Obsah (9)

§ 217§ 211§ 220§ 158§ 108§ 109§ 31§ 36§ 107

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 211 lg 1 kohaselt on kassatsioonkaebuse esita​mise õigus poolel ja kolmandal isikul. Kuivõrd M. Villsaar ei ole alates 6. augustist 2015 enam menetlusosaline, puudub tal kassatsiooniõigus.

§ 217

lg 3 p 2 alusel tagastab Riigikohus kassatsioonkaebuse, kui selle on esitanud isik, kellel

§ 211

järgi ei ole selleks õigust.

§ 220

lg 1 sätestab, et kohus jätab kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kassatsioon​kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätes​ta​tud nõuetele. Eeltoodust lähtudes jätab kolleegium M. Villsaare kassatsioonkaebuse läbi vaatamata.

1. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et Tammiste Aasa DP ei ole kehtivust kaotanud. Planeeringut ei muuda kehtetuks see, et seda polnud nimetatud
2. märtsil 2009 kehtestatud ÜP-s esitatud kehtima jäävate detailplaneeringute loetelus. Planeerimisseaduse
3. juunini 2015 kehtinud redaktsiooni (PlanS v.r) § 24 lg 6 kohaselt muutub planeeringu kehtestamisega kehte​tuks üksnes samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeering. Seega ei muuda üldplaneeringu kehtes​tamine samale alale kehtestatud detailplaneeringuid kehtetuks. Detailplaneeringu kehte​tuks tunnistamist reguleeris PlanS v.r § 27, mis eeldas selle kohta põhjendatud otsuse tegemist. Praegu​sel juhul ei ole sellist otsust tehtud. Ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 70 lg-st 1 tuleneb, et haldus​akti kehtetuks tunnistamiseks tuleb anda iseseisev haldusakt, millele kohaldatakse kõiki haldusakti kohta kehtivaid nõudeid. Tegevusetusega ei saa detailplaneeringut kui haldusakti kehtetuks tunnistada.
4. DP-d ei muuda kehtetuks ka see, et DP kaust ei ole kohalikus oma​valitsuses säilinud. Haldusakt ei muutu sellest, kui tema originaal on kaduma läinud või hävinud, kehtetuks. Seni, kuni haldusakti sisu on võimalik tuvastada, on seda võimalik ka täita. Kaotatud haldus​aktile tuginemiseks peab selle sisu aga olema tõendatud.
5. Praeguses asjas on menetlusosaliste vahel vaidlus Tammiste Aasa DP sisu üle. Halduskohus tuvastas, et planeeringuala ulatus kohtumenetluses esitatud dokumentide kohaselt jõeni ning et erine​vatel dokumentidel on Karukella ja Kasteheina tänavast jõe suunas nähtuv tänavaosa kajastatud sama​sugusena. Ringkonnakohus esitas selles osas vastuolulisi seisukohti. Ühest küljest märkis ringkonna​kohus, et kuna DP dokumentatsioon ei ole säilinud, ei ole võimalik usaldusväärselt tuvastada, milli​sel kujul DP täpselt kehtestati. Samas leidis ringkonnakohus, et planeeringu sõnalise osana esitatud DP projektil olevate kooskõlastuste ja nende andmise aja põhjal võib eeldada, et planeeringu sõnaline osa sellisel kujul ka kehtestati. Ringkonnakohus luges tuvastatuks, et Tammiste Aasa DP kohaselt oli praegune kolmandate isikute kinnistute asukoht tähistatud kui heakorrastatav maa-ala, pargi maa-ala ja supelranna maa-ala, kusjuures teed viisid nii heakorrastatava maa-alani kui ka supelranna maa-alani (ringkonnakohtu otsuse p 14). Järelikult on mõlemad kohtud ühel meelel planeeringu sisu osas ning kuigi ringkonnakohus märkis esi​algu, et DP sisu ei ole võimalik usaldusväärselt tuvastada, tuvastas ta otsuse edasises tekstis siiski kaudsete tõendite põhjal üheselt planeeringu sisu. Kuigi vastustaja ja kolmandad isikud seavad DP sisu endi​selt kahtluse alla, ei ole nad väitnud, et ringkonnakohus rikkus tõendite hindamisel menetlus​norme. Kolleegium peab nendel asjaoludel võimalikuks lähtuda kohtute tuvastatud asjaoludest DP sisu kohta.
6. Seega ulatusid kohtute tuvastatu kohaselt Kasteheina ja Karukella tänav heakorrastatava maa- alani ja supelranna maa-alani. Tuvastatud ei ole, et teed oleks viinud Pärnu jõe kallasrajani. Ligipääs kallasrajale oli DP-ga siiski tagatud seeläbi, et kallasraja ja tänavate vaheline maa-ala (Uuemetsa Ranna kinnistu) oli tähistatud üldkasutatava maana.
7. septembri
8. a korraldusega nr 368 aga jagas Sauga Vallavalitsus Uuemetsa Ranna kinnistu osadeks ning määras kõigi uute katastriüksuste sihtotstarbeks elamumaa. Kuigi Tammiste Aasa DP kehtib endiselt, on selles ette nähtud maa sihtotstarvet korraldusega muudetud. Senise haljasala ja supel​ranna maa-alade asemel on nüüd elamumaa, st enam pole ette nähtud haljasala, mida läbides võiks igaüks jõuda kallasrajale. Kolleegium ei võta seisukohta, kas detail​planeeringu muutmine sellisel viisil on õigus​pärane.
9. septembri
10. a korraldus on kehtiv ning seetõttu täitmiseks kohustuslik. 20.

§ 158

lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtu​- otsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad selle eeldused seega üldjuhul olema täidetud nii kaebuse esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga – kui vastustajal ei olnud kaebuse esitamise ajal kohustust taotletav toiming sooritada, ei olnud ta õigusvastaselt tegevusetu; kui aga kohtuotsuse tegemise ajal ei võimalda faktilised asjaolud või õiguslik olukord vastustajat toimingut sooritama kohustada, on ka see kaebuse rahuldamata jätmise aluseks (vt Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-3-1-5-09, p 44; Riigikohtu haldus​kolleegiumi otsused kohtu​asjades nr 3-3-1-77-09, p 11, ja 3-3-1-13-13, p 11).

1. Eeltoodust tulenevalt välistavad muutunud asjaolud kohustamiskaebuse rahuldamise. Tammiste Aasa DP-st tulenevat kohustust maa avaliku kasutuse tagamiseks enam ei eksisteeri. Ringkonnakohus on seega õigesti jätnud kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus jääb jõusse.
2. Kolleegium peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Nagu kaebuse esitamise ajal kehtinud looduskaitseseaduse § 36 lg 1, nii näeb ka kehtiv KeÜS § 38 lg 7 ette, et kohaliku omavalitsuse üksus peab planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale. Varem looduskaitseseadusest ja praegu keskkonnaseadustiku üldosa seadusest tulenev iga​ühe õigus kallasrada kasutada hõlmab ka õigust sellele juurde pääseda, kusjuures juurdepääs peab olema tagatud mõistlike vahemaade tagant. Kuigi seadusest ei tulene isikule subjektiivset õigust nõuda kallas​rajale juurdepääsu konkreetsest kohast, peab kohalik omavalitsus mõistliku(d) juurdepääsuvõimaluse(d) siiski tagama. Kolleegium on jätkuvalt asjas nr 3-3-1-23-16 (otsuse p 21) võetud seisu​kohal, et kuigi omavalitsus​üksus peab planeerimis​menetluses menetlusosalistega üksmeelt otsima ning püüdma põrkuvaid huve ühildada, ei saa see toimuda igavesti. Kui menetlus​osalised mõistliku aja jooksul kokkuleppele ei jõua, peab omavalitsusüksus otsustama, kas vastu​väited on põhjendatud, kaaludes ja tasakaalustades seejuures erinevaid põrkuvaid huvisid. Vastustajal tuleb kallasrajale juurdepääsu küsimus mõistliku aja jooksul üld- või detailplaneeringuga lahendada ning tagada seejärel ka selle planeeringu järgimine (kehtiva planeerimisseaduse § 4 lg 2 p 6). 23.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 108

lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.

§ 108

lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastas​poole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt eba​õiglane või ebamõistlik.

§ 109

lg 1 järgi esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nime​kiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetlus​kulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

§ 109

lg 6 sätes​tab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. 24. Kuna kaebus jäi rahuldamata, jäävad kaebajate kassatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad ka tema kassatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda. Kolmandatest isikutest on vaid Margo Aasa, kes oli menetluses kaebajate vastaspoolel, taotlenud kassatsiooniastme menetlus​kulude kaebajatelt väljamõistmist.

§ 108lg-d 1 ja 8 annavad aluse tema taotluse rahuldamiseks.

M. Aasa on Riigikohtule esitatud taotluses palunud kaebajatelt kassatsiooniastme menetlus​kulude (õigusabikulude) katteks välja mõista 1338 eurot. Taotlusele lisatud arvetelt nähtuvalt koosneb osuta​tud õigusteenus kassatsioonkaebuse analüüsist ja vastuse koostamisest Kaisa Laidvee poolt (9,7 h), telefoninõupidamisest M. Aasaga ja kassatsioonkaebusele vastuse ette​valmistamisest Martin Triipani poolt (kokku 2,2 h) ning ringkonnakohtu otsusega tutvumisest Arne Otsa poolt (0,2 h). Kulud on kantud. M. Aasa nimel on Riigikohtule menetlus​dokumente esitanud vaid vandeadvokaat Martin Triipan. K. Laidvee ega A. Ots ei ole M. Aasa nimel Riigi​kohtule menetlusdokumente esitanud. Esindus tähendab menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutse​mist ning üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja isiku õigus​nõustamine ei muuda isikut esinda​jaks (

§ 31lg 2; vt ka Riigikohtu haldus​kolleegiu​mi otsus asjas nr 3-3-146-12, p 33).

Samuti ei saa K. Laidveed ja A. Otsa pidada M. Aasa nõustajateks, sest

§ 36

ei näe ette nõustaja osale​mist kirjalikus menetluses (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid asjades nr 3-3-1-46-12, p 33, ja 3-3-1-84-13, p 16). Seega ei saa nende isikute tegevuse eest makstud tasu pidada

alusel hüvitatavaks õigusabikuluks. Järelikult tuleb kaebajatelt solidaarselt M. Aasa kasuks välja mõista vaid M. Triipani teenuste eest tasutud 474 eurot. See kulu on kolleegiumi hinnan​gul põhjendatud. 25.

§ 107lg 4 kolmanda lause alusel tuleb M.

Kimberi, A. Saariku, M. Saariku, D. Karimovi, T. Rapi, K. Kundi, A. Juhkentaali, L. Juhkentaali, R. Kadaru, D. Kadaru, J. Lepa, R. Lepa ja V. Šarubini kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon (13 × 25 = 325 eurot) kanda riigi​tuludesse.

§ 107lg 4 teise lause alusel tuleb M.

Villsaare kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tagastada. Kassatsioonkaebuselt on kautsjoni

§ 107lg-s 2 ettenähtust enam tasutud 350 eurot.

See tuleb

§ 107lg 5 alusel tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)