Obsah (5)

§ 228§ 229§ 230§ 30§ 390

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-1-1-108-16 9. veebruar 2017 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Peeter Roosma Taotlus uurim

) §-de 228 ja 229 kohaselt vaatab uurimisasutuse tegevuse peale esitatud kaebuse esmalt läbi menetlust juhtiv prokuratuur. Prokuratuuri (sh Riigiprokuratuuri) määruse saab vaidlustada Riigiprokuratuuris ja alles siis tekib isikul karistusseadustiku (KarS) § 230 lg 1 alusel õigus pöörduda maakohtusse. Kuna Riigiprokuratuuri

1. juuli
2. a vastuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine kuulub Riigiprokuratuuri pädevusse, peab maakohus jätma selle läbi vaatamata.
3. AS-i S kaitsja P. Keres esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist ja Riigiprokuratuuri
4. juuli
5. a vastuse peale esitatud kaebuse läbivaatamist. Kokkuvõtlikult märkis kaitsja järgmist. 6.
6. Maakohtu seisukoht, et uurimisasutuse tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud prokuratuuri määrus tuleb vaidlustada Riigiprokuratuuris, on ekslik.

§ 228

lg 1 kohaselt võib isik esitada menetlust juhtivale prokuratuurile uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale kaebuse, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Nähtuvalt

§ 229lg-st 1 lahendab prokuratuur kaebuse määrusega ja sama paragrahvi 3.

lõike kohaselt teavitatakse kaebuse esitajat õigusest kaevata edasi maakohtusse vastavalt

§-le

1. Eelnevast tulenevalt on kaebuse esitajal õigus vaidlustada uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud prokuratuuri määrus maakohtus ja seega oleks maakohus pidanud praeguses asjas esitatud kaebuse läbi vaatama. Kui menetlust juhtiva prokuratuuri määrus tuleks vaidlustada Riigiprokuratuuris, ei oleks põhjust kaebuse esitajat maakohtusse pöördumise õigusest teavitada. 6.
2. Tõsi,

§ 230

lg 1 lubab esitada kaebuse maakohtule juhul, kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus ja isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega. Järelikult võib maakohtusse kaevata üksnes Riigiprokuratuuri määruse peale. See säte on aga vastuolus

§ 229lg-ga 3 ja muudab uurimiskaebemenetluse ebamõistlikult keerukaks.

Olukorras, kus menetlust juhib Riigiprokuratuur, kes on jätnud uurimisasutuse tegevuse peale esitatud kaebuse rahuldamata, jääb arusaamatuks, miks peab isik esitama enne maakohtusse pöördumist Riigiprokuratuurile veel kord sama kaebuse. 6.3. Sõltumata eeltoodust on

§ 230lg-s 1 sätestatud tingimus täidetud.

Kaitsja esitas maakohtule kaebuse seetõttu, et ei nõustunud uurimisasutuse tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. augusti
3. a määrusega jäeti Harju Maakohtu
4. juuli
5. a määrus muutmata ja selle peale esitatud kaebus rahuldamata. Kokkuvõtlikult märkis ringkonnakohus, et

§ 228

lg 2 kohaselt on isikul õigus esitada prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale kaebus Riigiprokuratuurile. Kuna seadus ei näe ette erikorda juhuks, mil vaidlustatava määruse või menetlustoimingu on teinud Riigiprokuratuur ise, tuleb

§ 228

lg-s 2 sätestatud kaebekorda järgida ka Riigiprokuratuuri menetlustoimingute ja määruste vaidlustamisel. Sellises olukorras vaatab kaebuse läbi teine Riigiprokuratuuri prokurör. Eelnevast tulenevalt oleks kaitsja pidanud esitama Riigiprokuratuuri 6. juuli 2016. a vastuse peale kaebuse Riigiprokuratuurile ja alles siis oleks tal tekkinud

§ 230

lg 1 alusel õigus pöörduda maakohtusse.

§ 228lg-test 1 ja 2 koostoime

S § 230 lg-ga 1 tuleneb kaebekord, mille kohaselt on uurimiskaebemenetluses tehtud maakohtu määrus lõplik. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse AS-i S kaitsja P. Keres, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamist ning Riigiprokuratuuri
2. juuli
3. a vastuse peale esitatud kaebuse maakohtule sisuliseks läbivaatamiseks saatmist. Kokkuvõtlikult kordab kaitsja ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse väiteid, lisades, et ringkonnakohus pole

§ 229lg-t 3 puudutavatele kaitsja argumentidele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kriminaalmenetluse seadustiku § 228 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Praeguses asjas pole vaidlust selle üle, et eeltoodud sättest tulenevalt vaatab kohtueelses menetluses uurimisasutuse tegevuse peale esitatud kaebuse läbi menetlust juhtiv prokuratuur. Kaitsja ei nõustu aga uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud prokuratuuri määruse vaidlustamisega Riigiprokuratuuris ja leiab, et

§ 229

lg 3 ja § 230 lg 1 kohaselt on isikul õigus pöörduda kõnealuse määruse vaidlustamiseks maakohtusse. Kolleegium seda seisukohta ei jaga.

1. Kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatüki
3. jaos sätestatud uurimiskaebemenetlus hõlmab nii uurimisasutuse kui ka prokuratuuri tegevuse vaidlustamist ja

§ 228

lg 2 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus enne süüdistusakti koostamist esitada Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Samuti nähtub

§ 230

lg-st 1, et isikul on õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega. Eelnevast tulenevalt on isikul

§ 228

lg 2 alusel õigus vaidlustada uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud prokuratuuri määrus – nii nagu iga teine prokuratuuri määrus – Riigiprokuratuuris ja alles siis, kui isik ei nõustu ka kaebuse läbivaatamisel tehtud Riigiprokuratuuri määrusega, saab ta

§ 230lg 1 alusel pöörduda maakohtusse.

11. Vaidlustatud kohtumäärustes märgiti põhjendatult sedagi, et kriminaalasja kohtueelset menetlust võib juhtida ringkonna- või Riigiprokuratuur ja et viimati nimetatud juhul lahendatakse

§ 228

lg 1 alusel uurimisasutuse tegevuse peale esitatud kaebus Riigiprokuratuuri määrusega. See asjaolu ei muuda aga uurimiskaebemenetluse edasist käiku ega anna alust arvata, et uurimisasutuse tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud Riigiprokuratuuri määruse saab

§ 230lg 1 kohaselt vaidlustada maakohtus.

Kolleegium juhib tähelepanu asjaolule, et kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao sätetes kasutatakse üldmõistet „prokuratuur“ (nt § 228 lg-d 1 ja 2) ja nimetatakse eraldi ka Riigiprokuratuuri (nt § 228 lg 2, § 229 lg-d 1 ja 2 ning § 230 lg 1). Tulenevalt

§ 30

lg-st 1 juhib prokuratuur kohtueelset menetlust ning prokuratuuriseaduse § 1 lg 2 kohaselt jaguneb prokuratuur Riigiprokuratuuriks ja temale alluvateks ringkonnaprokuratuurideks. Seega tähistatakse kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jaos üldmõistega „prokuratuur“ kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtivat prokuratuuri, mis võib olla nii ringkonna- kui ka Riigiprokuratuur. Riigiprokuratuurist eraldi räägitakse aga kui menetlust juhtiva prokuratuuri tegevuse üle järelevalve teostajast ja see tuuakse prokuratuuri kõrval välja vaid sätetes, mis reguleerivad (ka) menetlust juhtiva prokuratuuri tegevuse vaidlustamist. Kokkuvõtlikult sõltub Riigiprokuratuuri konkreetse määruse vaidlustamise kord sellest, millise ülesande täitmise käigus vaidlustatav määrus tehakse. Kui Riigiprokuratuur teeb määruse kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtiva prokuratuuri ülesandeid täites, tuleb määruse vaidlustamisel järgida

§ 228lg-s 2 sätestatud kaebekorda.

Sellisel juhul vaatab isiku kaebuse läbi teine Riigiprokuratuuri prokurör. Kui Riigiprokuratuur hindab aga kohtueelse menetluse juhtimise seaduslikkuse üle järelevalve teostajana

§ 228

lg 2 alusel esitatud kaebuse põhjendatust, saab Riigiprokuratuuri määruse vaidlustada

§ 230lg 1 kohaselt maakohtus.

12. Seisukohta, et Riigiprokuratuur allub kohtueelse menetluse juhtimise osas samasugusele järelevalvele nagu ringkonnaprokuratuurid, toetavad ka isiku õiguste kaitsmise huvid. Nimelt reguleerib

§ 228

lg 2 lisaks uurimisasutuse tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud prokuratuuri määruse vaidlustamisele ka olukorda, kus menetlusosalise või menetlusvälise isiku hinnangul on tema õiguste rikkumine saanud alguse prokuratuuri menetlustoimingust või määrusest. Määruse eelmises punktis kirjeldatud tõlgenduse korral on isikul sellisel juhul

§ 228

lg 2 alusel õigus enne süüdistusakti koostamist vaidlustada nii ringkonna- kui ka Riigiprokuratuuri tegevus Riigiprokuratuuris ja kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal

§ 230lg 1 alusel õigus esitada kaebus maakohtule.

Juhul, kui asuda aga vastupidisele seisukohale ja leida, et

§ 228

lg 2 reguleerib üksnes ringkonnaprokuratuuri tegevuse vaidlustamist, oleks Riigiprokuratuuri menetlustoimingute ja määruste vaidlustamine välistatud. Nimelt on

§ 230

lg 1 kohaselt isikul õigus esitada maakohtule kaebus vaid juhul, kui ta ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega. 13. Mis puudutab viimaks

§ 229

lg-t 3, siis

§ 229

reguleerib korraga nii uurimisasutuse kui ka prokuratuuri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamist ja hõlmab seega mitut uurimiskaebemenetluse etappi. Samuti teavitatakse kaebuse esitajat

§ 229

lg 3 kohaselt õigusest kaevata edasi maakohtusse vastavalt

§-le 230, ja nähtuvalt

§ 230

lg-st 1 on isikul õigus esitada kaebus maakohtule juhul, kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega. Järelikult kohaldub

§ 229

lg 3 olukorras, mil Riigiprokuratuur lahendab

§ 228

lg-s 2 nimetatud kaebust, ega anna alust arvata, et kaebajal on õigus vaidlustada uurimisasutuse tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud prokuratuuri määrus maakohtus ilma eelnevalt Riigiprokuratuuri pöördumata.

1. Praeguses asjas lahendas Riigiprokuratuur kaebust Kaitsepolitseiameti tegevuse peale seoses Läti Vabariigi õigusabitaotluse täitmisega ning jättis kaebuse
2. juuli
3. a vastusega rahuldamata. Vastusega nõustumata jätmise korral oleks kaitsja pidanud selle

§ 228lg 2 alusel vaidlustama järelevalve teostamiseks Riigiprokuratuuris.

Alles siis, kui kaitsja poleks nõustunud ka

1. juuli
2. a vastuse seaduslikkuse kontrollimisel tehtud Riigiprokuratuuri määrusega, oleks tal tekkinud

§ 230lg 1 kohaselt õigus pöörduda maakohtusse.

Kuna kaitsja eelkirjeldatud viisil ei toiminud, jätsid kohtud tema kaebuse õigustatult läbi vaatamata. 15. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 390

lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

1. augusti
2. a määruse muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)