) § 75 lg 6 alusel oli loa väljastamise menetlus peatatud
) sätestatud aastase kaevandamismäära ületamine; 3) EEK taotles loataotluse menetlemise jätkamist põhjusel, et temale antud kaevandamisloaga KMIN-075 määratud varu ammendub 2012. Arvestades
lg-t 1, § 251, § 32 lg-t 3, § 34 lg 1 p 6 ning asjaolu, et VKG ja Riverito AS ei vasta
tingimustele, jätkati EEK taotluse menetlemisega; 4)
lg 2 järgi tuleks enne
-i jõustumist menetlusse võetud kaevandamisloa taotlustele kohaldada taotluste menetlusse võtmise ajal kehtinud õigusnorme. Säte ei erista menetlusja materiaalõigust.
-i seletuskirjast saab järeldada, et seadusandja ei soovinud õiguse kohaldamise üldisi põhimõtteid muuta ning lubade andmise sisuliste eelduste hindamisel tuleks kohaldada
-i; 5) avalik huvi tagada Eesti pikaajaline energiaga varustuskindlus, mille tõttu kehtestati kaevandamismahu piirangud, kaalub üles isikute ootuse, et KKM-i
VKG-l jätkub kehtivate kaevandamislubade alusel põlevkivivaru kauemaks kui viieks aastaks ning Riverito AS-il pole ühtegi põlevkivi kaevandamise luba; 7) kuna VKG-le ja Riverito AS-ile tuleb kaevandamisloa andmisest keelduda, puudub alus enampakkumise korraldamiseks. Seega tuleb sellekohane käskkiri tunnistada kehtetuks; 8) EEK taotlust tuleb menetleda
alusel, sest tema loaga KMIN-075 määratud maavaravaru ammendub vähem kui viie aasta jooksul ning loa KMIN-053 alusel planeeritakse kaevandamise peatamist aastal 2013 hetkel kasutatava tehnoloogiaga kaevandatava varu lõppemise tõttu. EEK uuele loale aastamäära andmiseks kasutatakse nende lubade maksimaalset aastamäära, mistõttu EEK-le antud kõigi kaevandamislubade alusel määratud maksimaalne aastamäär ei muutu.
v.r) kohaldub tervikuna, mitte ainult menetlusnormide osas (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 5,
Ka Riigikohus on vaidlusaluse loataotluse kohta leidnud, et
-i sätted selle menetlemisel ei kohaldu (3-3-1-86-06). Seega ei saa kohaldada ka 20 miljoni tonni kaevemahu kogupiirangut; 2) KKM muutis käskkirjaga nr 1319 tol ajal kehtinud lube ning see ei saa puudutada tulevasi lube. Käskkirjast tulenevad piirangud ei vasta kaevandajate tegelikele vajadustele. Aastamäärade kehtestamisel arvestati EEK poolt VKG-le tarnitava põlevkivi kogus EEK-le antud aastamäära sisse, kuid lepingu lõppemise järel on see põhjendatud üle anda VKG-le; 3) käskkirjaga nr 1319 määrati õigusvastaselt kaevandamise maksimaalselt lubatud aastamäärad mitte ainult lubade kaupa, vaid lisapiiranguna igale kaevandajale lubatud aastamäärad.
sellist võimalust ette ei näe. Selline lisapiirang oli lubadele võimalik seada vaid kaevandajatevahelise kokkuleppe korral; 4) enampakkumise käskkirja kehtetuks tunnistamine on põhjendamata, pelgast viitest HMS § 66 lg 2 p-le 2 ei piisa. Enampakkumine, mis pidanuks
v.r alusel toimuma, jäeti õigusvastaselt korraldamata
-ile tuginedes. Isegi kui
oleks kohaldatav, näeb ka see ette enampakkumise; 5)
ei ole kohaldatav.
v.r ei andnud EEK-le teiste taotlejate ees eelist. Ka
Pealegi on sättes silmas peetud olukorda, kus kaevandaja kõikide lubadega antud põlevkivivarud hakkavad viie aasta jooksul ammenduma. KKM-i praegune käsitlus on vastuolus konkurentsireeglitega; 6) isegi kui
oleks asjakohane, tuleks see jätta kohaldamata vastuolu tõttu EL-i esmase õigusega (konkurentsinormidega). EEK on Eesti põlevkiviturul turgu valitsevas seisundis ning KKM on sätet tõlgendanud nii, et EEK praegustel ega tulevastel konkurentidel pole võimalik uusi lubasid taotleda või oma tegevust laiendada. Mõne EEK kaevandamisloa kehtivusaja lõpp on pidevalt viie aasta piires, mistõttu tal on alati eelisõigus; 7) EEK-l jätkub praeguseks tootmistegevuseks ja ka selle planeeritud laiendamiseks ressurssi olemasolevatest karjääridest aastakümneteks. Tal pole tegelikku vajadust eelisõiguse järele; 8) Viru karjääri varud ei ammendu viie aasta jooksul, kaevandamistegevuse lõpetamine enne varude faktilist ammendamist ei saa olla aluseks eelisõiguse tekkimiseks. Samuti on loa andmisel eiratud fakti, et Aidu karjääri varude ammendumisele tuginedes suurendati juba EEK Estonia kaevanduse loa mahtu; 9) menetlus on toimunud ebaefektiivselt ja ebamõistlikult kaua. Taotlus lahendati alles kolm aastat pärast menetluse peatamise aluse äralangemist, kusjuures kahe aasta jooksul ei tehtud ühtki menetlustoimingut; 10) ebaõige on käsitlus, nagu oleks konkurentsi piiramine EEK kasuks õigustatud elektrienergia tootmise ettekäändel. Sel eesmärgil põlevkivi kaevandamisele eelistuse andmiseks puudub õiguslik alus, mida kinnitab ka Konkurentsiameti analüüs. Riiklike huvide kaitsmiseks piisab EEK-le senistest kaevandustest. Märkimisväärne osa EEK toodetud põlevkivielektrist eksporditakse. EEK soovib täiendavat põlevkivi VKG-ga konkureeriva tegevusvaldkonna – põlevkiviõli tootmise – tarbeks. 9. TLA kaebuse põhjendused on järgmised: 1) loataotlus on Riverito AS-ilt TLA-le üle läinud ja vastustaja oli sellest teadlik. Seega on käskkiri antud vale menetlusosalise suhtes; 2) kohaldada tuli
v.r ja kohelda kõiki taotlejaid võrdselt; 3) isegi kui
oleks kohaldatav, tuleks see jätta kohaldamata vastuolu tõttu EL-i konkurentsinormidega (Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 106 p 1 koostoimes art-ga 102); 4) EEK-l puudus uue loa järele vajadus, kuid seda pole käskkirjas hinnatud; 5) rikutud on
v.r ja ELTL-i sätteid ning HMS-i nõudeid. Korraldada tulnuks enampakkumine. Nõuetekohane menetlus on läbi viidud vaid EEK suhtes. Menetlusaeg oli ebamõistlikult pikk; 6) käskkiri on puudulikult põhjendatud, mh selles osas, miks ei lähtuta
lg 2 ei erista materiaal- ja menetlusõiguse rakendamist, kuid selline grammatiline tõlgendus ei oleks kooskõlas uue regulatsiooni põhilise eesmärgi ja mõttega. Olukorras, kus põlevkivi kaevandamise maksimaalset aastamäära vähendati ning seejuures peatati kuni vastavate normide kehtestamiseni loataotluste menetlus, oleks uute lubade andmisel nende normidega mittearvestamine seadusandja tahte ja avalike huvidega vastuolus; 2) taotluste lahendamisel oli õige rakendada
§-s 251 sätestatud piirangut; 3) tulenevalt
lg 1 p-s 6 sätestatud piirangust ning asjaolust, et VKG taotluse rahuldamise korral suureneks põlevkivi aastane kaevandamismäär viie miljoni tonni võrra ja sellega ületataks
§-s 251 sätestatud maksimummäära, oli VKG-le kaevandamisloa andmine välistatud. Kuna VKG-le kuuluvad kaevandamisload ei lõppenud vaidlustatud haldusakti väljaandmise ajal viie aasta jooksul, ei olnud tal võimalik taotleda ka eelisõigusega loa andmist
alusel; 4) Merko Kaevandused OÜ (Riverito AS-i õiguseellane) ja OÜ Lepakaev (TLA õiguseellane) vahel
§-ga 44 – kui toimiva loa üleandmine eeldab loa saaja nõuetelevastavuse kontrollimist, siis loataotluse esitamiseks erinõudeid ette nähtud pole. Vastustaja on seega lahendanud loataotluse teadlikult vale menetlusosalise suhtes. Seetõttu tuleb käskkirja p 1 tühistada; 5)
eesmärgiks saab olla ainult tooraine tagamine põlevkivi kaevandamisega juba tegelevatele (põlevkivi kasutavatele) ettevõtetele. Normi eesmärki arvestades on ainuvõimalik tõlgendus, et sätte rakendamisel on oluline kaevandajale kokku kaevandada antud põlevkivivaru, mitte igal üksikul loal näidatud varu lõppemine. Üksiku loa lõppemisest lähtuv tõlgendus ei toetaks tootmiseks vajaliku vara tagamist, vaid aitaks kaasa täiendava ja pikaajalise varu loomisele teiste võimalike kaevandajate arvel ja piiraks uute kaevandajate turule sisenemist. KKM-i tõlgenduse järgi oleks täna põlevkivi kaevandamise lubasid omavatel isikutel sisuliselt igavene õigus jagada omavahel kõik turule tulevad põlevkiviressursid (eeldusel, et
§-s 251 sätestatud aastamäära ei suurendata). Samuti tagab ainult kohtu tõlgendus põlevkivivarude säästliku kasutamise põhimõtte järgimise – vastasel korral oleks palju lubasid omaval isikul võimalik pidevalt viia lõpuni kaevandamine majanduslikult suuremat kasu andvate lubade alusel, taotleda seejärel uut ning jätta väiksemat kasu tõotav varu kaevandamata. Kuna EEK-l on kõigi kehtivate kaevandamislubadega eraldatud kaevandamisvaru oluliselt pikemaks ajaks kui viis aastat, oli
Seetõttu tuleb tühistada käskkirja p-d 3 ja 4; 6) KKM-i käskkirjas nr 1319 toodud kaevemahtude jaotus kehtib ainult selles märgitud lubade suhtes ega laiene automaatselt igale uuele loale. Käskkirja piiratud mõjule viitab ka põlevkivi kasutamise arengukavas ettenähtud aastas kaevandada lubatud põlevkivikoguse vähendamine 15 miljoni tonnini. Isegi kui Riigikogu peab tulevikus võimalikuks jääda tänase kaevandamismäära juurde, ei tähenda see, et käskkiri nr 1319 väljendaks lõpmatult ja edasiulatuvalt riiklikke prioriteete. Riiklikke prioriteete, konkurentsi ja riigiabi õigust arvestav põlevkiviressursi jaotuse meetod tuleb Eestis veel seaduse tasandil luua; 7)
on vastuolus nii EL-i konkurentsiõiguse aluspõhimõtetega (takistab vaba sisenemist turule ja annab põhjendamatud eelised ligipääsul tootmiseks vajalikule piiratud ressursile, millega luuakse ressursile ligipääsu kuritarvitamise võimalus piirnevatel turgudel turuosa haaramiseks või säilitamiseks) kui ka õigusselguse põhimõttega. Kuna selles asjas see säte aga kohaldatav ei ole, pole võimalik algatada põhiseaduslikkuse järelevalvet ega jätta sätet kohaldamata vastuolu tõttu EL-i õigusega; 8) kaebajad pole suutnud veenvalt näidata, et enampakkumise käskkirja kehtetuks tunnistamine oleks õigusvastane. Kuna oli õiguslik alus kaebajatele loa väljastamisest keeldumiseks, oli alus ka enampakkumise ärajätmiseks.
-ist. Sellele osutavad seadusele
-ist koos selle muudatustega; 2)
§-st 251 ja § 34 lg 1 p-st 6 tulenevalt oli VKG-le loa andmine välistatud. Käskkirjas nr 1319 kehtestatud piirangud ei kehtinud üksnes käskkirja andmise hetkel ja sellega muudetud lubade suhtes, vaid kehtivad edasi; 3)
§-st 251 ja § 34 lg 1 p-st 6 tulenevalt oli nii Riverito AS-ile kui ka TLA-le loa andmine välistatud. Haldusmenetluses Riverito AS-i asendamine TLA-ga ei oleks midagi muutnud, loa andmisest oleks ikkagi tulnud keelduda. Seega ei saanud väidetav viga mõjutada haldusakti õiguspärasust ning tühistamiseks puudub alus; 4) kuna polnud mitut taotlust, mida saanuks rahuldada, oli enampakkumise tühistamine õige; 5) EEK-le on kaevandamisluba antud õiguspäraselt.
ei kohaldunud, sest säte eeldab, et oleks mitu taotlust, mille seas ühel oleks eelisõigus. Valele õiguslikule alusele viitamine ei vii siiski käskkirja tühistamiseni, kuna see sisaldab ka loa andmise aluseks olevat pädevusnormi
EEK puhul ei esine loa andmisest keeldumise aluseid, kuna loa sai väljastada selliselt, et
§-s 251 sätestatud aastamäära ei ületata; 6) KKM-i õigusabikulud jäävad tema enda kanda, sest kaevandamislubade andmine on tema seadusest tulenev ülesanne ja tal oli piisav võimekus osaleda kohtuvaidluses välist õigusabi kasutamata; 7) EEK menetluskulud olid esimeses astmes kokku 45 175 eurot ja 44 senti. Töö mahtu ja keerukust arvestades on vajalik ja põhjendatud kulu 12 000 eurot. EEK apellatsiooniastme menetluskulud koosnevad esindaja kulust 13 242 eurot ja 60 senti ning riigilõivust 15 eurot. Töö mahtu ja keerukust arvestades on vajalik ja põhjendatud kulu 3000 eurot ja riigilõiv. Muus osas jäävad EEK kulud tema enda kanda. Kokku 15 015 eurot tuleb välja mõista VKG-lt. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 16. OÜ VKG Kaevandused esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse tervikuna ja halduskohtu otsuse osas, millega jäeti kaebus rahuldamata, ning teha uus otsus, millega VKG kaebus rahuldada täies ulatuses. Kassatsioonkaebuse põhiväited on järgmised: 1)
lg 2 alusel tuleb kohaldada
v.r; 2)
lg 1 p 6 koos §-ga 251 ei saa olla VKG-le loa andmisest keeldumise aluseks; 3) käskkirjast nr 1319 ei saa tuleneda piiranguid uute lubade andmisele. Ringkonnakohus jättis oma vastupidise seisukoha põhjendamata; 4) enampakkumise käskkirja kehtetuks tunnistamine rikkus VKG õiguspärast ootust, on vastuolus
juuli 2006. a otsusega käskkirja kehtivuse ja õiguspärasuse kohta; 5) EEK esitas taotluse
Kui ringkonna- kohus ei pidanud alust asjakohaseks, tulnuks vaidlustatud otsus tühistada.
ei sätesta alust vabaneva varu ülekandmiseks väljaspool
; 6) ringkonnakohus jättis käsitlemata kaebaja väited selle kohta, et EEK-le loa andmisest keeldumiseks annavad aluse
lg 6 ja § 34 lg 1 p 7; 7) ringkonnakohtu käsitlus, mille kohaselt oli välistatud kõigile teistele taotlejatele peale EEK uue loa andmine, on vastuolus konkurentsiseadusega ning ELTL art-tega 102 ja
lg 1 p 6 annab aluse keelduda loa andmisest vaid juhul, kui kõikide lubade peale kokku ületatakse 20 miljoni tonni piir. Ei saa esineda olukorda, kus ühele kaevandajale loa andmisel ei ole vastuolu selle piiranguga, kuid teisele kaevandajale on.
lg 1 p 6 alusel VKG-le luba andmast keeldudes tulnuks keelduda loa andmisest ka EEK-le. Kui peeti võimalikuks anda luba edasilükkava tingimusega tulevikus vabanevate aastamäärade arvel, siis pidanuks samasuguse tingimusega loa andmine olema võimalik ka teistele kaevandajatele; 3)
lg 1 annab eelisõiguse ainult nende taotlejate ees, kellel pole kaevandamisluba; 4)
lg 2 rakendamisel tuleb lähtuda lõppeva kaevandamisloa maksimaalselt lubatud aastamäärast ning kui kehtestatud on ka kaevandada lubatud aastamäär, tuleb jääda selle piiresse; 5) KKM on tõlgendanud ja kohaldanud käskkirja nr 1319 ja
-i konkurentsinorme eirates. Riiklike meetmetega ajendatakse EEK-d oma turgu valitsevat seisundit kuritarvitama. 17. TLA Invest OÜ esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse tervikuna ja halduskohtu otsuse osas, millega jäeti TLA kaebus rahuldamata, ning teha uue otsuse, millega rahuldada TLA kaebus täies ulatuses. Kassatsioonkaebuse põhiväited on järgmised: 1) haldusmenetluses on lähtutud valedest faktilistest asjaoludest ja käskkiri välja antud ebaõige isiku suhtes. Kohus ei saa selles olukorras haldusorgani asemel teise isiku suhtes haldusotsust teha; 2) kohaldada tuleb
v.r; 3) enampakkumise oleks pidanud korraldama, sõltumata sellest, kas kohaldub
-i vana või uus redaktsioon; 4) EEK-le loa andmine oli õigusvastane. Kui
ei olnud kohaldatav, ei saa kohus hakata otsima teisi aluseid haldusakti kehtima jäämiseks. Loa andmisest keeldumiseks annab aluse
lg 6 koosmõjus § 34 lg 1 p-ga 7; 5) käsitlemata on jäetud haldusakti vastuolu konkurentsireeglitega. 18. Enefit Kaevandused AS (Enefit; varasem ärinimi Eesti Energia Kaevandused AS) vaidleb kassatsioonkaebustele vastu ja palub need jätta rahuldamata. Enefit jääb varasemate seisukohtade juurde ning rõhutab järgmist: 1) loa andmisel tuli kohaldada otsustamise ajal kehtinud
-i redaktsiooni; 2) VKG-le kaevandamisloa andmisest keeldumine oli õiguspärane. Käskkirja nr 1319 kehtivus ega mõju ei ole lõppenud. VKG pole seda käskkirja tähtaegselt vaidlustanud; 3) VKG ei saa tugineda võimalike varude ammendumisele tulevikus kui endale loa andmise alustele. VKG ei taotlenud loa andmist mingil muul viisil, sh tulevikku suunatult; 4) TLA-le kaevandamisloa andmisest keeldumine oli õiguspärane. Kuna ka TLA-le ei saanud ilmselgelt luba anda, ei olnud alust haldusakti tühistamiseks uurimisprintsiibi rikkumise tõttu; 5) enampakkumise käskkiri on õigesti kehtetuks tunnistatud, kuna kaevandamisloa andmine teistele taotlejatele peale Enefiti oli välistatud; 6) Enefitile loa andmine oli õiguspärane. Peamine põhjus loa andmiseks oli see, et selle andmisel ei ületata
§-s 251 sätestatud aastamäära. Liiatigi puudub VKG-l ja TLA-l Enefitile loa andmise osas kaebeõigus, kuna neile poleks luba nagunii saanud väljastada; 7) konkurentsireegleid ei ole rikutud. Enefitil ei ole Euroopa Kohtu otsuses C-553/12 P nimetatud ettevõtjaga samaväärseid eeliseid. Enefitil on luba vaja ennekõike elektrijaamade varustamiseks põlevkiviga. Seega on Enefiti pikaajaline juurdepääs põlevkivivarudele riiklikes huvides. 19. detsembril 2016 toimunud istungil esitas Enefit järgmised täiendavad seisukohad: 1) mõne kaevandamisloa kehtivuse lõppemine ei too kaasa kaevandada lubatud aastamäärade ümberjagamist. See eeldaks kehtivate lubade muutmist, mille otsustamisel tuleb arvestada õiguskindlusega. Kaevandada lubatud aastamäära kehtima jäämine mõne konkreetse loa lõppemisel võimaldab kaevandajale paindlikkust, sh teiste lubade alusel senisest rohkem kaevandada; 2) arvestades kaevandada lubatud aastamäärade kehtivust, ei ületatud käskkirja nr 1442 andmisel
Enefitile luba andes ei ole ületatud ka loapõhiseid maksimaalseid aastamäärasid – säilis Enefiti lubade aastamäärade summa 18 950 000 tonni. Teistele taotlejatele ei oleks saanud luba anda ka edasilükkava tingimusega. Kaevandada lubatud aastamäära järgides ei olnuks VKG-l võimalik taotletud mäeeraldist mõistliku ajaga ammendada; 3)
lg 1 annab eelisõiguse nii isikute suhtes, kes üldse luba ei oma, kui ka nende suhtes, kes on küll loaomanikud, kuid kelle kaevandatav maavaravaru ei ole viie aasta jooksul ammendumas; 4)
lg 2 võimaldab loa anda lõppeva loa maksimaalse aastamäära piires, seades lisatingimuseks, et ületada ei tohi kaevandada lubatud aastamäära; 5) ELTL art 106 lg 1 koosmõjus art-ga 102 tingimused ei ole täidetud. Peale Enefiti on ka teistele ettevõtjatele põlevkivi kaevandamise lubasid väljastatud ning neid väljastatakse ka edaspidi. Enefitile väljastatud kaevandamisload moodustavad kõigist lubadest väiksema osa kui asjas C-553/12 P ning erinevalt viidatud asjast on Eestis kaevandamise maht piiratud. Kui asjas C-553/12 P kõne all olnud äriühing kasutas kogu enda kaevandatud ligniidi ise ära elektrienergia tootmiseks, siis Enefit on kogu aeg müünud olulise osa põlevkivist kontserni mittekuuluvatele ettevõtetele. Uute põlevkivil põhinevate jaamade ehitust ei ole Eestis takistatud. Oluline on märkida, et elektrienergia tarnekindluse tagamiseks vajalikku põlevkivi tuleb Eestis käsitada prioriteetsena. Elektritootmise ja hulgimüügi kaubaturul ei ole Eesti Energia AS-i kontserni ettevõtjatel turgu valitsevat seisundit. Põlevkiviõli turul on suurim tootja Eestis VKG. Lisaks tuleb eristada kahte sorti põlevkivi: energeetilist ja kontsentraati, mis kuuluvad erinevatele kaubaturgudele. VKG tehased vajavad kontsentraati ning ei tööta energeetilise põlevkiviga. Kontsentraadi tootmise ja hulgimüügi kaubaturul ei oma Enefit valitsevat seisundit. 19. Keskkonnaministeerium vaidleb kassatsioonkaebustele vastu ja palub need jätta rahuldamata, rõhutades järgmisi asjaolusid: 1) kohaldada tuli uut
-i; 2) VKG-le oli
Käskkirjaga nr 1319 vähendati proportsionaalselt kaevandamise maksimaalselt lubatud aastamäärasid lubade kaupa. Kui sellise vähendamise võimalust poleks ette nähtud, olnuks
Käskkirja regulatiivne toime ei ole ammendunud ning KKM ei saa seda ühe loataotleja soovil muuta ning mõnele teisele kaevandajale antud aastamäära ära võtta. Käskkirjas sätestatu muutmine eeldab loaomanike kokkulepet; 3) Enefitile sai loa väljastada nii, et
§-s 251 sätestatud aastamäära ei ületata, sest lubade KMIN-075 ja KMIN-053 alt oli vabanemas varu, mida on võimalik kanda Uus-Kiviõli kaevanduse loale. Samale varule VKG konkureerida ei saa, sest talle väljastatud load ei olnud ammendumas; 4) ringkonnakohus leidis õigesti, et isegi kui haldusorgan tegi Riverito AS-i asemel TLA haldusmenetlusse kaasamata jätmisega vea (KKM ise sellega nõus ei ole), ei saanud see mõjutada otsuse sisulist õiguspärasust.
ja § 34 lg 1 p 6 alusel oli ka TLA-le loa andmine välistatud; 5) enampakkumine on õigesti kehtetuks tunnistatud; 6) ringkonnakohus leidis õigesti, et kuna Enefit oli ainus taotleja, polnud sisulist vajadust kohaldada
Ka KKM oli menetluses tuginenud sellele, et kuigi käskkirjas sisaldub viide
§-le 301, on selle õiguslikuks aluseks
lg 4; 7) Enefitile loa andmine ei ole
Allmaakaevandamisel tekivad tavapäraselt kaod suurusjärgus 35%. Kaevandamise aastamäär neid kadusid ei sisalda. Arvestada tuleb ka võimalusega suurendada loale määratud maksimaalset aastamäära; 8) kuna mõlemad kohtud leidsid, et
ei ole kohaldatav, ei olnud võimalik jätta seda sätet kohaldamata vastuolu tõttu EL-i õigusega. 19. detsembril 2016 toimunud istungil esitas KKM järgmised täiendavad seisukohad: 1) mõne loa kehtivuse lõppemine ei too kaasa võimalust jagada ümber käskkirjaga nr 1319 sätestatud kaevandada lubatud aastamäärasid. Muutmine eeldaks ka kehtivate lubade muutmist; 2)
Maksimaalset aastamäära tuleb siiski piirata käskkirjaga nr 1319 sätestatud kaevandada lubatud aastamääraga.
lg 1 p 6 kohaldub juhtumitel, mil loa andmisel ületataks 20 miljoni tonni piiri.
võimaldab olukorda hinnata viie aasta perspektiivis, arvestades kehtivate lubade ammendumise aegasid. Kuna VKG puhul ei esinenud
§-s 301 kirjeldatud situatsiooni, ei saanuks talle luba edasilükkava tingimusega anda; 3)
lg-t 1 tuleb tõlgendada selliselt, et ammenduvate lubadega kaevandajal on eelisõigus ka selliste kaevandajate ees, kelle varud ei hakka viie aasta jooksul ammenduma; 4) käskkirja nr 1319 kehtestamisega ei muutunud turul valitsenud olukord. Seega ei saa konkurentsiõiguse rikkumist tuua kaasa ka käskkiri nr 1442. Käskkirja andmise ajal kehtinud arengukava andis prioriteedi põlevkivi tootmise ja müügi kaubaturul ettevõtjale, kes kasutab põlevkivi elektrienergia tootmisel.
eesmärk on tagada väljakujunenud põlevkivisektori jätkusuutlikkus, mis on avalik huvi. ELTL art-t 102 ei ole rikutud. Enefit ei ole turgu valitsev ettevõte – ei saa rääkida ühtsest põlevkivi tootmise ja hulgimüügi kaubaturust. Enefit müüb põlevkivi ka teistele soovijatele, mitte ei kasuta seda vaid ise. Takistatud ei ole ka konkureerivate tootjate tegevust – Eestis pole keegi avaldanud soovi sarnaseid põlevkivil töötavaid elektrijaamu rajada.
Seejärel lahendab kolleegium kassatsioonkaebused (IV) ja jagab menetluskulud (V). I 23.
lg 1 sätestab, et põlevkivi aastane kaevandamismäär (edaspidi PAK) on kalendriaastas kõigi lubade alusel kokku maksimaalselt kaevandada lubatud põlevkivi kogus. Põlevkivi aastane kaevandamismäär on 20 miljonit tonni. PAK piirab seega kaevandatava põlevkivi üleriigilist summaarset kogust kõigi loaomanike peale kokku. Seevastu on
lg 1 kohaselt maavara kaevandamise aastamäär aastas keskmiselt kaevandatav maavaravaru kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavaravaru ammendamine. Maavara kaevandamise lubatud maksimaalne aastamäär (edaspidi LMAM) omakorda on maksimaalselt kaevandada lubatud maavaravaru kogus aastas (
LMAM on seega igale konkreetsele kaevandamisloale seatud piirang aastas kaevandatavale põlevkivi kogusele.
Teiste maavarade kaevandamisel määratakse LMAM, kui see on vajalik keskkonnanõuete täitmiseks.
lg 51 kohaselt võib põlevkivi kaevandamise loaga põlevkivi aastase kaevandamismäära paindlikumaks kasutamiseks lisaks lubatud maksimaalsele aastamäärale määrata ka kaevandada lubatud aastamäära (edaspidi KLAM). Kaevandada lubatud aastamäär võib olla aastati erinev, kuid ei või olla suurem kui loale märgitud maksimaalne aastamäär. Kaevandada lubatud aastamäär määratakse, kui põlevkivi kaevandamise lubade omanike vahel on kokkulepe, millega tagatakse põlevkivi kaevandamine põlevkivi aastase kaevandamismäära piires. Kokkuleppes peab olema määratud iga kokkuleppe osaliseks oleva kaevandamisloa omaniku kaevandada lubatud aastamäär kokkuleppe kehtivusaja jooksul. Sellisel juhul ei ole loa alusel lubatud kaevandada aastas rohkem, kui loaga määratud kaevandada lubatud aastamäär. KLAM on sisuliselt igale kaevandamisloa või -lubade omanikule määratud osa PAK-st, mille piires ta võib oma kaevandamislubade alusel põlevkivi kaevandada. KLAM-i eesmärk on tagada, et sõltumata lubadele märgitud LMAM-idest ei ületataks kõigi loaomanike peale kokku põlevkivi kaevandamisel 20 miljoni tonni piiri.
lg 3 näeb ette, et kui
lg-s 51 sätestatud kokkulepet ei saavutata, vähendatakse iga kaevandamislubade omaniku aastast põlevkivi kaevandamise lubatud maksimaalset aastamäära proportsionaalselt talle kaevandamislubadega antud maksimaalse aastamäära osakaalule selle mahu suhtes, mille võrra PAK on väiksem kui kehtivatele lubadele märgitud LMAM-id kokku. Kaevandamisloa omanik võib ise määrata, millistel talle antud lubadel millises osas LMAM-i vähendatakse.
lg 9 järgi rakendatakse sätte jõustumise ajal kehtivate ning enne sätte jõustumist taotletud põlevkivi kaevandamise lubade suhtes
lg 1 p 7 ning § 42 lg-t 3, kui § 26 lg-s 51 sätestatud kokkulepet ei ole sõlmitud kolme kuu jooksul sätte jõustumisest arvates. 24.
novembril 2008. KKM-i käskkirjast nr 1319 nähtub, et põlevkivi kaevandamise lubade omanikud ei saavutanud
lg-s 9 ettenähtud tähtaja jooksul
Olles loaomanikud ära kuulanud, otsustas KKM, et kaevandajale määratud põlevkivi kaevandamise LMAM-i paindlikumaks kasutamiseks jäetakse lubade muutmisel alles loal olnud maksimaalne aastamäär, kuid piiratakse seda, lisades tingimuse, et loa omanikule antud kõikide põlevkivi kaevandamise lubade alusel kokku ei tohi kaevandada rohkem kui talle lubatud,
25. Kolleegium on seisukohal, et
Kuigi säte ei sisalda
lg-s 51 kasutatud mõistet "kaevandada lubatud aastamäär", järgib käskkiri nr 1319
lg 3 teises lauses ettenähtut, et kaevandamisloa omanik võib ise määrata, millistel talle antud lubadel millises osas LMAM-i vähendatakse. KKM-i poolt kasutatud aastamäärade vähendamise viisi tulemusena saab loaomanik konkreetsete lubade lõikes aastamäära vähendamise ulatuse ise määrata igal aastal vastavalt vajadusele. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et eeltoodud regulatsioon on ülejäänud seadusest lahkneva terminoloogia ja keeruka sõnastuse tõttu ebaõnnestunud. 26. Selgemalt on käsitletud küsimused reguleeritud 1. jaanuaril 2017 jõustunud maapõueseaduses (
u.r), mille § 61 lg 2 sätestab, et põlevkivi kaevandamise loa omaja poolt kasutatava põlevkivi kaevandamise aastamäära osa leidmiseks määratakse iga loa omaja kõikidele põlevkivi kaevandamise lubadele kantud maksimaalsete aastamäärade summa osakaal protsentides kõikide loa omajate kõikidele põlevkivi kaevandamise lubadele kantud maksimaalsete aastamäärade summast ning seejärel leitakse saadud protsentuaalsele osakaalule vastav osa põlevkivi kaevandamise aastamäärast numbriliselt.
u.r § 61 lg 1 kohaselt määrab loa omaja poolt kasutatava põlevkivi kaevandamise aastamäära osa valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Seega ei ole enam võimaldatud jagada kaevandada lubatud aastamäärad kokkuleppel ning kasutusele on võetud paremini arusaadav terminoloogia.
u.r § 133 järgi jääb käskkiri nr 1319 siiski kehtima kuni põlevkivi kaevandamise aastamäära muutmiseni. II
, tuleks taotlused lahendada taotluste esitamise ajal kehtinud
v.r alusel. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et kuigi
ei ole selles küsimuses selge, kuulub kohaldamisele
. On tõsi, et
lg 2 sätestab: "Enne käesoleva seaduse jõustumist menetlusse võetud üldgeoloogilise uurimistöö loa, uuringuloa ning maavara ja maa-ainese kaevandamisloa taotlustele, maavara kasutuslubade ja maavara ajutiste kasutuslubade ümbervormistamise taotlustele kohaldatakse menetlusse võtmise ajal kehtinud õigusnorme." Samas nähtub hilisematest (2006. ja 2008. a)
-i muudatustest seadusandja selge soov võtta edaspidi lubade andmisel aluseks uus seadus. Nii nägi 28. märtsil 2006 jõustunud
lg 6 ette enne lõike jõustumist esitatud loataotluste menetlemise peatamise kuni põlevkivi kasutamise riikliku arengukava kehtestamiseni, kuigi varasem seadus, erinevalt
lg 1 p-st 17, ei sidunud põlevkivi kaevandamise loa andmist arengukava olemasoluga. 13. juulil 2008 jõustunud
lg 7 nägi ette menetluse jätkamise üksnes selliste taotluste puhul, mille menetlus oli juba jõudnud lõppjärku, st mille kohta oli Eesti Maavarade Komisjon teinud ettepaneku loa andmiseks. Lisaks ei võimaldaks teistsugune tõlgendus saavutada põlevkivi kasutamise riiklikust arengukavast lähtudes kehtestatud PAK-d ning tekitaks olukorra, kus varem antud kaevandamislubade alusel KLAM-isid piirati, kuid veel andmata kaevandamislubade puhul seda teha ei saaks. 28.
lg 1 p 6 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui sama maavara kaevandamiseks varem antud kaevandamislubades fikseeritud aastased kasutusmäärad (s.o LMAM-id) ületavad maksimaalselt kaevandada lubatud maavaravaru kogust aastas või kui loa andmise korral see ületatakse. See säte koosmõjus
§-ga 251 ja käskkirjaga nr 1319 välistab uute põlevkivi kaevandamise lubade väljastamise olukorras, kus ükski käskkirja nr 1319 kehtestamise ajal kehtinud kaevandamisluba ei ole kehtivust kaotanud. 29.
lg 1 p 6 lähtub keeldumise alusena lubades fikseeritud LMAM-ide summast, mitte käskkirjaga nr 1319 kehtestatud KLAM-ide summast. Seega võimaldab säte loa anda, kui käskkirjaga nr 1319 määratud KLAM-id endiselt kehtivad, kuid mõni kaevandamisluba on kaotanud kehtivuse ja selle tulemusena jääb kõigile põlevkivi kaevandamise lubadele kantud LMAM-ide summa alla
§-s 251 ettenähtud PAK. 30. Kolleegium märgib aga, et käskkirjaga nr 1319 ei kehtestatud üksnes eraldi iga loaomaniku KLAM-e, vaid sellega muudeti kõiki sel ajal kehtinud lubasid ja märgiti summaarne KLAM ka iga loa andmetesse. Sisuliselt tähendab see, et isegi kui mõni kaevandamislubadest kaotab kehtivuse, tuleks selleks, et ühe loaomaniku KLAM-i muuta, muuta kõiki tema kehtivaid kaevandamislubasid. Ükski
lg-s 1 sätestatud kaevandamisloa muutmise alustest ei võimalda luba muuta põhjusel, et loaomaniku kaevandamislubadele kantud LMAM-ide summa on väiksem kui talle
Aluse sellises olukorras KLAM-ide muutmiseks annab aga
lg 51 teine lause, mille kohaselt võib KLAM olla aastati erinev, kuid ei või olla suurem kui loale märgitud maksimaalne aastamäär. Tingimus, et KLAM ei või olla suurem kui loale märgitud maksimaalne aastamäär, tähendab, et kui loaomaniku kaevandamislubadele märgitud LMAM-ide summa langeb alla sellele isikule määratud KLAM-i, tuleb tema KLAM-i vähendada. Vastasel korral ei ole tagatud eeltoodud seaduses sätestatud piirangu järgimine. Seega, kui kõigi loaomanike peale kokku langeb põlevkivi kaevandamise aastamäärade summa alla 20 miljoni tonni, jääb kasutamata osa 20 miljonist tonnist vabaks ressursiks, mille kasutamisele on võimalik ettevõtjatel konkureerida
§-s 32 sätestatud korras. 31. Eeltoodud olukorda muudab
u.r, mille § 61 lg 5 sätestab, et põlevkivi kaevandamise aastamäära osa (s.o varasema seaduse mõttes KLAM-i) ei muudeta kaevandamisloa muutmise või kehtivuse lõppemise tõttu. Kui aastamäära osa
u.r § 61 lg 6 alusel lepinguga ei võõrandata, on
u.r § 55 lg 2 p 4 järgi alus kaevandamisloa andmisest keeldumiseks, kui 90 päeva jooksul loataotluse esitamisest ei ole taotlejale määratud põlevkivi kaevandamise aastamäära osa. Aastamäära osa vabaneb
u.r § 61 lg-test 7 ja 8 tulenevalt vaid juhul, kui loaomanik sellest ise loobub või kui isiku kõikide põlevkivi kaevandamise lubade kehtivus on lõppenud ja ta ei ole kolme kuu jooksul viimase loa lõppemisest esitanud uut põlevkivi kaevandamise loa taotlust. Järelikult võimaldab
u.r isegi juhul, kui isiku kehtivatele kaevandamislubadele kantud LMAM-ide summa ei võimalda tal kogu KLAM-i ulatuses kaevandada, hoida ülejäävat osa n-ö varus. III 32.
lg 1 sätestab, et kui kehtiva põlevkivi kaevandamise loaga antud kaevandatavat maavaravaru jätkub kuni viieks aastaks ning kaevandamisloa omanik taotleb uut kaevandamisluba uue mäeeraldise saamiseks, menetletakse nimetatud taotlust eelisjärjekorras kehtivat põlevkivi kaevandamise luba mitteomavate isikute taotluste ees. Sellisel juhul ei kohaldata
.
lg 2 järgi antakse esimeses lõikes nimetatud tingimustel põlevkivi kaevandamise luba ainult kaevandaja taotluse esitamise ajal kehtivatele lubadele kantud põlevkivi kaevandamise lubatud maksimaalse aastamäära ja kaevandada lubatud aastamäära piires. 33. Haldus- ja ringkonnakohus asusid seisukohale, et Enefitile kaevandamisloa andmisel ei kuulu- nud kohaldamisele
. Halduskohus põhjendas seda
lg 1 tõlgendusega, mille kohaselt annab säte kaevandamisloa saamiseks eelisõiguse ainult siis, kui kaevandajale kokku kaevandada antud põlevkivivaru ammendub viie aasta jooksul. Ringkonnakohus seevastu leidis, et säte rakendub ainult sel juhul, kui eksisteerib mitu konkureerivat taotlust, kuid kuna VKG ja TLA taotluseid ei olnud võimalik rahuldada, jäi taotlusi ainult üks. 34. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et
ei kuulunud Enefiti taotluse lahendamisel kohaldamisele.
lg 1 p 6 välistab kaevandamisloa andmise, kui sama maavara kaevandamiseks varem antud kaevandamislubades fikseeritud LMAM-id ületavad PAK-d või kui loa andmise korral see ületataks. Seega ei võimalda säte kaevandamisluba anda olukorras, kus n-ö asendatav kaevandamisluba veel kehtib. Sellest teeb erandi üksnes
, mille lg 2 annab aluse loa andmiseks ka sel juhul, kui seni kehtivate LMAM-ide summast lähtudes tuleks üldjuhul kaevandamisloa andmisest keelduda. Järelikult tuleb praeguses asjas kindlaks teha, kas
35. Kolleegium ei nõustu ka halduskohtu tõlgendusega, mille kohaselt
lg 1 käsitleb üksnes olukorda, kus kaevandajale kokku kaevandada antud põlevkivivaru ammendub viie aasta jooksul. Sättes on selgelt käsitletud konkreetse kehtiva loaga antud kaevandatavat maavaravaru, mitte kaevandajale kõigi lubadega kokku antud maavaravaru. Kolleegium nõustub, et sätte eesmärgiks on tooraine tagamine põlevkivi kaevandamisega juba tegelevatele ettevõtetele. See seisukoht ei toeta aga halduskohtu tõlgendust. Sättest, nagu ka selle eelnõu ettevalmistamise materjalidest (14. novembri 2007. a nõupidamise protokoll, I kd, tl 224 jj) nähtub, et silmas on peetud pidevat tooraine tagamist senises mahus, mitte üksnes enne viimase loa lõppemist. 36. Arvestades, et Enefit oli praegusel juhul ainus loataotleja, kelle puhul võis
anda aluse erandi tegemiseks
lg 1 p-s 6 sätestatust, ei võta kolleegium seisukohta, kelle ees annab säte eelise. Kuna ei VKG-l ega TLA-l ei olnud käskkirja nr 1442 andmise ajal viie aasta jooksul ammendumas ühegi loaga antud kaevandatav maavaravaru, ei võimaldanud
Lisaks oli käskkirja kohaselt 2013. aastal lõppemas loa KMIN-053 alusel käesoleval ajal kasutatava tehnoloogiaga kaevandatav varu. Enefit on selgitanud, et on sunnitud seal kaevandamise lõpetama objektiivsel põhjusel, kuna kaevanduses olev põlevkivi jääk pole hetkel parima teadmise juures ja saadaoleva tehnoloogiaga lihtsalt kaevandatav (III kd, tl 16). KKM on seda asjaolu kontrollinud (vt ka III kd, tl 29 pöördel). VKG on aga seisukohal, et see Enefiti väide ei ole mäetehniliselt õige (III kd, tl 101 pöördel). Kuna kohtud ei kohaldanud
Sel küsimusel ei ole järgnevatel põhjustel praeguse kohtuasja lahendamisel siiski määravat tähendust. 38. Asjas on vaidlus selle üle, millise LMAM-iga võib
Kolleegium on seisukohal, et
lg-t 2 koosmõjus § 34 lg 1 p-ga 6 ja §-ga 251 tuleb tõlgendada selliselt, et kaevandamisloa lõppemisel ei saa uut luba alati anda sama LMAM-iga nagu kehtivuse kaotanud luba. Uue loa andmise tulemusena ei tohi kõigi selle isiku kaevandamislubade LMAM-ide summa ületada temale määratud KLAM-i. KLAM-ide näol on tegu ajutise meetmega, mille eesmärk oli tagada 20 miljoni tonni piiri järgimine ilma kehtivaid LMAM-e muutmata. Uusi lubasid andes tuleb eesmärgiks seada olukord, kus ka reaalselt ei ületa kõigi kaevandamislubade LMAM-idde summa §-s 251 sätestatud PAK-d. Sellist tõlgendust toetab vaidlusaluse käskkirja andmise ajal kehtinud "Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2008–2015" seatud siht vähendada põlevkivi aastast kaevandamismahtu pikaajalises perspektiivis veelgi, 15 miljoni tonnini aastas (arengukava 3. ptk alap. 1.2; kokkuvõtte p 1). Ka
lg 1 p-st 6 tuleneb selgelt eesmärk tagada, et lubadele kantud LMAM-id ei ületaks kogusummas §-s 251 ettenähtud määra. Suurem paindlikkus kaevandamislubade kasutamisel ei ole piisavalt kaalukas eesmärk, mis õigustaks teistsugust tõlgendust.
lg 1 seab eesmärgi tagada lisaks maapõue kasutamise majanduslikule otstarbekusele ka selle keskkonnasäästlikkus. Sama põhimõtet väljendavad
lg 1 p-d 7 ja 12, millest tuleneb, et kui mõne maavaravaru kaevandamist alustatakse, tuleks see ammendada, mitte eelistada kaevandamisel uusi, majanduslikult soodsamalt kaevandatavaid maavaravarusid. Uue kaevandamisloa andmine selliselt, et see jätab isiku kaevandamislubadele kantud LMAM-ide summa endiselt oluliselt suuremaks tema KLAM-ist, soodustab aga viimast. IV
Erandi sellest saab teha üksnes
Järelikult jääb VKG kaebus käskkirja nr 1442 p 2 tühistamise nõude osas rahuldamata. 41. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kuna nii Riverito AS-ile kui ka tema väidetavale õigusjärglasele TLA-le ei olnud
lg 1 p-st 6 tulenevalt võimalik kaevandamisluba anda, ei saanud võimalik vale adressaadi valik lõpptulemust mõjutada. Seega puudub alus TLA kaebuse rahuldamiseks käskkirja nr 1442 p 1 tühistamise nõude osas. 42. Kui
lg 1 p 6 andis aluse kaebajatele kaevandamisloa andmisest keeldumiseks, puudus enampakkumise korraldamiseks § 32 lg-st 1 tulenevalt alus (mitu taotlejat), mistõttu oli enampakkumise korraldamise käskkirja kehtetuks tunnistamine õiguspärane. 43. Kuigi kaebajate kaevandamisloa taotlused jäeti õigesti rahuldamata, on neil kolleegiumi hinnangul õigus vaidlustada Enefitile kaevandamisloa andmist.
lg 1 sätestab, et aluspõhja maavara, üleriigilise tähtsusega maardlas olev maavara ning ravitoimega järve- ja meremuda (ravimuda) kuuluvad riigile. Arvestades ka asjaolu, et
piirab oluliselt põlevkivi kaevandamismahtu ning sellest lähtuvalt on KKM-il alus põlevkivi kaevandamise loa andmisest keelduda, on põlevkivi kaevandamise lubade andmisel tegemist riigi poolt piiratud avaliku ressursi jagamisega. Kaebajad väidavad muu hulgas, et seda avalikku ressurssi on praegusel juhul jagatud vastuolus ELTL art-tega 106 ja
lg 2 ei võimalda uut kaevandamisluba anda sellises mahus, et ületataks vastava loaomaniku KLAM-i. Järelikult on uus kaevandamisluba Enefitile antud õigusvastaselt.
lg 6 sätestab, et mäeeraldise kaevandatav maavaravaru ei tohi olla suurem kui kaevandamise aastamäära või kaevandamise lubatud aastamäära ja kaevandamisloa aastateks ümberarvestatud kehtivusaja korrutis. Seda arvestades ei ole võimalik luba osaliselt tühistada. 45. Kaebajad on kahtluse alla seadnud käskkirja nr 1319 ja
-i regulatsiooni kooskõla ELTL art 106 lg-ga 1 koostoimes art-ga 102. Kolleegium on seisukohal, et kaevandamisloa andmisest keeldumine põhjusel, et loa andmisel ületataks
§-ga 251 ettenähtud PAK-d, ei ole EL-i konkurentsireeglitega vastuolus.
lg 1 p 6 ei võimalda ühtegi konkreetset loataotlejat teisele eelistada.
lg 1 p-st 6 võimaldas aga mõne loataotleja (praegusel juhul Enefiti) kasuks erandi teha
. Kolleegium ei saa võtta praeguses asjas seisukohta
Enefitile antud kaevandamisluba tuli käesoleva otsuse p-s 44 esitatud põhjustel tühistada juba vastuolu tõttu Eesti õigusega. Seetõttu ei sõltu asja lahendus regulatsiooni võimalikust vastuolust ELTL art 106 lg-ga 1 koostoimes art-ga
võimaldas kinnistada käskkirjaga nr 1319 määratud KLAM-ide jaotuse teadmata ajaks, sulgedes põlevkivi kaevandamise turu uutele ettevõtjatele ning välistades turuosade muutumise muul viisil kui mõne senise loaomaniku vabatahtliku loobumise korral enda turuosast. Nagu eespool kirjeldatud, kinnistab sama olukorra veel tugevamalt
u.r, mis sõnaselgelt välistab KLAM-i vabanemise isegi mõne kehtiva kaevandamisloa lõppemise korral. KKM-il tuleb analüüsida, kas selline olukord, mis soosib Enefiti kui riigi osalusega äriühingu positsiooni säilitamist, on kooskõlas ELTL art 106 lg-ga 1 koostoimes art-ga
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.