Obsah (6)

§ 123§ 31§ 150§ 19§ 174§ 38

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) § 150 lg 1 p-de 7 ja 8 tähenduses ning ei järginud

§ 123lg-s 2 sätestatud kohustust arutada väärteoasja täies ulatuses.

Otsuses ei ole tõendeid analüüsitud. Maakohtule esitatud kaebusele lisas menetlusalune isik e-toimiku kaudu salvestise liiklusõnnetuse toimumisest. Kohtuistungil seda videosalvestist uuriti. Salvestiselt nähtuvalt ei ole tõesed S. M-i ütlused, et ta võttis enne liiklusõnnetust paremale ja peatus. Samuti kinnitab salvestis N.E ütluseid, et Mazdal ei põlenud esituled. Seda väidet maakohus ei käsitlenud ega andnud hinnangut, kas ja kuivõrd see fakt võib olla liiklusõnnetuse põhjuseks. Salvestiselt on näha, et sõidukid liikusid alles kokkupõrke tagajärjel Mazda sõiduvööndisse. Jääb arusaamatuks, millele tuginedes on kohus asunud seisukohale, et S. M-i ütlused on usaldusväärsed ja riimuvad teiste tõenditega. 5.

1. Järelduse N.E sõiduki kaldumise kohta vastassuunavööndisse tegi maakohus N.E kohtuvälises menetluses tunnistajana antud ütlustele tuginedes. Nendele ütlustele tõendusväärtuse omistamine ja nende kasutamine N.E vastu ei ole lubatud ning muudab sisutuks enese mittesüüstamise privileegi.
2. Kohtuväline menetleja esitas kassatsioonile vastuse, milles palub jätta maakohtu otsuse muutmata või teha sellesse täpsustusi. Kohtuväline menetleja möönab, et maakohus ei ole otsuses käsitlenud videosalvestist, kuid leiab, et see ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Videosalvestist uuriti kohtuistungil ja sellest nähtuv ühtib muude väärteomenetluses kogutud tõenditega. Salvestis kinnitab N.E väärteo toimepanemist. Liiklusõnnetuse põhjuseks oli N.E sõiduki liikumine vastassuunavööndisse. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et maakohus ei ole tõendite hindamisel järginud seaduses sätestatud ja kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtteid.
4. N.E lisas maakohtule esitatud kaebusele e-toimiku ja kohtute infosüsteemi vahendusel videosalvestise, mis kaebuse kohaselt pärineb sündmuskoha vahetus läheduses asuva autoremonditöökoja seinal asuvast seadmest ja millest kaebaja väitel nähtub väärteomenetluse esemeks oleva liiklusõnnetuse toimumine. Osutatud videosalvestise esitas N.E maakohtule ka istungil ja kohtuistungi protokolli kohaselt seda kohtus uuriti. Protokollist ei nähtu, et kohus oleks pidanud tõendit lubamatuks või keeldunud muul põhjusel tõendi vastuvõtmisest, millega võiks põhjendada selle kõrvalejätmist. Samas ei ole maakohus videosalvestist kohtuotsuses käsitlenud. Teisisõnu ei ole maakohus tunnistanud osutatud videosalvestist lubamatuks, ebausaldusväärseks ega muul moel seda hinnanud. 9.

§-st 2 tulenevalt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Sama põhimõtet kordab

§ 31lg 1 ka tõendamise ja tõendite kogumise osas. Kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Jättes andmata hinnangu N.E esitatud videosalvestisele, on maakohus hinnanud tõendeid valikuliselt ja põhjendamatult kitsendanud tõendikogumit. Ei ole välistatud, et seda tõendit arvestades oleks kohus jõudnud teistsugusele tulemusele. Seetõttu on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 150lg 2 tähenduses, mis tingib maakohtu otsuse tühistamise.

Kassatsioonis seataksegi kahtluse alla maakohtu tuvastatud faktilised asjaolud ning seal esitatud väited põhinevad videosalvestisel. Kuivõrd Riigikohus ei või

§‑st 2 ja KrMS § 363 lg-st 5 tulenevalt tuvastada faktilisi asjaolusid, tuleb väärteoasi saata maakohtule uueks arutamiseks. 10. Kolleegium märgib sedagi, et maakohus on kohtuistungil avaldanud N.E kohtuvälises menetluses tunnistajana antud ütlused ja tuginenud neile kohtuotsuses tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel. Sedasi toimides on maakohus eksinud. Väärteotoimikust nähtuvalt on N.E kohtuvälises menetluses üle kuulatud kolmel korral: esimest korda tunnistajana ja kahel korral menetlusaluse isikuna. Kuigi ka tunnistajale selgitatakse õigust keelduda ütluste andmisest, kui ütlused võivad süüstada teda ennast (KrMS § 71 lg 2), on tunnistaja ja menetlusaluse isiku menetlusgarantiid erinevad. Vähemalt neljateistaastast tunnistajat hoiatatakse, et teadvalt valeütluste andmine ning seadusliku aluseta ütluste andmisest keeldumine on kriminaalkorras karistatav (KrMS § 68 lg 2). Menetlusalusel isikul on aga õigus kaitsja abile (

§ 19

lg 1 p 2) ning tema kriminaalvastutus ütluste andmisest keeldumise ning valeütluste andmise eest on välistatud. Kolleegium on seisukohal, et menetlusaluse isiku ütluseid, mis on saadud talle seadusega ettenähtud õiguseid tagamata, ei tohi kasutada väärteo asjaolude tõendamisel. Seda kinnitab ka Riigikohtu praktikas sedastatu, et enese mittesüüstamise privileegi põhimõtet ei saa lugeda järgituks, kui isik tunnistatakse süüdi, tuginedes tema poolt varem tunnistajana antud ütlustele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2002. a otsus kriminaalasjas nr 3‑1‑1‑25‑02, p 15). 11. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 174

p-st 7, § 175 p-st 2 ja § 150 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu

1. juuli
2. a otsuse N.E väärteoasjas LS § 223 lg 1 järgi ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. N.E kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada. 12.

§ 38

lg-st 1 tuleneb, et kassatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks kohustatud isiku kindlaksmääramisel tuleb ka väärteomenetluses juhinduda kriminaalmenetluse sätetest. Juhul, kui Riigikohus teeb

§ 174p-s 7 nimetatud otsuse, mis on olemuslikult võrreldav Kr

MS § 361 lg 1 p-s 6 nimetatud otsusega, peab kassatsioonimenetluse kulud KrMS § 186 lg 1 kohaselt kandma riik. KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi kuulub menetluskulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus väärteoasjas nr 3‑1‑1‑23‑15, p 75). N.E kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada N.E-le seoses väärteoasjas kassatsiooni koostamisega kaitsjale makstud tasu 336 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotletav summa mõistliku suurusega. Kuna Riigikohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks, tuleb valitud kaitsjale makstav tasu KrMS § 186 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt N.E kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)