RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis 3-1-1-118-16 23. veebruar 2017 Eesistuja Saale Laos, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi I. A.

§ 1311ei kohaldu enne 1.

septembrit 2016 vahistatud isikute suhtes, ning luges I. A. ja K. Š. vahistamise tähtajaks kuus kuud alates nende kahtlustatavatena kinnipidamisest

1. aprillil 2016 (seega kuni
2. oktoobrini 2016).
3. I. A. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk ja K. Š. kaitsja vandeadvokaat Rene Varul esitasid Viru Maakohtu
4. septembri
5. a määruste peale kaebused, milles taotlesid maakohtu määruste tühistamist ja kahtlustatavate vahi alt vabastamist.
6. Tartu Ringkonnakohtu
7. oktoobri
8. a määrusega jäeti I. A. suhtes tehtud Viru Maakohtu
9. septembri
10. a määrus sisuliselt muutmata ja selle peale esitatud kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga,

§ 1311lg 4 ei kohaldu enne 1.

septembrit 2016 vahistatute suhtes.

1. I. A. kaitsja A. Valk esitas Tartu Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a määruse peale kaebuse, milles taotles Tartu Ringkonnakohtu
4. oktoobri
5. a määruse ja Viru Maakohtu
6. septembri
7. a määruse tühistamist ning I. A. vahi alt vabastamist.
8. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
9. veebruari
10. a määrusega kohtuasjas nr 3-1-1-115-16 tühistati Tartu Ringkonnakohtu
11. oktoobri
12. a määrus ja tunnistati Viru Maakohtu
13. septembri
14. a määrus õigusvastaseks. Kaitsja määruskaebus rahuldati osaliselt. Kokkuvõtlikult olid Riigikohtu seisukohad järgmised. 7.
15. Kriminaalmenetluse seadustiku § 3 lg 2 kohaselt tuli
16. septembril 2016 kohtueelses menetluses vahi all viibinud isikute edasisel vahi all pidamisel järgida KrMS §-s 1311 sätestatud tähtaegu. Kuna I. A. oli viibinud
17. septembriks 2016 kohtueelses menetluses vahi all KrMS § 1311 lg-s 4 sätestatud 2-kuulisest tähtajast kauem, oleks maakohus pidanud ta
18. septembril 2016 vahi alt vabastama või tema vahistamistähtaega pikendama. Jättes eelkirjeldatud viisil toimimata, rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Jättes maakohtu määruse sisuliselt muutmata, rikuti kriminaalmenetlusõigust ka ringkonnakohtu määrusega, mis tuleb seetõttu tühistada. 7.
19. Praeguses olukorras ei saa siiski tagastada kohtuasja maakohtule uueks sisuliseks läbivaatamiseks. Seda põhjusel, et I. A. anti Viru Maakohtu
20. oktoobri
21. a määrusega kohtu alla ja tema suhtes kohaldatud vahistamine jäeti muutmata. Seega viibib I. A. alates
22. oktoobrist 2016 vahi all Viru Maakohtu määruse alusel, mistõttu ei ole Viru Maakohtu eeluurimiskohtunik enam pädev lahendama prokuratuuri taotlust tema vahi all pidamise tähtaja pikendamiseks, ning Riigikohus saab vaid sedastada Viru Maakohtu
23. septembri
24. a määruse õigusvastasust.
25. Tartu Ringkonnakohtu
26. oktoobri
27. a määrusega tunnistati K. Š. suhtes tehtud Viru Maakohtu
28. septembri
29. a määrus õigusvastaseks. Kokkuvõtlikult kattusid ringkonnakohtu põhjendused Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
30. veebruari
31. a määruses kohtuasjas nr 3-1-1115-16 väljendatud seisukohtadega.
32. K. Š. kaitsja R. Varul esitas Tartu Ringkonnakohtu
33. oktoobri
34. a määruse peale kaebuse, milles taotles K. Š. vahi alt vabastamist.
35. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
36. veebruari
37. a määrusega kohtuasjas nr 3-1-1-116-16 jäeti Tartu Ringkonnakohtu
38. oktoobri
39. a määrus muutmata ja selle peale esitatud kaebus rahuldamata. II
40. Nii nagu ka eespool p-des 7.2 jj märgitud, anti I. A. ja K. Š. Viru Maakohtu
41. oktoobri
42. a määrusega kohtu alla ning nende suhtes kohaldatud vahistamine jäeti muutmata. Sama määrusega anti kohtu alla ka I. T., A. S., O. K., V. S., E. T., A. S. ja V. S., kuid nende suhtes määruskaebemenetlust ei toimu.
43. I. A. kaitsja A. Valk ja K. Š. kaitsja R. Varul esitasid Viru Maakohtu
44. oktoobri
45. a määruse peale kaebused, milles taotlesid maakohtu määruse tühistamist osas, millega I. A. ja K. Š. tõkend jäeti muutmata. Samuti taotlesid kaitsjad süüdistatavate vahi alt vabastamist, märkides kokkuvõtlikult järgmist. 12.
46. Kuigi KrMS § 385 p 16 kohaselt ei saa kohtu alla andmise määrust vaidlustada, on kohtupraktikas kõnealust edasikaebevõimalust põhiõiguste kaitseks erandjuhtudel siiski jaatatud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
47. mai
48. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-20-08, p 8). Praegusel juhul rikuti Viru Maakohtu
49. oktoobri
50. a määrusega I. A. ja K. Š. vabaduspõhiõigust ning selle peale esitatud kaebused tuleb läbi vaadata. 12.
51. Maakohus oleks pidanud
52. septembril 2016 juhinduma KrMS § 1311 lg-s 4 sätestatud vahistamistähtaegadest ning I. A. ja K. Š. vahistamistähtaja pikendamise taotlused läbi vaatama. Maakohus aga nii ei toiminud ja vahistamistähtaegu ei pikendanud. Kuna alates
53. septembrist 2016 ei kehtinud I. A. ja K. Š. suhtes ükski tõkend, ei saanud maakohus jätta
54. oktoobri
55. a kohtu alla andmise määrusega tõkendit muutmata ja I. A. ning K. Š. tuleb viivitamatult vahi alt vabastada.
56. Tartu Ringkonnakohtu
57. novembri
58. a määrusega jäeti kaitsjate kaebused läbi vaatamata põhjendusega,

§ 385p 16 kohaselt ei saa kohtu alla andmise määruse peale määruskaebust esitada.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. I. A. kaitsja A. Valk ja K. Š. kaitsja R. Varul taotlevad määruskaebustes Tartu Ringkonnakohtu
2. novembri
3. a määruse tühistamist täies ulatuses ja Viru Maakohtu
4. oktoobri
5. a määruse tühistamist osas, millega jäeti süüdistatavate suhtes kohaldatud tõkend muutmata. Samuti taotlevad kaitsjad süüdistatavate vahi alt vabastamist. Kokkuvõtlikult leitakse määruskaebustes, et kuna I. A. ja K. Š. vahistamistähtaeg möödus
6. septembril 2016, ei kehtinud kohtu alla andmise ajal süüdistatavate suhtes tõkendit, mille muutmist või muutmata jätmist oleks maakohus saanud otsustada. Järelikult rikuti maakohtu
7. oktoobri
8. a määrusega süüdistatavate vabaduspõhiõigust ja selle peale esitatud kaebused oleks tulnud läbi vaadata. Süüdistatavad viibivad alates
9. septembrist 2016 alusetult vahi all.
10. Kaitsjate määruskaebustele esitas vastuse Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Olga Dorogan, kelle hinnangul on ringkonnakohtu määrus seaduslik. Kokkuvõtlikult märgib prokurör, et kohtud on kontrollinud I. A. ja K. Š. vahistamise seaduslikkust korduvalt nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses ning jätnud süüdistatavate suhtes kohaldatud tõkendi muutmata. Eelnevast tulenevalt pole alust arvata, et ebaseadusliku kohtulahendiga rikuti I. A. ja K. Š. põhiseaduslikke õigusi. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11. Kolleegiumi hinnangul jättis ringkonnakohus kaitsjate määruskaebused alusetult läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis selgitas
12. mail
13. a kohtuasjas nr 3-1-1-22-16 tehtud määruses, et süüdistatava suhtes kohtueelsel uurimisel kohaldatud tõkendi muutmata jätmise kohta tehtav otsustus ei kujuta endast kohtu alla andmise eeldust, mistõttu ei laiene sellele ka KrMS § 385 p-s 16 nimetatud edasikaebe keeld. Tõkendi muutmata jätmise vaidlustamise välistas varem hoopis KrMS § 385 p 6, mille kohaselt ei saanud vahistuse põhjendatuse kontrollimist määruskaebe korras vaidlustada. Kohtueelsel uurimisel kohaldatud vahistamise muutmata jätmine kohtu alla andmisel kujutab endast olemuslikult tõkendi jätkuva kohaldamise põhjendatuse kontrolli (vt määrus kohtuasjas nr 3-1-1-22-16, p 17). Kuna KrMS § 385 p 6 tunnistati
14. septembril 2016 kehtetuks, pole süüdistatava suhtes kohtueelsel uurimisel kohaldatud tõkendi muutmata jätmise otsustuse vaidlustamine ringkonnakohus alates kaitsjate nimetatud kuupäevast määruskaebuste enam läbivaatamisest välistatud. Järelikult keeldumisega rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes ja ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada. Riigikohtul endal pole võimalik ringkonnakohtu rikkumist kõrvaldada ja maakohtu määruse peale esitatud kaebusi läbi vaadata. Seetõttu tuleb kohtuasi saata ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
15. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 362 p-st 2, § 339 lg-st 2, § 361 lg 1 pst 6 ja lg-st 2 ning § 341 lg-st 3, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
16. novembri
17. a määruse ning saadab I. A. kaitsja A. Valgu ja K. Š. kaitsja R. Varuli määruskaebused Viru Maakohtu
18. oktoobri
19. a määruse peale sisuliseks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Kaitsjate määruskaebused rahuldatakse osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt)