Obsah (5)

§ 25§ 24§ 211§ 28§ 33

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtu

) § 33 lg 3 teise lause) järgi esitama hagi võlgniku ühisvara jagamiseks. Hagi tagamiseks kinnistusraamatusse kantav keelumärge peab tagama hilisemat kohtuotsuse täitmist. Kuna abikaasade ühisvara arvel ei ole võimalik kohtuotsust täita, kui võlgnikeks ei ole mõlemad abikaasad, ei saaks esitatud kujul kinnistusraamatusse kantud keelumärge seda eesmärki täita. Selline kanne oleks võlgnikuks mitteoleva abikaasa käsutusõiguse rikkumise tõttu lubamatu ega võimaldaks vara hiljem kohtuotsuse täitmiseks müüa. Keelumärke kandmine kinnistusraamatusse on võimalik ainult kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 ja lg 2 p 7 alusel abikaasa B. Paju nõusolekul. Avaldaja ei esitanud B. Paju nõusolekut. Selle puuduse kõrvaldamiseks anti avaldajale tähtaeg, kuid ta ei kõrvaldanud puudust. Seega tuleb kinnistamisavaldus KRS § 46 lg 5 alusel jätta rahuldamata.

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus kohtunikuabi määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada, tagastada talle riigilõiv ja jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
2. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse
3. juuli
4. a määrusega rahuldamata ja edastas asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 ning § 663 lg 61 p 3 alusel Tartu Maakohtu kohtunikule.
5. Tartu Maakohus jättis määruskaebuse
6. augustil 2016 rahuldamata ja edastas määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7. Tartu Ringkonnakohus jättis
8. oktoobri
9. a määrusega kinnistusosakonna kandemääruse muutmata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis kohtunikuabi kinnistamisavalduse õigesti rahuldamata, sest avaldajal peab olema kostja abikaasa B. Paju nõusolek abikaasade ühisomandis oleva kinnisasja suhtes hagi tagamise korras kinnistusraamatusse keelumärke sissekandmiseks. Avaldaja ei ole abikaasa nõusolekut esitanud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada nii maakohtu kinnistusosakonna kui ka ringkonnakohtu määruse ja saata asja kinnistusosakonnale uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt teha uue määruse, millega kinnistamisavaldus rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ekslik seisukoht, nagu oleks hagi tagamise kohta tehtud määruse alusel keelumärke sissekandmiseks vajalik kinnisasja ühisomaniku B. Paju nõusolek. Hagi tagamise määruse alusel taotletakse sellise keelumärke sissekandmist, millega on ühel kinnisasja ühisomanikul (T. Pajul) keelatud talle kuuluva ühisomandi osa käsutamine. Sellise keelumärke sissekandmiseks ei ole teise ühisomaniku nõusolek vajalik. Kinnistusosakond on rikkunud menetlusõiguse norme sellega, et on hakanud registrimenetluses hindama, kas sellise keelumärke sissekandmisel on võimalik hiljem pöörata sissenõuet abikaasade ühisvaraks olevale kinnisasjale. Sellist küsimust ei saa kinnistusosakond keelumärke sissekandmise avalduse menetluses käsitleda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11. Kolleegium leiab, et nii maakohtu kohtunikuabi kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel (koostoimes TsMS §-ga 695) tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Kinnistamisavaldus tuleb TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel saata Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
12. Praeguses asjas on õiguslik küsimus selles, kas tsiviilkohtumenetluses ühe abikaasa vastu esitatud hagi tagamiseks on võimalik kanda kinnistusraamatusse keelumärge, mille kohaselt on abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnisasja käsutamine keelatud sellel abikaasal, kes on tsiviilasjas kostja. Kolleegium on varem leidnud, et selline tagamine on võimalik olukorras, kus kriminaalmenetluses on ühe abikaasa vastu esitatud tsiviilhagi ja soovitakse selle tagamiseks kanda kinnistusraamatusse keelumärge, mille kohaselt on abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnisasja käsutamine keelatud sellel abikaasal, kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või tsiviilkostja (vt Riigikohtu
13. detsembri
14. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-16, p-d 12-13). Kolleegium leiab, et ka tsiviilkohtumenetluses hagi tagamise määruse alusel keelumärke sissekandmisel on võimalik kanda kinnistusraamatusse keelumärge, millega keelatakse kinnisasja käsutamine vaid kostjaks oleval abikaasal. Niisuguse keelumärke sissekandmiseks ei ole vaja teise abikaasa nõusolekut (vt selle kohta ka Riigikohtu
15. detsembri
16. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-16, p 14). Sarnaselt on Riigikohtu üldkogu
17. novembri
18. a määruses asjas nr 3-3-1-15-12 (p 46) leidnud, et maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse tagamiseks on võimalik esitada taotlus, mille kohaselt seataks keelumärge ühisomandisse kuuluvale kinnisasjale nii, et selle käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel.
19. Asjaõigusseaduse § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand.

§ 25

kohaselt lähevad varaühisuse korral (varasuhte valiku tegemist reguleerib

§ 24

) abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. See kehtib ka enne

-i jõustumist sõlmitud abielude kohta (

§ 211lg 1).

Kohtute tuvastatu kohaselt kuulub vaidlusalune kinnistu T. Paju ja B. Paju ühisvara hulka. Kuna ühisomandi korral ei ole selle osad kindlaks määratud, saavad abikaasad ühisomandisse kuuluvat kinnisasja valitseda ja käsutada vaid tervikuna ühise tahte väljendamise kaudu (

§ 28lg 1 ja § 29 lg 1), st selle käsutamiseks on vaja mõlema abikaasa nõusolekut.

Seetõttu takistab ühe abikaasa kahjuks kinnistusraamatusse kantud keelumärge abikaasadel kinnisasja tervikuna käsutamist, kuna ühel abikaasadest ei ole selle käsutamise õigust. Kuid ka ilma keelumärketa ei saaks B. Paju kinnisasja üksinda käsutada, kuna selleks on vaja ka abikaasa T. Paju tahteavaldust. T. Paju tahteavalduse tegemist takistab aga kohtumäärus, millega on tema suhtes TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel kohaldatud hagi tagamise abinõuna kinnistule käsutuskeelu seadmist ja seda nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse. Seega saaks T. Paju anda tahteavalduse kinnisasja käsutamiseks üksnes hageja nõusolekul. Seetõttu ei ole keelumärke seadmine ühe abikaasa suhtes teise abikaasa omandiõiguse ebaproportsionaalne piirang (vt ka Riigikohtu

1. detsembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-16, p 17).
3. Kolleegium märgib, et kuigi keelumärkel võib olla mõju võlgnikuks mitteoleva abikaasa õigusele ühisomandit käsutada, on see piirang ajutine ning hageja kui võlausaldaja õigustatud huve arvestades mõistlik. Kui hagi rahuldatakse, ei ole võimalik sissenõuet pöörata ühisomandile, vaid ainult võlgniku osale selles ning võlgniku lahusvarale. Võlgniku osa kindlaksmääramiseks tuleb hagejal kui sissenõudjal vajaduse korral esitada ühisvara jagamise hagi (TMS § 14 lg 2,

§ 33lg 3).

Ühisvara jagamisel ei ole võlgnikuks mitteolevale abikaasale jäävale osale võimalik sissenõuet pöörata ja tema omandiõigus säilitatakse täielikult (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6216, p 18).
3. Kuna kohtud on jätnud kinnistamisavalduse alusetult rahuldamata, tuleb kohtulahendid tühistada ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnal tuleb kinnistamisavaldus uuesti läbi vaadata.
4. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel avaldaja määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada.
5. Määruskaebuse rahuldamise tõttu võib avaldaja TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda ringkonnakohtusse esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Muud menetluskulud, sh esindajakulud, jäävad TsMS § 172 lg 2 esimese lause järgi avaldaja kanda. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Malle Seppik