Obsah (10)

§ 307§ 3141§ 3111§ 691§ 701§ 632§ 643§ 306§ 149§ 142

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtu

) § 643 lg-s 3 sätestatut, jättes kostjale teatamata, et kavatseb jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, ja andmata kostjale võimalust avaldada oma arvamust. Asjas ei kohaldu

§ 307

lg 3, kuna kättetoimetamist on võimalik tõendada e-toimiku kaudu ja samuti ei ole rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda (lahend on korrektselt kättesaadavaks tehtud e-toimiku kaudu). Kostja ei ole kinnitanud kohtuniku saadetud e-kirja kättesaamist. Isegi kui lugeda, et e-kirja saatmine esindaja e-postile 11. augustil 2016 oli korrektne, rakenduks

§ 3141

lg-s 1 sätestatud nn kolme tööpäeva reegel, mitte

§ 307lg 3.

E-toimik saatis kostjale teavituse, et kaebuse esitamise tähtpäev on

1. september
2. Seega oli kostjal vastav õiguspärane ootus, sest just e-toimiku kaudu peaks

-i eesmärgist ja

§ 3111lg-st 6 juhindudes käima kohtuadvokaatide töö.

Isegi kui

§ 307

lg 3 on praeguses asjas kohaldatav, ei saa öelda, et maakohtu otsus jõudis tegelikkuses kostjani varem kui

1. augustil
2. „Äripäeva"
3. augusti
4. a pressiteade on avaldatud vastusena „Postimehes"
5. augustil 2016 ilmunud hageja esindaja kommentaarile. Vastav uudisnupp ei refereeri ega tsiteeri kohtuotsust ennast, ei täienda „Postimehes" ilmunut ega peegelda muul moel, et kostja oleks ka tegelikult otsuse

§ 307mõttes kätte saanud.

Kostja esindaja on märkinud apellatsioonkaebusesse ekslikult Harju Maakohtu otsuse kuupäeva

1. august 2016 ning lisanud, et „seega on apellatsioonkaebus esitatud tähtaegselt". Tegemist on ilmselgelt eksliku viitega otsuse kuupäevale kättetoimetamise kuupäeva asemel ja ei ole loogiline, et kostja esindaja oleks muidu väitnud, et järelikult on
2. septembril 2016 esitatud apellatsioonkaebus esitatud tähtaegselt. 9.
3. Kostja arvates jättis ringkonnakohus ka apellatsioonitähtaja põhjendamatult ennistamata. Tähtaja ennistamise mõjuv põhjus seisneb selles, et kohus on kaebuse tähtaja osas kostjat eksitanud. Maakohus saatis vastuolus

§ 3111

lg-ga 6, segadust tekitavalt ja mõjuva põhjuseta kohtulahendi kostjale e-kirjaga enne e-toimikusse laadimist. Samuti saatis kohtusüsteem kahekordse e-toimiku teavituse kostja esindajale, mille kohaselt kaebuse esitamise tähtpäev on

1. septembril
2. Ringkonnakohtu määruses puuduvad põhjendused, miks ei ole tähtaja ennistamiseks alust.
3. Hageja palub jätta määruskaebused rahuldamata ja ringkonnakohtu määrused muutmata. Hageja palub kindlaks määrata ka enda menetluskulud ning jätta kostja menetluskulud taotletud ulatuses kindlaks määramata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kolleegium leiab, et määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu
5. septembri
6. a määruse peale tuleb jätta

§ 691p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ning ringkonnakohtu määrus muutmata.

Määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu

1. oktoobri
2. a määruse peale tuleb rahuldada ning ringkonnakohtu määrus

§ 701

lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja menetlustähtaja ennistamise taotlus rahuldada. Kostja apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

1. Kolleegium käsitleb esmalt erinevate määruskaebuste koos menetlemist ja asja lahendamiseks olulisi asjaolusid (I), seejärel aga põhjendab apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamata jätmist (II) ja edasi apellatsioonitähtaja ennistamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamist (III). I
2. Praeguse asja menetluslik eripära seisneb selles, et ringkonnakohus on jätnud kahe määrusega apellatsioonkaebuse esmalt läbi vaatamata ja seejärel ka menetlustähtaja ennistamata. Mõlema määruse peale on Riigikohtule esitatud eraldi määruskaebused.
3. Kolleegium leiab, et saab määruskaebused lahendada samas menetluses, kuna need on olemuslikult seotud ja nende eraldi lahendamisel võiksid tekkida vastuolulised lahendid.
4. Kolleegium on varem leidnud, et kohtutel tuleb esmalt lahendada määruskaebus, milles leitakse, et avaldus on esitatud tähtaegselt. Alles seejärel, kui kohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ning avaldus on esitatud tähtaega rikkudes ja see määrus on jõustunud, tuleb hinnata menetlustähtaja ennistamise taotluse põhjendatust (vt Riigikohtu
5. märtsi
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-12, p 15). Kolleegium järgib seda seisukohta ka praeguses menetluses ning lahendab esmalt määruskaebuse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise peale ja seejärel apellatsioonitähtaja ennistamata jätmise peale.
7. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus võinuks võimaliku menetlusliku segaduse vältimiseks lahendada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduse pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse jõustumist.
8. Kohtutoimikust ja kohtulahendite infosüsteemist nähtuvad järgmised asja lahendamiseks olulised menetluslikud asjaolud: Harju Maakohtu otsus on tehtud
9. augustil 2016 ning otsuse teinud kohtunik saatis otsuse samal päeval kell 14.14 e-kirjaga poolte lepingulistele esindajatele (III kd, tl 64); kostja vandeadvokaadist esindaja ei ole kinnitanud kohtuniku
10. augusti
11. a e-kirja kättesaamist; kostja vandeadvokaadist esindajale on maakohtu otsus tehtud e-toimikus nähtavaks
12. augustil 2016, ta võttis otsuse vastu
13. augustil 2016 kell 10.41 (II kd, tl 177); e-toimiku infosüsteem teatas kostja esindajale otsuse edasikaebamise tähtpäevana
14. septembri 2016 kell 23.59 (III kd, tl 73); kostja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale
15. septembril 2016 (III kd, tl 1); kostja on apellatsioonkaebuse p-s 6.1 märkinud järgmist: "

§ 632lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul.

Kostja sai kaevatava otsuse kätte 11.08.

1. Seega on apellatsioonkaebuse esitatud tähtaegselt. " (III kd, tl 16); väljaanne „Postimees" avaldas
2. augustil 2016 kell 18.11 internetis artikli, mille sisukokkuvõttes märgitakse järgmist: "Harju maakohus rahuldas tänase otsusega Eerik-Niiles Krossi hagi Äripäeva vastu ning kohustas Äripäeva ümber lükkama Eerik-Niiles Krossi kohta
3. aasta suvel esitatud valeväited. " (III kd, tl 74); „Äripäev" on
4. augustil 2016 kell 8.43 internetis mh avaldanud järgmist: "Äripäev pole kohtuotsusega nõus ja kaebab otsuse edasi, sest kohus on toimetuse arvates tõlgendanud väärtushinnanguid faktiväitena." (III kd, tl 64 pöördel). II
5. Kolleegium nõustub kostjaga, et ringkonnakohus rikkus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmisel

§ 643

lg-t 3, mille esimese lause kohaselt teatab ringkonnakohus menetlusosalistele enne määruse tegemist kavandatavast apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmisest ja selle põhjustest ning annab apellandile võimaluse avaldada selle kohta kohtu määratud tähtpäevaks oma arvamust. 18.

1. Viidatud sätte eesmärk on vältida apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmisega kiirustamist, andes teisele poolele võimaluse kaebuse esitamisega seotud menetluslikke asjaolusid selgitada. Kui teine pool suudab põhjendada apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise ekslikkust, jääb ära ajakulu, mis tekib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamisega ja selle lahendamisega Riigikohtus. 18.
2. Hageja esitas taotluse jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata
3. septembril 2016 (III kd tl 61 jj) ja ringkonnakohus tegi määruse apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise kohta juba järgmisel päeval,
4. septembril
5. Toimikust ei nähtu kostjalt arvamuse küsimist. 18.
6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu poolne

§ 643

lg 3 esimese lause rikkumine on võimalik kõrvaldada kassatsioonimenetluses, st ainuüksi see rikkumine ei anna alust ringkonnakohtu määrust tühistada. Kolleegium saab ise kaebuse läbi vaatamata jätmisega seotud asjaolusid hinnata. Määruse tühistamine tooks kaasa asjatu täiendava ajakulu. 19. Menetlusdokumendi saab lugeda

§ 306

lg 1 ja § 307 lg 1 mõttes kätte toimetatuks üksnes siis, kui kättetoimetamist ettenähtud viisil on võimalik ka seaduses sätestatud vormis tõendada. Seda kinnitab nii

§ 306

lg 2, mille järgi menetlusdokumendi üleandmine peab kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud, kui ka § 306 lg 3, mille järgi peab kättetoimetamine toimuma seaduses sätestatud viisil. 20.

§ 307

lg 3 lubab aga erandlikult lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka selle (faktilisest) jõudmisest saajani, seda kahel juhul: kui kättetoimetamist ei ole võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda. Kolleegiumi arvates on ringkonnakohus sellele sättele tuginedes põhjendatult leidnud, et kostja sai maakohtu otsuse kätte 11. augustil 2016. 20.1. Seaduses sätestatud kättetoimetamise korda ei ole praeguses asjas kolleegiumi hinnangul rikutud.

§ 3111

lg 6 kohaselt võib advokaadile menetlusdokumendi muul viisil kui elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu kätte toimetada üksnes mõjuval põhjusel. Kostjat esindavale advokaadile ongi otsus sel teel (

§ 3111

lg 3) kätte toimetatud.

§ 3111

lg 6 rikkumiseks ei saa pidada otsuse eelnevat saatmist e-kirjaga, ilma et kostjale oleks viidatud kättesaamise kinnitamise kohustusele või võimalusele lugeda otsus kätte toimetatuks saatmisega

§ 3141mõttes.

Isegi kui kättetoimetamine toimunuks muul viisil kui infosüsteemi vahendusel mõjuva põhjuseta, ei oleks see kolleegiumi arvates selline menetlusnormi rikkumine, mis muudaks kättetoimetamise olematuks. Tõenäoliselt oli kohtunikul soov edastada otsus menetlusosaliste esindajatele võimalikult kiiresti, ootamata ära formaalset kättetoimetamist. 20.2. Kolleegiumi arvates tuleb

§ 307

lg 3 kohaldamise teist alternatiivset eeldust (kui kättetoimetamist ei ole võimalik tõendada) mõista nii, et see kehtib ka juhul, kui menetlusdokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud (ja seda saab ka tõendada), kuid on tõendatud, et menetlusdokument jõudis saajani tegelikult juba varem. E-toimikus dokumendi kättesaamise kinnitamine mingil kindlal kuupäeval ei saa väärata nt saaja hilisemat kinnitust, et tegelikult sai ta dokumendi kätte varasemal kuupäeval. 20.

1. Kostja (täpsemalt tema esindajast vandeadvokaat) on apellatsioonkaebuses ise kinnitanud kohtuotsuse kättesaamist
2. augustil
3. Kolleegiumit ei veena kostja väide, nagu oleks ta märkinud otsuse kättesaamise aja kaebusse ekslikult. Vandeadvokaadina pidi kostja esindaja mõistma, kuidas mõjutab otsuse kättesaamise aja kinnitus apellatsioonitähtaja kulgemise arvutamist. Kuigi kostja ei kinnitanud maakohtule otsuse saamist
4. augusti
5. a e-kirjaga, ei ole kostja esindaja otsuse saamist sel viisil ka eitanud. Kohtunik saatis otsuse e-kirjaga tööpäeval (neljapäev) samale e-posti aadressile, mida kostja vandeadvokaadist esindaja oli menetluses varem kasutanud (vt nt II kd, tl 143) ja millelt esitati ka apellatsioonkaebus (III kd, tl 1). Kostja esindaja on vastuoluliselt põhjendanud, miks ta ei kinnitanud kohtuotsuse kättesaamist nt järgmisel tööpäeval (
6. august 2016, esmaspäev) pärast seda, kui ta oli reedel,
7. augustil 2016 väidetavalt sõitnud arvamusfestivalile Paides. Kui ringkonnakohtule esitatud tähtaja ennistamise taotluses väitis kostja esindaja sisuliselt seda, et ta ei viibinud enne
8. augustit 2016 tööl (vt III kd, tl 69 pöördel), siis Riigikohtusse esitatud määruskaebuses väitis kostja esindaja, et pärast nädalavahetust algas tal pikalt planeeritud puhkus (III kd, tl 93). Kostja esindaja ei ole ka selgitanud, miks võimaldas pikalt planeeritud puhkus kinnitada väidetava puhkuse teisel päeval (s.o
9. augustil 2016) otsuse kättesaamist e-toimikus, kuid ei võimaldanud kinnitada nt
10. augustil 2016 otsuse kättesaamist kohtuniku e-kirja alusel. Samuti ei ole kostja selgitanud, mis asjaolu ei võimaldanud kostja esindajal kohtuniku e-kirja kättesaamist kinnitada neljapäeval,
11. augustil 2016 (e-kiri saadeti kell 14.14). Samuti kinnitab kohtuotsuse kättesaamist kaudselt kostja väljaandes „Äripäev"
12. augustil 2016 avaldatud artikkel.
13. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et kohaldatav oleks

§ 3141või et seda tuleks kohaldada ka § 307 lg 3 sisustamisel.

Kolleegium ei loe maakohtu otsust

§ 3141

lg 1 alusel kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödumisel saatmisest ning seda ei teinud ka ringkonnakohus. Riigikohus on varasemas praktikas rõhutanud, et

§ 3141

lg 1 rakendamine ei tohiks üldjuhul olla esmane, vaid erandlik menetlusdokumentide kättetoimetamise viis. Enne tuleks kohtul üritada menetlusdokument saajale muid viise kasutades tegelikult üle anda. Samuti on leitud, et kui saadetud e-kirjas puudub igasugune viide

§ 3141

lg-le 1 ning sellele, et kohus loeb menetlusdokumendi kolme tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks, ei saa kohus otsustada

§ 3141kohaldamist tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu 9.

märtsi

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-189-15, p-d 13 ja 16). Tsiviilasja materjalidest ei ole näha põhjuseid, miks maakohus pidanuks esindajatele
2. augustil 2016 e-kirjaga kohtuotsust saates rakendama

§ 3141

. Samuti puudus e-kirjas viide

§ 3141kohaldamise võimaluse kohta.

Kolleegium ei tugine maakohtu otsuse

1. augustil 2016 kättetoimetatuks lugemisel eelkõige mitte sellele, et kohus otsuse sel päeval kostja esindaja e-posti aadressile saatis, vaid esmajoones kostja enda kinnitusele otsuse saamise aja kohta, mida kaudselt kinnitavad ka muud asjaolud, nagu otsuse epostiga saamise ümber lükkamata jätmine, kostja esindaja vastuolulised selgitused otsusega tutvumise võimaluste ja otsuse saamise kinnitamise kohta ning kostjapoolne artikli avaldamine otsuse kohta.
2. Kokkuvõttes jätab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
3. septembri
4. a määruse muutmata (vt selle tähenduse kohta ka käesoleva määruse p 25). Kostja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb

§ 149lg 4 teise lause alusel arvata kaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

Menetluskulud jaotatakse ja määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest. III

1. Kolleegium nõustub kostja väitega, et ringkonnakohus ei ole oma määrust apellatsioonitähtaja ennistamata jätmise kohta nõuetekohaselt põhjendanud. Ringkonnakohus ei ole tegelenud küsimusega, kas kostjal oli apellatsioonkaebuse hilinenult esitamiseks mõjuv põhjus, vaid üksnes küsimusega, millal kostja apellatsioonkaebuse esitas. Viimati mainitu ei ole aga asjakohane selle kaebuse lahendamisel, milles palutakse tuvastada mõjuva põhjuse olemasolu. Kolleegiumil on võimalik menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ise ringkonnakohtu rikkumine kõrvaldada ja ennistada kostjale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg (vt nt ka Riigikohtu
2. veebruari
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-15, p 8).
4. Kolleegium nõustub kostjaga, et kohus on teda edasikaebuse tähtaja osas eksitanud. Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt käsitlenud kohtu eksimuste mõju menetlustähtaegade ennistatavusele (vt ülevaadet ja viiteid Riigikohtu
5. mai
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-12, p 8). Näiteks on leitud, et tähtaja ennistamiseks annab alust tuginemine kohtu edastatud teabele otsuse kättetoimetatuks lugemise aja kohta, kui hiljem lugesid kohtud otsuse kättetoimetatuks muul ajal (vt Riigikohtu
7. mai
8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-12, p-d 6-8). Ka praegusel juhul on tegemist sarnase juhtumiga. E-toimikust on saadetud kostja esindajale teade, et otsuse edasikaebamise tähtpäev on
9. september 2016 (III kd, tl 73). Seega võis kostja sellest teatest lähtuda ning esineb põhjus tähtaja ennistamiseks. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu
10. oktoobri
11. a määrus tühistada ja saata asi ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
12. Kolleegium märgib, et kostja apellatsioonkaebuse menetlemist ei takista see, et määruskaebus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse peale jääb rahuldamata ja määrus seega jõustub. Apellatsioonitähtaja ennistamisel kaotab varasem määrus kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise või läbi vaatamata jätmise kohta uute asjaolude (ennistamine) tõttu oma tähenduse.
13. Kostja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kassatsioonikautsjon

§ 149

lg 4 esimese lause alusel tagastada.

§ 149

lg 5 esimese lause alusel tuleks kostjale tagastada ka tähtaja ennistamise avalduselt tasutud kautsjon. Paraku ei nähtu toimikust, et kostja selle kautsjoni ringkonnakohtu menetluses

§ 142lg 3 kohaselt tasunud oleks.

27. Menetluskulud jaotatakse ja määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest. Henn Jõks, Villu Kõve, Tambet Tampuu