Obsah (5)

§ 442§ 5§ 477§ 540§ 173

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

) § 701 lg 3 esimese ja teise lause järgi tühistada ning asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

1. Kolleegium juhib esmalt tähelepanu, et ringkonnakohus kohaldas vääralt materiaalõigust, viidates kinnisesse asutusse paigutamise eeldustena varem kehtinud SHS §-le 19, mis on praeguseks kehtetuks tunnistatud.
2. aasta
3. jaanuaril jõustus uus SHS, kus isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise eelduseid reguleerib SHS §
5. SHS § 105 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: · isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (p 1); · hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik (p 2); · varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik (p 3). Kohus peab isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks või paigutamise pikendamiseks tuvastama kõik eeltoodud asjaolud. Isiku võib tema nõusolekuta paigutada hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates ning hooldamise tähtaega võib pikendada aasta kaupa, kui eeldused ei ole ära langenud (SHS § 105 lg 5) (vt ka Riigikohtu
6. aprilli
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-13, p 11).
8. Käesolevas asjas ei vaielda, et puudutatud isikul on tuvastatud raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks aga ainuüksi sellest ei piisa. Tuleb tuvastada, et täidetud on ka SHS § 105 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud eeldused. Ringkonnakohus leidis erinevalt maakohtust, et puudutatud isik on ohtlik iseendale või teistele, kuna isikul puudub haiguskriitika, mistõttu ta iseseisvalt ravi ei jätkaks. Samuti puudub tal ringkonnakohtu arvates seni kriitiline hoiak oma üliraske inkrimineeriva teo suhtes. Veel leidis ringkonnakohus, et puudutatud isikul ei ole häirest tulenevalt võimalik iseseisva eluga toime tulla. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus jättis puudutatud isiku ohtlikkuse hindamise aluseks olevad konkreetsed asjaolud tuvastamata ja lahendi selles osas põhjendamata (

§ 442lg 8, § 463 lg 2).

1. Asjaolu, et isik ei tule enda elu korraldamisega iseseisvalt toime ning ei võtaks ravimeid, mistõttu ta võib muutuda ebastabiilseks, ei ole ainuüksi piisav, et lugeda isiku ohtlikkus iseendale või teistele tuvastatuks (vt Riigikohtu
2. aprilli
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-13, p-d 14, 16). Riigikohus on varasemas praktikas rõhutanud, et kuna kinnisesse asutusse paigutamisel piiratakse oluliselt isiku põhiõigusi, eeldab paigutamine, et isik võib olla tegelikult ohtlik endale või teistele. Isiku ohtlikkus saab väljenduda eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile (vt nt Riigikohtu
4. märtsi
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-06, p 19). Isiku ohtlikkust enda või teiste elule, tervisele või julgeolekule tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt ning tuvastada tuleb ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga (vt Riigikohtu
6. oktoobri
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-183-07, p 13;
8. aprilli
9. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-13, p 14).
10. Ringkonnakohus tõi välja, et isikul puudub seni arusaam ja kriitiline hoiak enda üliraske inkrimineeriva teo sooritamise suhtes, kuid ei põhjendanud, miks see asjaolu näitab, et isik on endale või teistele ohtlik, esmajoones kas ja mis põhjusel võiks arvata sellise teo kordumist. Riigikohus on leidnud, et isiku kinnises asutuses viibimise perioodiline kontroll ja pikendamise otsustamine kaotaks mõtte, kui iga kord võetaks arvesse üksnes kaugemas minevikus toimunud samu sündmusi ega hinnataks üldse vahepeal toimunut ja isiku enda suhtumise võimalikku muutumist (vt Riigikohtu
11. aprilli
12. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-13, p 16). Olukorras, mil avaldusest ei nähtu, kas isiku kinnisesse asutusse paigutamise pikendamine on vajalik ning millest järeldub, et isik võib olla lähitulevikus ohtlik, peab kohus hagita asjas ise asjaolud selgitama (

§ 5lg 3).

Sealjuures saab kohus vajadusel nõuda avaldajalt tõendite esitamist (

§ 477lg 7 teine lause).

Asjas kogutud tõendeid tuleb ka hinnata. Kui eksperdiarvamusest ei nähtu, millel asjatundja järeldus põhineb, võib kohus lasta vajadusel arvamust täpsustada ja täiendavalt põhjendada.

1. Lisaks ei ole ringkonnakohus põhjendanud, miks ei ole puudutatud isiku ohtlikkust endale või teistele võimalik vältida muul viisil kui hoolekandeasutuses ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusega SHS § 105 lg 1 p 3 mõttes. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et muude abinõude kasutamise võimatus tähendab seda, et muid abinõusid ei ole võimalik kasutada isikust endast tulenevate põhjuste tõttu (vt Riigikohtu
2. märtsi
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-06, p 20). Isiku nõusolekuta tema erihooldusteenusele paigutamisele lisaks on SHS-s loetletud hulk teisi meetmeid (nt majutamine, abistamine, toetamine, nõustamine), mille kohaldamist tuleb erihooldusteenusele paigutamise kõrval kaaluda. Sealjuures jääb kolleegium varem väljendatud seisukoha juurde, et väär on seisukoht, et isiku suhtes saab kohaldada üksnes kas täielikku järelevalvet või ei saa tema suhtes üldse mingit järelevalvet rakendada. Näiteks on

§-s 540 ettenähtud võimalus peatada isiku kinnisesse asutusse paigutamine, võimaldamaks tal tõestada, et ta suudab ettenähtud režiimi järgida ning olla endale ja teistele ohutu. Kohus võib

§ 540

lg 1 teise lause järgi seada isikule selleks kohustusi, mh ette näha perioodilise kontrolli või ravimite tarbimise (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-13, p 17).
3. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus eeltoodust lähtudes hindama, kas esinevad kõik SHS §-s 105 sätestatud eeldused: sh kas puudutatud isik on endale või teistele ohtlik ja vajab seetõttu jätkuvalt kinnises asutuses hoidmist taotletud viisil ning kas puudutatud isikul on võimalik saada muid sotsiaalteenuseid, mis väldiksid tema erihooldekodus hoidmise tähtaja pikendamist.
4. Kuivõrd ringkonnakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.

1. Kolleegium leiab, et puudutatud isiku esindaja avaldus määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 72 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lähtudes riigi õigusabi seaduse §-dest 22 ja
2. Malle Seppik, Villu Kõve, Jaak Luik