) § 4891 lg 5 kohaselt edasi kaevata. Maakohtu määruse tühistamiseks ei ole alust.
lg 2 kohaselt võib võlgniku määruskaebus tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Ekslik on määruskaebuse seisukoht, et avaldaja nõue on selgelt põhjendamatu. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud asjaolude õigsust eeldades on nõue põhjendatud. Maksekäsu kiirmenetluses nõude põhjendatuse kontrollimisel ei hinda kohus tõendeid. Määruskaebuse väide, et viivise nõue tuleneb osaliselt viivise tasumisega viivitamisest, ei põhine maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud asjaoludel. Seadus ei näe ette võimalust vaidlustada maksekäsu peale esitatud määruskaebuses nõude aluseks olevaid asjaolusid.
lg 1 alusel tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda, kuid nimetatud kulusid
järgi ei hüvitata, sest maksekäsu määruses on määratud
järgsed 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks ja puudutatud isik on kohustatud need tasuma. Suuremate menetluskulude hüvitamist
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Avaldaja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse osas, milles jäeti rahuldamata avaldaja ringkonnakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus, ja uue määrusega avaldus rahuldada või saata asi vastavas osas ringkonnakohtule lahendamiseks. Avaldaja taotles ka vajaduse korral
lg 5 Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks tunnistamist osas, milles see ei võimalda Riigikohtule edasi kaevata hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Avaldaja taotles
lg 5 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist osas, milles see ei võimalda maksekäsu kiirmenetluses avaldaja määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude hüvitamist. Avaldaja palus määruskaebemenetluse kuluna välja mõista 1675 eurot ja seadusjärgse viivise. Ringkonnakohtu seisukoht edasikaebeõiguse puudumise kohta tähendaks seda, et menetluskulude kindlaksmääramise peale puuduks isegi ühekordne edasikaebeõigus.
on menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas
lg 5 suhtes erinormiks ning võimaldab samas sätestatud tingimustel menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas Riigikohtule määruskaebuse esitada ka maksekäsu kiirmenetluses.
lg-t 5 tuleb tõlgendada põhiseaduskonformselt (kogumis
§-ga 178) või tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata, kuivõrd nimetatud säte riivab ebaproportsionaalselt PS § 24 lg-st 5 tulenevat igaühe põhiõigust tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule.
² tuleks tõlgendada selliselt, et nimetatud säte käsitleb üksnes kuni maksekäsu tegemiseni või menetluse lõpetamiseni võla tasumise tõttu tekkinud menetluskulude hüvitamist, ent ei sätesta mistahes lisapiiranguid maksekäsu kiirmenetluses toimuvas määruskaebemenetluses tekkivate menetluskulude osas. Vastavas osas tuleks
lg 9 alusel kohaldada hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut, esmajoones
.
§-st 4842 nähtuv muude avaldaja maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude hüvitamise absoluutne välistus ei ole proportsionaalne (eelkõige mõõdukas). Eriti ebaproportsionaalne on nimetatud hüvitispõhiõiguse piirang olukorras, kus võlgnik on makseettepaneku kätte saanud, ei ole sellele mistahes mõjuva põhjuseta õigel ajal vastuväidet esitanud ning asub nõudele alusetult vastu vaidlema maksekäsu peale esitatud määruskaebuses (nagu praegusel juhul), kuivõrd niisuguses olukorras on võlgnik ise põhjustanud oma käitumisega pikema ja kulukama kohtumenetluse. Määruskaebemenetlus ei ole võrreldav sellele eelnenud maksekäsu kiirmenetluse lihtsa ja formaliseeritud osaga, mistõttu on tõenäolisem ka määruskaebemenetluses lepingulise esindaja kasutamise vajadus ning see, et täiendavad menetluskulud ületavad oluliselt 20 euro piiri. Alusetu määruskaebuse esitamisega saavutab võlgnik menetluse venimise ilma menetluskulude hüvitamise kohustuseta, kuigi vastuväite esitamise korral oleks võlgnik kohustatud menetluskulud hüvitama. 9. Puudutatud isik leidis, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebemenetluses ei hinnata tõendeid ning seega puudub vastaspoolel vajadus oma seisukoht esitada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta
lg 1 ja § 695 alusel läbi vaatamata, sest määruskaebuse esitajal ei ole õigust esitada ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebust. 11.
lg 1 järgi jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele.
Kolleegium on varem selgitanud, et tulenevalt
lg-st 1 on Riigikohtul ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada (vt nt Riigikohtu 8. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-16, p 14). 12. Kolleegium leiab, et arvestades
§-s 4842 ja § 4891 lg-s 5 sätestatut, ei saa maksekäsu kiirmenetluses maakohtu maksekäsu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata, sh ka osas, mis puudutab menetluskulude kindlaksmääramist. 12.1.
kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kolleegiumi hinnangul kehtib
§-s 4842 sätestatud piirang, mille kohaselt maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot, ka siis, kui võlgnik esitab maksekäsu peale määruskaebuse ja maksekäsu kiirmenetlus jätkub ringkonnakohtus. 12.2. Kolleegiumi hinnangul lõpeb määruskaebuse esitamisel maksekäsu kiirmenetlus
lg 9 viimast lauset, § 481 lg-t 1 ja § 4891 lg-t 4 koosmõjus tõlgendades ringkonnakohtus lahendi tegemisega määruskaebuse kohta. Maksekäsu kiirmenetlus lõpeb ringkonnakohtu lahendiga ka siis, kui määruskaebus jääb rahuldamata.
ei sätesta, et 20 euro suurune menetluskulude hüvitamise piirang ei kehtiks avaldaja jaoks võlgniku esitatud määruskaebuse lahendamisel ringkonnakohtus. Seega ei kohaldu maksekäsu kiirmenetluses kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmist reguleeriv üldsäte
12.3. Seadusandja eesmärki piirata
§-s 4842 sätestatud 20 euroga menetluskulusid kogu maksekäsu kiirmenetlusele kinnitab kolleegiumi arvates ka asjakohase seaduseelnõu seletuskiri, millega põhjendati 1. jaanuaril 2013. a jõustunud
lg 2 muudatust (hilisema seadusmuudatusega viidi § 1741 lg 2 tekst üle § 4842 tekstiks). Seletuskirja kohaselt: "Muudatusega soovitakse kõrvaldada maksekäsu kiirmenetluse senine puudus, nimelt ei saa erinevalt hagi menetlusest maksekäsu kiirmenetluses kulusid menetluse kuludena arvestada ja nende hüvitamist taotleda. Eelnõuga nimetatud võimalus luuakse, arvestades menetluse formaliseeritust, kehtestatakse maksekäsu kiirmenetluses menetluskulude fikseeritud määraks 20 eurot. Nimetatud summa peaks olema piisav menetluskulude hüvitamiseks, katmaks massavaldaja juristi ja ka füüsilise isiku avalduse täitmisele kulunud aja. Erinevalt hagimenetlusest hüvitatakse maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevad arvestuslikud kulud nimetatud fikseeritud määras sõltumata sellest, kas maksekäsu kiirmenetluses kasutatakse lepingulist esindajat." 12.4.
lg 5 sätestab, et määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Seega puudub nii võlgnikul kui ka avaldajal võimalus kaevata ringkonnakohtu määruskaebuse kohta tehtud määruse peale, kui määruskaebust või avaldaja määruskaebemenetluses esitatud taotlust määrata kindlaks ringkonnakohtus kantud menetluskulud ei rahuldata. Sellest tulenevalt ei kohaldu kolleegiumi hinnangul
12.
§-s 4842 sätestatud menetluskulude 20 euro suuruse piirangu vastavust põhiseadusele ning algatada vajadusel põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust (vt ka Riigikohtu
lg 5 välistab ringkonnakohtu määruse peale kaebeõiguse Riigikohtule, märgib kolleegium õiguse ühetaolise kohaldamise huvides siiski järgmist. 14.1. Maksekäsu kiirmenetlus maakohtus on lihtsustatud menetlus, milles vähemalt maakohtu menetluses vaidluse sisulises osas tõendeid ei hinnata ja mis on suunatud kiirendatud korras täitedokumendi saamisele. Seda kinnitab mh
lg 2, mille kohaselt saab maakohus jätta maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata vaid siis, kui maksekäsu kiirmenetlus ei ole
kohaselt lubatud (
lg 2 p 1) või kui avaldus ei vasta
nõuetele (
lg 2 p 2) või ilmnevad menetluse peatumise alused (
lg 2 p 4), samuti makseettepaneku kättetoimetamatusest tingituna (
14.2.
lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada maksekäsu määruse peale määruskaebuse, mis võib tugineda ühele järgmistest
lg-s 2 nimetatud asjaoludest: makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet (
lg 2 p 1); võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu (
lg 2 p 2) või maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu (
14.3. Seega tuleb määruskaebemenetluses erinevalt maakohtu menetlusest kontrollida ka nõude põhjendatust. Ainult nõude põhjendatust kontrollides saab selgitada, kas nõue võis olla selgelt põhjendamatu
14.4. Kolleegium selgitab veel, et juhul, kui määruskaebuses viidatakse nõude põhjendatuse kontrollimise vajadusele (
Esmalt tuleb ringkonnakohtul kontrollida maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõude õiguslikku põhjendatust, mille korral on võimalik lähtuda sarnasest kontrollist, nagu seda tehakse hagi kontrollimisel tagaseljaotsuse korral
veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-14, p 14 ja seal viidatud varasem praktika). Küll ei saa määruskaebust lahendades analoogia alusel lähtuda sellest, et kostja (võlgnik) on omaks võtnud hageja (avaldaja) faktilised väited (
14.5. Lisaks nõude õigusliku põhjendatuse kontrollile on kolleegiumi hinnangul määruskaebemenetluses võimalik ja kohustuslik hinnata ka tõendeid, kui need on määruskaebusele lisanud võlgnik või määruskaebuse vastusele avaldaja. See ei ole vastuolus maksekäsu kiirmenetluse põhimõtetega. Vastupidine tõlgendus kitsendaks põhjendamatult võlgniku huve ja muudaks määruskaebemenetluse eelkõige
Kolleegium märgib, et nt maksekäsu kiirmenetluses, mis korraldatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
Avaldaja Riigikohtus kantud muud menetluskulud (1675 eurot) jäävad tema enda kanda. Ants Kull, Henn Jõks, Jaak Luik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.