Obsah (13)

§ 477§ 390§ 667§ 551§ 378§ 660§ 682§ 695§ 4771§ 696§ 122§ 654§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtu

) § 667 lg 1 teise lause alusel määruskaebuse kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, sest määruse peale ei saa

§ 477¹ lg 2 teisest lausest ja § 390 lg 1 teisest lausest tulenevalt kaevata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Isa esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub maa- ja ringkonnakohtu esialgse õiguskaitse määrused tühistada. Isa palub tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks: ·

§ 390

lg 1 teise lause osas, millest tulenevalt ei saa ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata juhul, kui ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse, millega piiratakse esialgse õiguskaitse korras vanema suhtlemist lapsega; ·

§ 667

lg 1 teise lause osas, millest tulenevalt võib ringkonnakohus määruse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kui ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse, millega piiratakse esialgse õiguskaitse korras lapsevanema suhtlemist lastega. Sisulises osas jääb isa ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses väljendatud seisukohtade juurde, leides, et tõendamata on väide, et isa on olnud vägivaldne.

1. a juunis kohtus laste esindaja lastega, kuid ei ole öeldud, mida on kohtumisel arutatud. Isa ei ole õhutanud laste ja ema vahel vaenu. Teiste menetlusosaliste esindajate dokumente läbib halvustav toon ning laste esindaja väide, et isa peab tõendama negatiivset asjaolu, on väär, piisab vastuväitest (Riigikohtu
2. juuni
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 13).
4. Ema vaidleb määruskaebuse Riigikohtu menetlusse võtmisele vastu, paludes jätta

§ 390

lg 1 teise lause ja § 667 lg 1 teise lause põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise taotlused rahuldamata, määruskaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning määrata kindlaks menetluskulud ja jätta need isa kanda. Ema leiab, et määruskaebus on menetlusse võetud

§ 390

lg-s 1 sätestatud kaebeõiguse piirangut arvestamata ning tuleks seetõttu jätta läbi vaatamata. Määruse peale, millega hagi tagatakse, hagi tagamine asendatakse või hagi tagamine tühistatakse, on üldjuhul ette nähtud ühekordne kaebeõigus. Sisuliselt vaidlustab isa, et suhtluskorra asjades ei ole ette nähtud

§ 390

lg 1 teise lausega sarnast erandit, ema leiab, et erandi puudumine ei tingi

§ 390

põhiseadusvastasust ning ei ole juhuslik.

§ 390ei saa üksinda olla Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 27 vastuolus.

Lapse ja vanema suhet riivavad eelkõige

§ 551

lg 1 ja

§ 378

lg 3 p-d 1, 2 ja 3, mis annavad kohtule õiguse perekonnaautonoomiasse sekkuda.

§ 390

lg 1 annab isikule ühekordse kaebeõiguse ja tagab sellega edasikaebeõiguse PS § 24 lg 5 mõttes. Korralduslike määrustega ei lahendata asja sisuliselt, mistõttu on nende peale määruskaebuse esitamine niigi oluliselt piiratud (vt

§ 660lg 1).

Vanema ja lapse suhtluskorra asjas tehtud esialgse õiguskaitse määruse kohta ei ole

§ 390

lg 1 teises lauses erandit sätestatud seetõttu, et tagada lastega seotud vaidluste kiirem sisuline lahendamine. Edasikaebepiirang tagab laste huvide kaitse ja asja kiirema sisulise lahendamise. Esialgse õiguskaitse määruse peale määruskaebuse esitamise tõttu on asja lahendamine veninud juba neli ja pool kuud ning eeldatava Riigikohtu lahendi tegemise ajaks on möödunud seitse ja pool kuud. Kõik Riigikohtu 26. mail 2014. a tsiviilasjas nr 3-2-1-48-14 tehtud määruse p-s 13 esitatud seisukohad on asjakohased ka käesolevas asjas.

§ 667

lg 1 teine lause on põhiseaduspärane, sest määruskaebuse esitaja kaebeõiguse puudumine ei sõltu määruse põhjendustest, vaid põhjendamiskohustust ei ole, kuna määruse peale ei saa edasi kaevata. Isa määruskaebus on ema arvates ka sisuliselt põhjendamatu.

1. Laste esindaja leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ja pahatahtlik, ning palub riigi õigusabi tasuna välja mõista kahe tunni eest 80 eurot + km. Põhiseadusvastasusega seotud taotluste eesmärk on menetlust venitada ja takistada kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemist. Esialgse õiguskaitse määruse peale kaebeõiguse piiramise eesmärk on lastega seotud vaidluste kiirem lahendamine.
2. Pärnu Linnavalitsus leiab, et määruskaebus on võetud menetlusse õigesti, kuid ei nõustu määruskaebuse väidetega ja vaidleb neile vastu.
3. Isale riigi õigusabi korras määratud esindaja palub riigi õigusabi taotluses välja mõista kolme ja poole tunni eest 140 eurot + km.
4. Emale riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas riigi õigusabi taotluse ja palub välja mõista kolme tunni eest 120 eurot + km. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta

§ 682

lg 1 alusel koosmõjus

§-ga 695 läbi vaatamata, sest määruskaebus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, kuna määruskaebuse esitajal ei ole õigust esitada ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebust.

§ 682

lg 1 järgi jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele.

§ 695järgi kehtib see säte ka määruskaebuse menetlemise kohta Riigikohtus.

Kolleegium on varem selgitanud, et tulenevalt

§ 682

lg-st 1 on Riigikohtul ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-15, p 10;
3. aprilli
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-16, p 11).
5. Kolleegium leiab, et arvestades

§ 390

lg 1 teises lauses, § 4771 lg 2 teises lauses ja § 696 lg-s 1 sätestatut, ei saa hagita asjades maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu esialgse õiguskaitse määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. Kolleegium selgitab, et

§ 390

reguleerib määruskaebeõigust hagiasjades tehtud hagi tagamise määruste peale.

§ 4771

lg 2 teine lause sätestab, et hagita menetluse asjades kohaldatakse esialgsele õiguskaitsele hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisti. Kuna hagita menetluse kohta esialgse õiguskaitse erisätted puuduvad, siis reguleerib

§ 390ka hagita menetluses esialgse õiguskaitse kohta tehtud määruste vaidlustamist.

16. Kui maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamine ei ole piiratud, saab üldjuhul esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse ka Riigikohtule (

§ 696

lg 1 teine lause).

§ 390

lg 1 teine lause seab määruskaebeõiguse piirangu, mille järgi saab maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 63 900 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Praegusel juhul ei ole tegemist hagiga, mistõttu ei saa määruskaebeõigust tuletada hagi hinna suurusest. Iseenesest on hagita asjadel hind, mis on

§ 122

lg 3 järgi hagita asjas avaldusega taotletu või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. Siiski ei saa vanema ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise avaldusega taotletu harilikule väärtusele hinnangut anda või veel enam, jõuda hinnangu andmisel järeldusele, et taotletu harilik väärtus ületab mingi kindla rahasumma. Seega ei võimalda

§ 390lg 1 teine lause tuletada hagita asjas määruskaebeõigust hagita asja hinnast.

Kuna praegusel juhul ei kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõuna isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu, siis ei ole määruskaebus

§ 390

lg 1 teisest lausest ja

§ 4771

lg 2 teisest lausest tulenevalt lubatav ning määruskaebus tuleb jätta

§ 682lg 1 järgi läbi vaatamata.

1. Kolleegium leiab, et vanema ja lapse suhtluskorra asjades kohaldatud esialgse õiguskaitse määruse peale teistkordse kaebeõiguse puudumine ei ole põhiseadusega vastuolus. PS § 24 lg 5 järgi on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Kolleegium jääb Riigikohtu varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et PS § 24 lg 5 kaitseala hõlmab nii õigust kaevata esimese astme kohtu lahendi peale edasi ringkonnakohtusse kui ka õigust kaevata ringkonnakohtu lahendi peale edasi Riigikohtusse. PS § 24 lg 5 selline tõlgendus ei tähenda samas seda, et kõiki kohtulahendeid peab olema võimalik vaidlustada kahes kohtuastmes (Riigikohtu üldkogu
2. aprilli
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-14, p 62). PS § 24 lg-s 5 on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mida saab seadusega piirata. Seadusandja võib edasikaebeõigusele seadusega sätestada nii menetluslikke piiranguid, nagu riigilõivu tasumise kohustus, menetlustähtajad ja kaebuse esitamise kord, kui ka materiaalseid piiranguid, välistades mingit liiki kaebuste edasikaevatavuse põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel. Edasikaebeõiguse riive on intensiivsem juhul, kui seadus ei võimalda esitada kohtulahendi peale esmakordset kaebust kõrgemalseisvale kohtule. Riive on vähem intensiivne, kui seadus piirab võimalust pöörduda Riigikohtusse, st kaevata kohtulahendi peale teist korda edasi (vt Riigikohtu üldkogu
4. aprilli
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-14, p 63).
6. Käesolevas asjas riivab

§ 390

lg 1 teine lause koostoimes

§ 477

¹ lg 2 teise lausega PS § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigust, võttes isikult võimaluse kaevata vanema ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise asjas tehtud ringkonnakohtu määruse peale, mille ringkonnakohus oli teinud maakohtu määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse kohta. Edasikaebeõiguse riive eesmärk on tagada kohtumenetluse ökonoomsus, kohtuasja lahendamine mõistliku ajaga ning lapse huvi ülimuslikkuse põhimõtte järgimine perekonnaseaduse § 123 mõttes. Arvestades, et vanema ja lapse suhtluskorra asjas on keskne õigussuhte reguleerimine menetluse ajal ning esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei tehta asjas lõpplahendit, on lapse huvides, et menetlus toimuks mõistlikult lühikese aja jooksul. Maakohtus tehtud esialgse õiguskaitse määruse vaidlustamine ringkonnakohtus, ei ole piiratud. Seega on maakohtu määruse kontroll tagatud ning võimalikud maakohtu eksimused saab ringkonnakohtus kõrvaldada. Määruskaebuse menetlus Riigikohtus venitaks hagita asja lahendamist. Kolleegium leiab seetõttu, et

§ 390

lg 1 teisest lausest ja

§ 4771

lg 2 teisest lausest tulenev edasikaebeõiguse piirang ei ole sedavõrd intensiivne, et kaaluks üles riivet õigustavad väärtused. Eelneva tõttu ei ole alust rahuldada määruskaebuses esitatud taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks

§ 390

lg 1 teine lause osas, millest tulenevalt ei saa ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata juhul, kui ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse, millega piiratakse esialgse õiguskaitse korras vanema suhtlemist lapsega. 19. Kuna määruskaebus jäetakse läbi vaatamata, ei saa kolleegium anda hinnangut, kas põhiseadusega on kooskõlas

§ 667

lg 1 teine lause, mis annab vanema ja lapse suhtluskorra asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse määruse vaidlustamisel ringkonnakohtule võimaluse juhul, kui ta jätab määruskaebuse rahuldamata, teha kirjeldava ja põhjendava osata määrus, sest määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Kolleegium peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Kuigi ringkonnakohus ei pea oma määrust

§ 667

lg 1 teisest lausest tulenevalt põhjendama ja võib selle määruse teha kirjeldava osata, ei ole ringkonnakohtul keelatud teha määrust, mis sisaldab ka kirjeldavat ja põhjendavat osa.

§ 667

lg 1 teine lause sätestab ringkonnakohtule kaalutlusõiguse, võimaldades asjaoludest tulenevalt valida määruse tegemiseks kõige mõistlikum ja tõhusam viis (vt Riigikohtu üldkogu 21. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-14, p 70). Ka

§ 654

lg-st 6 ja §-st 695 tulenevalt ei pea ringkonnakohus oma määrust põhjendama, kui ta jätab esimese astme kohtu määruse muutmata ning järgib esimese astme kohtu otsuse põhjendusi ja märgib, et ta nõustub esimese astme kohtu määruse põhjendusega. Kirjeldava ja põhjendava osata määruse tegemine on mõistlik eelkõige olukorras, kus maakohtu määrus on nõuetekohaselt motiveeritud ja ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Juhul, kui maakohtu põhjendused ei ole piisavad või arusaadavad, tuleks ringkonnakohtul eelistada määruse tegemist tavapärasel viisil koos kirjeldava ja põhjendava osaga (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. mai
2. a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-48-14, p 14).
3. Kolleegium leiab, et lastele määratud esindaja avaldus määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 96 eurot (sh käibemaks), ema esindaja riigi õigusabi korras avaldus määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 144 eurot (sh käibemaks) ning isa esindaja riigi õigusabi korras avaldus määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 168 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lähtudes riigi õigusabi seaduse §-dest 22 ja
5. Kuivõrd määruskaebus jäetakse läbi vaatamata, tuleb tasutud kautsjon

§ 149

lg 4 kolmanda lause alusel tagastada.

§ 149

lg 8 alusel tagastatakse kautsjon menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti. Jaak Luik, Ants Kull, Tambet Tampuu