Obsah (9)

§ 245§ 248§ 247§ 199§ 339§ 1414§ 361§ 173§ 186

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 245

lg 4), ei välista see, et käsitsi kirjutatud muudatused võivad olla kokkuleppesse tehtud hiljem, s.o pärast selle allkirjastamist süüdistatava ja kaitsja poolt. Seetõttu on oluline, et kokkuleppes oleks usaldusväärselt kajastatud kõikide poolte nõusolek kokkuleppesse tehtavate muudatuste kohta ning nende sisseviimise kuupäev. Poolte allkirja ja kuupäeva märkimine kokkuleppesse kantud täienduste või paranduste juurde võimaldab tagantjärele tuvastada, et süüdistatavat ja kaitsjat oli kokkuleppe muutmisest nõuetekohaselt teavitatud, ja aitab seeläbi vältida hiljem tekkida võivaid vaidlusi kokkuleppe sisu üle. 10. Samuti ei selgu kohtuistungi protokollist, kas maakohus küsitles süüdistatavat ja tema kaitsjat seoses kokkuleppe täiendamisega konfiskeerimisotsustust puudutavas osas ning kas nad nõustusid sellega kohtuistungil kokkuleppe juurde jäädes. Neile küsimustele tähelepanu pööramata kinnitas maakohus täiendatud kokkuleppe ja tegi

§ 248lg 1 p 5 alusel kohtuotsuse.

Vaadeldavat osa kokkuleppest vaidlustas ringkonnakohtus A. Stumbrise kaitsja, kelle väitel ei olnud kokkuleppe sisuks süüdistatavalt vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks konkreetselt 301 400 euro suuruse summa väljamõistmine. Seega oli apellant sisuliselt seisukohal, et süüdistatav ja kaitsja ei nõustunud kokkuleppe teksti lisatud täiendusega ning kõnealuses osas ei ole kokkulepet sõlmitud. Sellest tulenevalt on kolleegiumi hinnangul põhjust arvata, et täiendatud kokkulepe ei vastanud osaliselt süüdistatava tõelisele tahtele, millest omakorda järeldub, et kohus ei selgitanud kokkulepet kinnitades välja, milles pooled olid kokku leppinud. 11. Kokkuleppemenetluse olemusest tulenevalt on kokkuleppe sõlmimine prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja vahel võimalik vaid juhul, kui sellega nõustuvad kõik pooled. Oluline on, et süüdistatav oleks kokkuleppest aru saanud ja väljendanud seda sõlmides oma tõelist tahet. Neid asjaolusid peab

§ 247lg 2 alusel kontrollima kohus.

Just kohtuliku arutamise korraldamine kokkuleppemenetluses on kantud vajadusest vältida olukorda, kus süüdistatav sõlmib end süüstava kokkuleppe oma tegeliku tahte vastaselt või selle sisust aru saamata. Kohtuistungil on kohus kokkulepet vahetult arutades kohustatud välja selgitama, kas see vastab süüdistatava tõelisele tahtele enda kuriteos süüditunnistamise ja karistamise, aga ka muude selles sisalduvate tingimuste osas. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-1-1-8-12, p-d 8–9). Lisaks märgib kolleegium, et olukorras, kus prokurör on kokkulepet käsikirjaliselt täiendanud või parandanud, peab kohus kokkuleppemenetluses iseäranis hoolikalt kontrollima, kas süüdistatav saab ka muudetud kokkuleppest aru ja on seda sõlmides väljendanud oma tõelist tahet.
3. Kui kohus sedastab kokkuleppemenetluses kohtuotsust tehes kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise

§ 199

lg 1 p-de 2–6 mõttes, on tema pädevuses üksnes sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.3 ja
3. aprilli
4. a otsus asjas nr 3-1-1-25-09, p 15). Kolleegium leiab eelmistes punktides märgitut arvestades, et maakohus jättis põhjendamatult välja selgitamata süüdistatava tõelise tahte asenduskonfiskeerimise nõuet puudutavas osas ja kinnitas ekslikult kokkuleppe, ehkki kõnealuses osas valitses kokkuleppest tulenevalt ebaselgus. Eelnevast tulenevalt oleks maakohtul tulnud kohtulahendit tehes kokkuleppe kinnitamisest keelduda ja kriminaalasi prokuratuurile tagastada. Seda viga ringkonnakohus ei kõrvaldanud. Seega rikkusid kohtud oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 mõttes ja kohtuotsused tuleb tühistada.

1. Eeltoodut kinnitab ka kassatsioonist tulenev seisukoht, et pooled ei ole kokku leppinud rahasumma suurust, mis tuleb A. Stumbriselt KarS §-de 832 ja 84 alusel vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks välja mõista. KarS § 84 alusel tekib riigil rahaline nõue (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. juuni
3. a määrus asjas nr 3-1-1-51-15, p 28), mis saab seisneda üksnes isikult konfiskeeritava vara väärtusele vastava rahasumma väljamõistmises. Selle nõude suurus peab kokkuleppemenetluse korral kajastuma

§ 245lg 1 p-st 10 tulenevalt sõlmitavas kokkuleppes.

Arutatavas asjas on kokkuleppes loetletud süüdistatavale kuuluv vara, sh korteriomandid, mille summaarne väärtus 301 400 eurot on saadud muu hulgas korteriomandite ligikaudsete hindade alusel. Kuna algul sõlmitud ja ringkonnakohtu poolt õigustatult osaliselt seadusega vastuolevaks olevaks tunnistatud kokkuleppe tekstist johtuvalt valitseb ebaselgus, milles on A. Stumbrisele kuuluva vara laiendatud konfiskeerimise asendamist puudutavas osas kokku lepitud, ei saanud ringkonnakohus võtta seisukohta süüdistatavalt kokkuleppe kohaselt väljamõistetava rahasumma suuruse kohta.

1. Kassatsioonis on ka põhjendatult leitud, et ringkonnakohus kohaldas ekslikult A. Stumbrisele kuuluvate korteriomandite suhtes vara aresti. Apellatsioonikohus on kohtupraktikale viidates õigesti märkinud, et maakohtul ei olnud võimalik kokkulepet kinnitada, kuna kokkuleppe kohaselt tuli asenduskonfiskeerimise nõue täita A. Stumbrisele kuuluva vara arvel. Konfiskeerimise asendamisel vara ei konfiskeerita ja isikule jääb võimalus täita asenduskonfiskeerimise nõue muu vara arvel, mitte selle vara arvel, mis on kohtuotsuse täitmise tagamiseks arestitud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. märtsi
3. a määrus asjas nr 3-1-1-78-14, p 25, ja
4. aprilli
5. a määrus asjas nr 3-1-1-97-10, p 33). Sellest tulenevalt tühistas ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse osaliselt ja jättis kokkuleppes loetletud A. Stumbrisele kuuluva vara

§ 1414lg 1 ning Kar

S § 832 lg 1 ja § 84 alusel vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks aresti alla. Samas jättis kohus ekslikult tähelepanuta, et Harju Maakohtu

1. juuni
2. a määrusega oli selles kriminaalasjas arestitud üksnes mootorratas Yamaha XT 600E. A. Stumbrisele kuuluvaid korteriomandeid ei arestitud, vaid neile seati kohtulik hüpoteek. Kuna kohtuotsuse resolutiivosast tulenevalt soovis ringkonnakohus jätta nimetatud määrusega kohaldatud tagamisabinõud muutmata, esineb ringkonnakohtu otsuses viidatud osas ebatäpsus.
3. Kolleegium ei nõustu kaitsja taotlusega saata kriminaalasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

§ 361

lg 1 p 8 kohaselt tuleb Riigikohtul kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust tühistades üldjuhul tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile. Erandina võib Riigikohus saata kokkuleppemenetluses kriminaalasja uueks arutamiseks madalama astme kohtule siis, kui kohtuotsuse tühistamise aluseks on selline menetlusnormide rikkumine, mis on kõrvaldatav asja uuel kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluse korras (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus asjas nr 3-1-1-44-12, p 6). Kuna arutatavas asjas on lahendamata jäänud ebaselgused kokkuleppe sisus ning maa- ega ringkonnakohus poleks seetõttu tohtinud kokkulepet kinnitada, ei ole need puudused uuel kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluse korras kõrvaldatavad.
3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§ 361

lg 1 p-st 8, § 362 p-st 2 ja § 339 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu

1. augusti
2. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
3. septembri
4. a otsuse ning saadab kriminaaltoimiku prokuratuuri. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
5. A. Stumbrise kaitsja esitas Riigikohtule taotluse mõista riigilt tema kaitsealuse kasuks välja kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 900 eurot (sh käibemaks). Taotluse ja sellele lisatud arve kohaselt kulus kaitsjal õigusteenuse osutamisele aega 5 tundi. Õigusteenuse tunnihinnaks oli 150 eurot, millele lisandus käibemaks.

§ 173

lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kuigi kassatsioonimenetluses esindab A. Stumbrist uus valitud kaitsja, tuleb kolleegiumi hinnangul kriminaalasja keerukust, kassatsiooni sisukust ja mahtu ning kaebuse osalist rahuldamist arvestades lugeda A. Stumbrise huvide kaitsmisel põhjendatuks õigusabi osutamist kahe ja poole tunni ulatuses. Sellest tulenevalt määrab kolleegium valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuks 450 eurot, sh käibemaks. See summa tuleb

§ 186lg-st 1 tulenevalt mõista välja riigilt A.

Stumbrise kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Kivi, Saale Laos, Peeter Roosma