul kohustuslik alles alates kriminaaltoimiku tutvustamisest
Juhud, mil kaitsja osavõtt on kohustuslik kogu kriminaalmenetlusest, on ette nähtud üksnes
Osutatud normist ei nähtu, et kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest oleks kohustuslik ka
Järelikult pole välistatud, et juhtudel, mil kahtlustatav ei ole endale kaitsjat valinud ega taotlenud ka kaitsja määramist, pole tal võimalik realiseerida ka
15. Seda õigust saab kahtlustatav kasutada seeläbi, et ta valib endale kaitsja või taotleb kaitsja määramist. Kaitsja valimisest või määramisest keeldumise korral loobub kahtlustatav aga sisuliselt
Kirjeldatud olukorras ei sõltu kaitsja olemasolu menetleja tegevusest või tegevusetusest, mille tõttu ei saa ka väita, et üks kõnealuses sättes nimetatud tõendi esitamise eeldus on jäetud täitmata. Vastupidine arusaam tooks kaasa olukorra, kus kaitsjast loobumisega võidakse menetlusõigust kuritarvitada, et saavutada kohtueelses menetluses kogutud tõendi kõrvalejätmine kohtumenetluse raames. Ainuke võimalus seda vältida tähendaks aga alaealise korduvat ülekuulamist kohtumenetluses, mis oleks ilmses vastuolus
Järelikult peab kahtlustatav küsitlemisõiguse saamiseks ilmutama oma aktiivsust ega saa ainuüksi kaitsja puudumisele tuginevalt väita, et
§-s 2901 loetletud tõendi esitamise eeldused pole täidetud.
lg 4 ja § 2901 osalise vastuolu käsitlemist kokku võttes leiab kriminaalkolleegium, et
lg 1 nõuete täitmiseks tuleb sarnasel juhul pidada piisavaks, kui küsitlemisvõimalus kohtueelses menetluses on olnud üksnes kahtlustataval. 16. Praeguses kriminaalasjas teavitati E. A-d kooskõlas
A. ülekuulamisest tehtud videosalvestisega, samuti õigus esitada ise või kaitsja vahendusel viie päeva jooksul pärast tutvumist tunnistajale küsimusi. E. A. avaldas, et ta ei soovi kaitsja osavõttu menetlustoimingust, s.t videosalvestisega tutvumisest. Ka ei olnud tal esitada lisaküsimusi tunnistajale
lg-s 4 märgitud tähtaja jooksul ega hiljem, sh pärast kriminaaltoimikuga tutvumist. Vastavasisulise soovi olemasolu ei nähtu E. A. või tema kaitsja avaldustest ka hilisematel menetlusetappidel, s.t maa- ja ringkonnakohtus toimunud menetluse käigus. Kuna kassatsioonis ei ole ühtlasi täpsustatud, missuguste konkreetsete tõendamiseseme asjaolude kohta tunnistajat küsitleda sooviti, on
Toodud põhjustel puudub alus kõneleda kriminaalmenetlusõiguse rikkumisest ja H. A. kohtueelses menetluses antud ütluste kui tõendi lubamatusest. 17. Kassaatori arvates rikuti H. A. ütluste vastuvõtmisel ka
Nimetatud sätte kohaselt võib tõendi jätta poolte kokkuleppel avaldamata, kui kohus leiab, et see ei ole vastuolus kohtuistungi avalikkuse põhimõttega. Kriminaalkolleegium selle seisukohaga ei nõustu. 18. Maakohtu istungil taotles prokurör tunnistaja H. A. ülekuulamise protokolli võtmist kriminaalasja materjali juurde.
Järelikult tõdes ringkonnakohus põhjendatult, et ülekuulamisest tehtud videosalvestis ei ole käsitatav eraldi tõendina, vaid ülekuulamisprotokolli lahutamatu osana. Kuna tegemist pole eraldi tõenditega, vaid samast tõendiallikast pärineva, kuid erinevas vormis talletatud teabega, ei saanud maakohus videosalvestise avaldamise ja uurimise küsimust lahendada lahutatult ülekuulamisprotokolli avaldamisest ning uurimisest. Maakohtu istungi protokolli põhjal ei teki kahtlust, et kohtumenetluse pooled ei pidanud tunnistaja ütluste avaldamist vajalikuks. Seega saavutati kooskõlas
II
lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, ei ole tunnistaja ütlustes sisalduva tõendusteabe põhjal tehtud järeldusi, mis oleksid käsitatavad oletustena. Jälgitavalt on põhjendatud sedagi, miks on kannatanu ütlused usaldusväärsed, missuguste tõenditega need haakuvad, miks need pole vastuolus patsiendikaardil kajastatud teabega ja miks tuleb ülejäänud tõendikogumi valguses pidada ebausaldusväärseks süüdistatava ütlusi. Olukorras, kus E. A. süüditunnistamine ei rajane pelgalt kannatanu ütlustel, vaid ka tunnistajate räägitul ja dokumentaalsetel tõenditel, ei saa pidada asjasse puutuvaks kaitsja viiteid Riigikohtu praktikale, mis käsitleb isiku süüditunnistamise põhjendatust vaid ühele tõendile tuginevalt. Apellatsioonikohtu seisukohad on tõendite hindamist puudutavates küsimustes selged, ammendavad ja vastuoludeta ning seega ei pea Riigikohus
21. Ühtlasi ei saa sedastada, et J. A. ülekuulamisel oleks rikutud
Kõnealuses sättes sisalduva keelu eesmärk on vältida küsimuste sugestiivset toimet ülekuulatavalt saadavale tõendusteabele. Vastupidiselt kassaatori arvamusele andis J. A. esmasküsitluse käigus prokuröri suunamiseta ise ütlusi, mille kohaselt lõi süüdistatav teda korduvalt. Prokuröri taotlusel on ütluste parema mõistmise tagamiseks avaldatud ja uuritud skeemi, milles kannatanu kirjeldas, kus ja mitu korda süüdistatav teda lõi. Skeemi vastuvõtmisele ja vahetule uurimisele kohtumenetluse pooled vastuväiteid ei esitanud. Alles seejärel on prokurör esitatud küsimustes täpsustanud, kus korduv löömine aset leidis. Kannatanule esmasküsitluse raames esitatud küsimused ei ole hinnatavad sellistena, et neis väidetavalt sisaldunud suunavate viidete tulemusena oleks saadud E. A-d süüstav tõend. Samuti väärib tähelepanu, et ristküsitluse käigus ei taotlenud kaitsja ega süüdistatav kooskõlas
lg-s 5 märgituga mõne prokuröri küsimuse kõrvalejätmist väitega, et tegemist on lubamatu (suunava) küsimusega. 22. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
augusti 2016. a otsuse muutmata ja kaitsja kassatsiooni rahuldamata.
lg 1 p-s 1 märgitud lahendi tegemise tõttu jääb süüdistatava valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu
(allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.