← Eesti

3-2-1-83-16

Obsah (15)§ 377§ 378§ 363§ 3401§ 371§ 381§ 235§ 384§ 383§ 692§ 658§ 693§ 195§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-83-16 Määruse kuupäev Tartu, 3. veebruar 2017. a Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaa

) § 701 lg 3 järgi tühistada. Riigikohus teeb uue määruse, millega jätab hagi tagamise taotluse rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse. 10. Käesolevas asjas on hageja esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ning palunud hagi tagamise korras

§ 377lg 1 ja § 378 lg 1 p 6 alusel täitemenetlus peatada.

Täitedokumendiks on varasemas tsiviilasjas tehtud kohtulahend. Hageja tugineb hagis tasaarvestusele, sest tal on väidetavalt kostja vastu kahju hüvitamise nõue. Kohtud on hageja taotluse rahuldanud ja täitemenetluse

§ 377lg 2 ja § 378 lg 1 p 6 alusel peatanud.

11. Maakohus pidas täitemenetluse peatamist põhjendatuks alltoodud põhjustel. · Hagi tagamise korras täitemenetluse peatamata jätmisel oleks asjas tehtava otsuse jõustumise ajaks täitedokument tõenäoliselt täidetud. · Hagi rahuldamise korral oleks hagejal kostjalt alusetult saadud summa tagasinõudmine raskendatud, sest võib tekkida olukord, kus hagejal ei ole enam vahendeid kahju hüvitamise hagi esitamiseks ja hageja huvid saavad pöördumatult kahjustada. · Kuivõrd tasaarvestusolukord ei tulene kohtulahendist, on põhjendatud hagi tagamise taotluse hoolikam kontroll, tuvastamaks võimalikku täitemenetluse venitamise eesmärki. · Täitemenetluse peatamine ei ole hageja õigustatud huve arvestades kostjale ebamõistlikult koormav (

§ 378lg 4), kuivõrd hageja on tasunud kostja nõutud hagi tagamise tagatise.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ja märkis lisaks järgmist: · maakohus ei ületanud diskretsiooni piire; · praeguses menetluse etapis ei saa vaieldamatult väita, et hagil puudub edulootus, st hagi ei ole perspektiivitu; · sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemine ei ole täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 2 järgi lubamatu, sest tasaarvestusolukorra tekkimine on vaidluse all.

  1. Kolleegiumi hinnangul on kohtute analüüs hagi tagamise taotluse lahendamisel puudulik. Kohtud ei ole nõuetekohaselt selgitanud oma hinnangut nõude õiguslikule perspektiivikusele. Kolleegium peab esmalt vajalikuks selgitada hagi, sh sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamise eeldusi (I). Seejärel võtab kolleegium seisukoha määruskaebuses esitatud väidete kohta ja teeb menetluslikud otsustused (II). I
  2. Nõuded hagi tagamise taotlusele on sätestatud

§-s 381. Eelviidatud paragrahvi esimene lõige sätestab, millised andmed peavad hagi tagamise taotluses sisalduma. Juhul, kui hagi tagamise taotlus on esitatud koos hagiavaldusega või pärast hagi menetlusse võtmist (st tegemist ei ole

§-s 382 sätestatud hagi tagamisega enne hagi esitamist), tuleb hagi tagamisel lisaks kontrollida, kas hagiavaldus vastab

§ 363lg 1 p-des 1-3 sätestatud nõuetele (vt ka Riigikohtu 15.

juuni

  1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-16, p 10;
  2. juuni
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-73-12, p 14). Kui hagiavaldus on puudustega, tuleb vajadusel anda hagejale

§ 3401lg 1 alusel tähtaeg nõuete täpsustamiseks.

Puudustega esitatud hagi tagamine ei ole põhjendatud. 14. Kohus peab hagi tagamise menetluses hindama ka hagi lubatavust (eelkõige

§ 371

lg 1, § 423 lg 1, § 428) ja seda, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust, st kas hagi on õiguslikult perspektiivikas (

§ 371lg 2, § 423 lg 2) (vt selle kohta ka Riigikohtu 8.

juuni

  1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-12, p 14;
  2. novembri
  3. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-121-15, p 10). Hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu
  4. märtsi
  5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). 15.

§ 381

lg 1 p 2 kohaselt peab hagi tagamise avaldus sisaldama hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Hagi tagamise alused on reguleeritud

§-s 377. Tulenevalt

§ 377

lg 1 esimesest lausest on hagi tagamise esmaseks eelduseks, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha (vt ka Riigikohtu 13. jaanuari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-15, p 9). Erinevalt

§ 377

lg-st 1 ei ole hagi tagamisel esialgse õigussuhte reguleerimise korras

§ 377

lg 2 teise lause alusel oluline, kas hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks (vt Riigikohtu 25. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-15, p 11). Samas eeldab

§ 377

lg 2 järgi õigussuhte esialgne reguleerimine, et see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Kohtul tuleb õigussuhte esialgsel reguleerimisel alati põhjendada, millise olulise kahju vältimiseks või muul põhjusel on see vajalik. See, kas kohus kohaldab hagi tagamisel

§ 377

lg-t 1 või 2, sõltub eelkõige hageja taotluses välja toodud asjaoludest (Riigikohtu

  1. juuni
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-16, p 11). 16.

§ 381

lg 2 kohaselt tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid hagi tagamise avalduses põhistada.

§ 235

kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega saab kohus hagi tagada vaid siis, kui esinevad

§-s 377 sätestatud eeldused, hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud ka põhistatud. Käesolevaga muudab kolleegium Riigikohtu 4. novembril 2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-121-15 tehtud määruse p-s 12 väljendatud seisukohta, mille kohaselt hagi tagamise avalduses nõude põhistamise nõue

§ 381lg 2 järgi tähendab üksnes hagi õigusliku põhistamise kohustust.

Kolleegium leiab, et hagi tagamisel peab kohus tulenevalt

§ 381

lg-st 2 kontrollima, kas hageja on nõuet ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud

§ 235mõttes.

Väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt nt Riigikohtu

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). Väite põhistamisele ei esitata samasuguseid formaalseid ja sisulisi nõudmisi nagu faktiliste asjaolude tõendamisele hagimenetluses (Riigikohtu
  3. märtsi
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-07, p 11). Hagi ja hagi tagamise taotluse usutavuse hindamine ei eelda, et kohus kontrolliks, kas kõikide hagis nimetatud asjaolude tõendamiseks on esitatud tõendid, ega ka tõenditele hinnangu andmist. Kolleegium jääb varasema seisukoha juurde, et hagi tagamise menetluses hagi kohta tõendeid ei koguta ega hinnata (vt nt Riigikohtu
  5. märtsi
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-12, p 12). Küll aga saab kohus sealjuures näiteks hinnata, kas hageja väidetud asjaolud on omavahel kooskõlas, samuti võivad hageja väiteid usutavamaks muuta viited asjakohaste tõendite olemasolule. Näiteks võib olla ebausutav (st põhistamata) väide notariaalse hüpoteegilepinguga tagatud suuremahulise laenulepingu tähtaja olulisest, ent ebamäärasest („lõplik tagasimakse järgmise aasta keskpaiku") pikendamisest suulise kokkuleppega. Sellisel juhul võib nõue olla siiski õiguslikult võimalik (vt määruse p 14), sest sundtäitmine oleks lubamatu, kui laenusumma ei ole veel sissenõutavaks muutunud. Nõude ja tagamise aluseks olevate asjaolude usutavust saab hinnata

§ 384lg 1 esimese lause järgi ühe tööpäeva jooksul.

Vajadusel saab kohus siiski lahendada hagi tagamise avalduse ka hiljem, kui ta küsib kostjalt selgitusi (

§ 384lg 1 teine lause).

Nagu hagi õiguslikku perspektiivikust (Riigikohtu

  1. novembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-15, p 11), nii saab nõude ja hagi tagamise aluseks olevate asjaolude põhistatust hinnata määruskaebemenetluses ka ringkonnakohus.
  3. Kolleegium märgib obiter dictum'i korras, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude põhistatuse hindamisel tuleb üldjuhul arvestada ka seda, millist liiki täitedokumenti täitemenetluses täidetakse. Sealjuures ei mõjuta täitedokumendi liik siiski teiste hagi tagamise eelduste täidetuse nõuet (vt määruse p-d 13-14). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamisel võib

§ 381

lg 2 järgi nõude põhistatuse standard olla madalam, kui täitedokumendiks on notariaalselt tõestatud leping. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis saab hagejale tõendamiskoormise lepingu alusel toimuva sundtäitmise puhul panna üksnes osaliselt, kuna negatiivse asjaolu (võla puudumine) tõendamise võimalused on piiratud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes piisab hagejale enda tõendamiskoormise täitmiseks, et ta põhistab, et sissenõudjal ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia (Riigikohtu

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16;
  3. septembri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-85-15, p 12). Olukorras, kus täitedokumendiks on notariaalselt tõestatud leping, mitte kohtulahend, ei ole ükski sõltumatu vaidlusi lahendav organ sundtäitmise eelduste täidetust kontrollinud ega poolte vahel tekkinud vaidlust läbi vaadanud. Seetõttu võib sellises olukorras, arvestades ka tõendamiskoormise jaotust, täitemenetluse peatamine olla põhjendatud (vt Riigikohtu
  5. jaanuari
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-15, p 9). Sellisel juhul peab hageja hagi tagamise taotluses vaid põhistama, et kostjal ei pruugi nõuet olla, ning sellega ongi hageja põhistanud hagi aluseks olevad asjaolud

§ 381lg 2 mõttes.

Samas kui täitmisel on kohtulahend, on sõltumatu organ pooltevahelise vaidluse juba läbi vaadanud ja seega sundtäitmise eeldusi kohtulikult kontrollinud (vt ka Riigikohtu

  1. aprilli
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 11), mistõttu peaks kohus nõude põhistatust hindama ulatuslikumalt ja vajadusel rakendama enne hagi tagamist täiendavaid meetmeid (vt ka määruse p 19). Erinevate täitedokumentide eristamine ei ole vajalik olukorras, kus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi põhiliseks aluseks on asjaolu, et nõue on tasaarvestatud. Küll tuleks ka sellisel juhul (olenemata täitedokumendi liigist) kohtulahendile mitte tugineva tasaarvestusnõude põhistatust hinnata ulatuslikumalt ja vajadusel rakendada enne hagi tagamist täiendavaid meetmeid (vt täpsemalt määruse p 19 lõigud 1 ja 3).
  3. Seega kokkuvõttes tuleb hagi tagamisel kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab

§ 381

lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud

§-s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus (kui see on esitatud) vastab

§ 363

lg 1 p-des 1-3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (

§ 235ja § 381 lg 2).

  1. Nii kohtud kui ka menetlusosalised on viidanud Riigikohtu seisukohale, mille järgi TMS § 221 lg-s 1 sätestatud hagi ei anna võlgnikule õigust alusetute hagide esitamisega täitemenetlust venitada. Kohtul on võimalik vajalikel juhtudel täitemenetluse venitamist takistada, jättes hagi tagamise taotluse rahuldamata. Hagi tagamise taotluse ulatuslikum kontroll võib olla vajalik mh juhtudel, mil võlgnik tugineb hagis tasaarvestusolukorra olemasolule, seda eelkõige juhul, mil tasaarvestusolukord ei tulene kohtulahendist (vt Riigikohtu
  2. aprilli
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 11). Kolleegium selgitab, et eeltoodud seisukoht ei tähenda, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamise taotluse lahendamisel oleks kohtul laiemad õigused või kohustused kui teiste hagi tagamise taotluste lahendamisel. Kohus peab hagi tagamisel alati hindama, kas esinevad kõik hagi tagamise eeldused (vt määruse p 18), ning eelduste täitmata jätmisel tuleb hagi tagamise taotlus jätta rahuldamata. Lisaks peab kohus

§ 378

lg 4 järgi arvestama, et poolte huve kaaludes ei oleks hagi tagamine kostjat ebamõistlikult koormav (vt ka Riigikohtu

  1. veebruari
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-14, p 11). Sealjuures on kohtul võimalik peatada täitemenetlus vaid mingis osas, näiteks keelates vaid osa täitetoimingute tegemise, nagu teatud esemete arestimine, müük täitemenetluses või tulemi jaotamine (koostoimes

§ 378lg 1 p-d 6 ja 10 ning lg 4).

Lisaks on kohtul täitemenetluse peatamise otsustamisel alati võimalik kaaluda erinevate

-is sätestatud meetmete rakendamist, nt küsida enne hagi tagamist ka kostja seisukohta (

§ 384

lg 1) või teha hagi tagamine sõltuvaks tagatise andmisest

§ 383lg 1 järgi.

Tagatise määramine võib olla põhjendatud näiteks juhul, kui on esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ning kus täitemenetluses täidetakse kohtulahendit. Kohtulahendi täitmisel on sõltumatu organ pooltevahelise vaidluse juba läbi vaadanud ja seega sundtäitmise eeldusi kohtulikult kontrollinud (vt ka Riigikohtu

  1. aprilli
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 11). Formaalsete puudustega, lubamatut ja õiguslikult perspektiivitut hagi ei ole alust tagada ka tagatise vastu (vt määruse p-d 1314). II
  3. Kolleegium nõustub kostjaga, et kohtud ei ole hagi tagamise taotluse lahendamisel nõuetekohaselt hinnanud, kas hageja nõue on õiguslikult perspektiivne, sh kas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eeldused TMS § 221 järgi olid täidetud. Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kolleegium leiab, et hagiavalduses ja hagi tagamise taotluses esitatud asjaoludel on nõue õiguslikult perspektiivitu. Seetõttu ei ole alust ka hagi tagamise taotluse rahuldamiseks (vt määruse p-d 21-27).
  4. Kuigi hagejal võiks olla kostja vastu nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 15 alusel, kuivõrd poolte sõlmitud leping oli vormivea tõttu tühine, siis vaidlusaluses hagi tagamise taotluses on hageja palunud tagada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. See tähendab, et kohtutel tuli mh kontrollida, kas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg-te 1 ja 2 mõttes on nõuetekohane ja kas hagi on õiguslikult perspektiivikas. Toimikust ei nähtu, et hagi oleks formaalsete puudustega. Küll aga ei nõustu kolleegium kohtute hinnanguga hagi õiguslikule perspektiivikusele.
  5. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on eelnimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
  6. TMS § 221 lg 1 kohaldamisel on määrav tasaarvestusolukorra tekkimise aeg, mitte tasaarvestusavalduse tegemise aeg. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestusolukord peab olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (Riigikohtu
  7. aprilli
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 10). Seetõttu tuleb tasaarvestusele tugineva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamise otsustamisel esiteks kontrollida, millal hageja väidetud tasaarvestusolukord tekkis. Kui täidetakse kohtulahendit, siis peab hagiavaldusest ning ka hagi tagamise taotlusest nähtuma, et tasaarvestuse alus on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (TMS § 221 lg 2).
  9. Kolleegiumi hinnangul on hageja nõue käesoleval juhul õiguslikult perspektiivitu, sest hagiavalduses ei ole esitatud asjaolusid, mille õigsuse eeldamisel oleks võimalik hagi TMS § 221 lg-te 1 ja 2 alusel rahuldada. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõue muutunud sissenõutavaks juba
  10. augustil 2012 ehk päev pärast tühise lepingu alusel osade üleandmist. Samuti toob hageja välja, et on varasemas tsiviilasjas vähemalt kahel korral tingimuslikult tasaarvestanud kostja nõude enda omaga. Seega tugineb hageja asjaolule, mille tõendatuse korral on välistatud TMS § 221 lg 2 järgi hagi rahuldamine, sest tasaarvestusolukord on tekkinud juba varasema kohtumenetluse ajal.
  11. Kolleegium ei nõustu hageja väitega, et praeguses olukorras TMS § 221 lg 2 ei kohaldu. Iseenesest on hageja ja ka ringkonnakohus õigesti viidanud, et kui hageja nõue muutus sissenõutavaks eelmise kohtumenetluse ajal, siis erandlikult on võimalik tugineda ka juba kohtumenetluse käigus tekkinud alusele, mida ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha. Näiteks kehtib see juhul, kui kostjal tekkis alles kassatsioonimenetluse käigus nõue hageja vastu. Sellisel juhul puudub jõustunud kohtulahend TMS § 221 lg 2 tähenduses. Sel juhul ei lahendataks TMS § 221 järgset hagi menetledes juba lahendatud vaidlust uuesti (Riigikohtu
  12. aprilli
  13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 11).
  14. Hagis esitatud asjaolud ei anna alust asuda seisukohale, et hagejal ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt oma nõuet varasemas menetluses maksma panna. Ringkonnakohus luges varasemas tsiviilasjas kahju hüvitamise nõude esitamise hagi muutmiseks ning ei vaadanud seda sisuliselt läbi (ringkonnakohtu määruse p 46). Asjaolu, et ringkonnakohus ei võtnud varasemas tsiviilasjas hageja vastuhagi muutmist vastu, ei ole objektiivseks põhjuseks, et lubada praeguses asjas kõrvalekaldumist TMS § 221 lg-s 2 sätestatust. Kostja on Riigikohtule esitatud määruskaebuses selgitanud, et müügitehingu tühisusele tugines kostja eelmises menetluses juba Riigikohtu otsusele eelnenud apellatsioonkaebuses, st
  15. märtsil 2014 (II kd, tl 100). Sama on välja toonud ka hageja määruskaebusele esitatud vastuses (II kd, tl 120). Samas on hageja selgitanud, et juba eelmise tsiviilasja menetluse algusest saadik on ta tuginenud asjaoludele, mis viitavad, et kostja kontrolli all on kostjale müüdud osade väärtus oluliselt langenud (II kd, tl 111). Seega oleks hageja saanud kahju hüvitamise nõude (vähemalt alternatiivselt) esitada menetluses juba varem.
  16. Ringkonnakohus jättis kontrollimata TMS § 221 lg-s 2 sätestatud eeldused, mistõttu leidis ekslikult, et selles menetluse etapis ei saa väita, et hagil puudub edulootus. Arvestades hagis ja selle tagamise taotluses esitatud põhjendusi, ei saa pidada hagi tagamise kontekstis hagi õiguslikult perspektiivikaks põhjendusega, et tasaarvestusolukorra tekkimine on vaidluse all.
  17. Eelnevast tulenevalt on kolleegiumi arvates kohtud valesti hagi tagamiseks täitemenetluse peatanud.

§ 692

lg 4, § 695 ning § 701 lg 3 järgi ei pea Riigikohus ringkonnakohtu menetlusõiguse olulise rikkumise korral asja uueks arutamiseks saatma, kui rikkumine on võimalik kõrvaldada määruskaebemenetluses. Hagi tagamise avalduse lahendamisel ei ole vajalik täiendavaid asjaolusid tuvastada ja tõendeid koguda. Seetõttu saab kolleegium praegusel juhul ringkonnakohtu määrust tühistades teha uue määruse, millega jätab hagi tagamise avalduse rahuldamata. 29. Kui kõrgema astme kohus tühistab hagi tagamise hagi õigusliku perspektiivituse tõttu, siis ei ole kohtu seisukoht hagi õigusliku perspektiivituse kohta käsitatav maakohtule kohustusliku õigusliku juhisena

§ 658

lg 2 (või vastavalt

§ 693lg 2) tähenduses, vaid üksnes seisukohana hagi tagamise menetluse kontekstis.

Seega ei ole välistatud, et maakohus võib eelnimetatud juhul hagi hiljem rahuldada (Riigikohtu

  1. novembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-15, p 11).
  3. Kolleegium juhib tähelepanu, et kui kohus jätab hagi tagamise taotluse rahuldamata, on võlgnikul ka pärast täitemenetluse toimumist õigus sissenõudjalt nõuda põhjendamatu täitemenetlusega tekitatud kahju hüvitamist või alusetult saadu tagastamist (vt Riigikohtu
  4. aprilli
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, p 18). Sealjuures ei välista hagi tagamata jätmist hageja väide, et hagejal ei pruugi olla hiljem ressursse, et kahju hüvitamist nõuda. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks on alust vaid juhul, kui hageja hagi, sh kahju hüvitamise nõue rahuldatakse.
  6. Hageja on tasunud hagi tagamiseks tagatise. Maakohus tagastab tagatise hagejale avalduse alusel (

§ 195lg 1 esimene lause).

32. Kuna kolleegiumi määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus

§ 173

lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. 33. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik, Tambet Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.