3-2-1-147-16

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Asja läbivaatamise kuupäev 3-2-1-147-16 Tartu,

1. veebruar 2017 Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu Tallinna Ringkonnakohtu
2. juuli
3. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-607
4. jaanuar
5. a, kirjalik menetlus
6. Kolleegium nõustub hagejaga, et ringkonnakohus on määruskaebust lahendades ekslikult tegelenud küsimusega, mis tingimustel on hagi tagamise korras võimalik keelata kostjal teatud väidete ja väärtushinnangute avaldamine. Kohtud jätsid tähelepanuta, et hageja taotles juba olemasoleva artikli eemaldamist ja artiklile viitamise keelamist, mitte vaidlusaluste väidete ja väärtushinnangute korduva avaldamise keelamist (vt käesoleva määruse p 13). Sellest hoolimata on ringkonnakohus jõudnud lõppastmes õigele järeldusele, et hagi tagamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole põhistanud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Seetõttu ei ole põhjust ringkonnakohtu määrust tühistada, vaid kolleegium üksnes täpsustab ja täiendab ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.
7. Kõigepealt käsitleb kolleegium hageja taotlust kohustada kostjat kuni kohtuotsuse jõustumiseni eemaldama kostja hallatavalt veebilehelt artikkel tervikuna. Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et hagejal ei ole õigust nõuda artikli eemaldamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni, sest tegemist oleks tsiviilasja sisulise lahendamisega hagi tagamise korras ning kostja sõnavabaduse lubamatu piiramisega. Hageja taotles artikli ajutist eemaldamist, et hoida ära oma maine edasine kahjustumine ja sellest tingitud mittevaralise kahju suurenemine. Sellisel viisil õigussuhte esialgne reguleerimine on TsMS § 377 lg 2 esimese lause järgi võimalik, kui see on kohtu arvates vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Kui hiljem selgub, et hagis esitatud nõue kohustada kostjat vaidlusalune artikkel (jäädavalt) eemaldama tuleb jätta rahuldamata, on kostjal võimalik artikkel oma hallataval veebilehel uuesti kättesaadavaks teha. Seega ei välista artikli ajutist eemaldamist hagi tagamise korras iseenesest asjaolu, et hagis nõuab hageja samuti artikli eemaldamist. Samuti ei ole artiklit eemaldama kohustamine välistatud ainuüksi seetõttu, et sellega võib kaasneda kostja sõnavabaduse riive. Seda, kas kostja õiguste piiramine on hageja huve ja asjaolusid arvestades põhjendatud, kontrollib kohus abinõu sobivust hinnates TsMS § 378 lg 4 järgi.
8. Praegusel juhul tühistas ringkonnakohus maakohtu määruse ja jättis uue määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata, sest hageja ei ole põhistanud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid ehk seda, miks on artikli tervikuna eemaldamine kostja hallatavalt veebilehelt vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et hagiavaldusest ei nähtu, nagu koosneks kogu artikkel ainult ebaõigetest faktiväidetest ja kohatutest väärtushinnangutest. Hageja küll viitab sellele, et artikkel sisaldab teda solvavaid kommentaare ja valeväiteid ning on pealkirjastatud hagejat naeruvääristavalt, kuid kostja on omalt poolt välja toonud artiklis sisalduvad väited, mis eeldatavasti hageja õigusi rikkuda ei saa. Kui hageja soovib hagi tagamise korras kogu artikli eemaldamist, peab ta selleks, et kohus saaks hinnata hagi aluseks olevate asjaolude põhistatust TsMS § 235 järgi (vt Riigikohtu
9. veebruari
10. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 16) olema iga artiklis sisalduva väite kohta täpselt ära näidanud, millisel viisil see tema õiguseid rikub. Hagi ebaselguse korral ei saa kohus ka TsMS § 377 lg 2 esimese lause järgi otsustada õigussuhte esialgse reguleerimise vajaduse üle ning hinnata TsMS § 235 ja § 378 lg 4 esimene lause järgi, kas kostja huvid saaksid hagi tagamisega ebaproportsionaalselt kahjustada või mitte (vt Riigikohtu
11. veebruari
12. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 15). Kuna hageja taotles kogu artikli eemaldamist kostja hallatavalt veebilehelt, jättes täpsustama, missuguste artiklis avaldatud faktiväidete ja/või väärtushinnangutega on tema au väidetavalt õigusvastaselt teotatud, siis ei võinud maakohus hagi tagamise taotlust eeltoodud põhjendustel rahuldada. Kolleegium rõhutab, et hagi tagamise taotluse korral ei pea kohus juhul, kui hagiavaldus ja/või hagi tagamise taotlus on kõrvaldatava puudusega (sh hageja nõude ebaselgus), määrama hagi tagamise menetluses hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid ta peab jätma hagi tagamise taotluse rahuldamata.
13. Järgmiseks käsitleb kolleegium hageja taotlust keelata kostjal edaspidi avaldada mistahes vormis infot, mis viitaks artiklile. Kolleegiumi arvates leidis ringkonnakohus lõppkokkuvõttes õigesti, et ka selles osas ei ole hagi tagamise taotluse rahuldamiseks alust. Hageja on esitanud kostja vastu järgmised nõuded: 1) au teotamisega õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue; 2) kohustada kostjat eemaldama artikkel ajalehe veebilehelt; 3) kohustada kostjat eemaldama ajalehe järgmise päeva artiklist viide eelmise päeva artikli pealkirjale. Hageja kaks viimati nimetatud nõuet on kvalifitseeritavad VÕS § 1055 lg 1 järgi, st nõudena lõpetada õigusvastane tegevus. Nõuet keelata kostjal edaspidi avaldada mistahes vormis infot, mis viitaks artiklile, ei ole hageja esitanud. Kuna hageja ei ole tuginenud sellele, et ta esitab selles osas hagi tagamise taotluse enne hagiavalduse esitamist TsMS § 382 lg 1 järgi, siis ei olnud maakohtul alust ka eelviidatud sätte alusel hagi tagada.
14. Samas on ringkonnakohus õigesti märkinud, et hageja ei ole põhistanud oma väidet, et kostja võib ka tulevikus artiklile viitamisega tähelepanu tõmmata ja hagejat veelgi kahjustada. Riigikohus on
15. mail 2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-55-15 tehtud määruse p-s 11 selgitanud, et hagi tagamise korras on võimalik keelata kostjal kuni kohtuotsuse tegemiseni teatud hinnangute ja väidete avaldamine, kuid seda vaid erandjuhul, kui asjaoludest nähtub, et esineb oht, et kostja võib väiteid ja väärtushinnanguid ka edaspidi avaldada. Sama kehtib kolleegiumi hinnangul juhul, kui hageja taotleb hagi tagamise korras olemasolevale artiklile viitamise keelamist, mitte samasisuliste väidete korduva avaldamise keelamist. Hageja on hagi tagamise taotluses tuginenud sellele, et järgmisel päeval pärast artikli avaldamist viitas kostja tema hallataval veebilehel artiklile rubriigis "Toimetaja valik" ja kahes sotsiaalmeedia portaalis. Samas ei ole hageja TsMS § 325 järgi põhistanud, miks peaks kostja endiselt soovima vaidlusalusele artiklile viitamisega artiklile tähelepanu juhtida. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et asja materjalidest ei nähtu, nagu oleks kostja pärast eelviidatud juhtumit hageja kohta vaidlusaluseid väiteid ja väärtushinnanguid avaldanud või plaaniks seda teha. Tegelikku ohtu, et kostja võib hakata vaidlusalusele artiklile viitama, ei saa põhistada üksnes hageja üldsõnalise väitega, et artiklile viitamine suurendab kostja väljaande loetavust ja reklaamitulu. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu