← Eesti

3-2-1-177-16

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev 3-2-1-177-16 Tartu,

  1. märts 2017 Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull R. V hagi M. R vastu sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 031/2016/
  2. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Tallinna Ringkonnakohtu
  3. oktoobri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-13306 R. V määruskaebus Hageja R. V, esindaja vandeadvokaat Eva Tibar Kostja M. R
  5. veebruar
  6. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  7. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  8. oktoobri
  9. a määrus ja Harju Maakohtu
  10. septembri
  11. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-
  12. Saata asi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
  13. Määruskaebus rahuldada.
  14. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon K.V pangakontole. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  15. R. V (hageja) esitas
  16. septembril
  17. a Harju Maakohtule hagiavalduse M. R (kostja) vastu sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 031/2016/
  18. Ühtlasi esitas hageja hagi tagamise avalduse, milles palus täitemenetluse osaliselt peatada. Hagiavalduse kohaselt on hageja tsiviilasjas nr 2-07-20300 tehtud Harju Maakohtu
  19. jaanuari
  20. a määruse järgi kohustatud tasuma kostjale iga kuu elatist 115 eurot 4 senti nende alaealise lapse ülalpidamiseks kuni lapse 18-aastaseks saamiseni (s.o kuni
  21. veebruarini
  22. a). Hageja maksis elatist perioodil
  23. veebruar
  24. a kuni
  25. juuli
  26. a. Pärast seda kolis laps hageja juurde ning hageja lõpetas alates
  27. augustist
  28. a elatise maksmise. Kostja sõitis
  29. septembril
  30. a Ameerika Ühendriikidesse ja hageja kasvatas last üksinda alates
  31. a juulist kuni
  32. juunini
  33. a (s.o 47 kuud). Alates
  34. juunist
  35. a elab laps kostjaga Ameerika Ühendriikides.
  36. Hageja saatis elatise maksmise lõpetamise kohta teate kohtutäiturile. Kohtutäitur esitas kostjale elatise nõude kohta päringu ning kostja kinnitas, et nõuet hageja vastu ei ole. Kohtutäitur lõpetas
  37. novembril
  38. a kostja avalduse alusel täitemenetluse. Praeguseks on kostja avalduse alusel algatatud hageja vastu elatise väljamõistmiseks uus täitemenetlus täiteasjas nr 031/2016/
  39. Hageja leiab, et sundtäitmine on osaliselt lubamatu, kuna kostjal puudub õigus nõuda elatist perioodi
  40. juuli
  41. a kuni
  42. juuni
  43. a eest.
  44. Harju Maakohus keeldus
  45. septembri
  46. a määrusega hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 alusel. Maakohtu hinnangul ei ole hagis taotletud eesmärgi saavutamine võimalik, sest hageja soovib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega vabaneda jõustunud kohtulahendi alusel tasumisele kuuluva elatise maksmise kohustusest perioodil
  47. juuli
  48. a kuni
  49. juuni
  50. a. Kohtulahendiga väljamõistetud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumine ei ole seaduses sätestatud elatist maksma kohustava kohtulahendi täidetavust kõrvaldava asjaoluna. Riigikohus on
  51. detsembri
  52. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-125-11 asunud seisukohale, et jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suuruse muutmise aluseks ei saa olla ainuüksi asjaolu, et laste elukoht on muutunud. Hageja ei ole esitanud kohtule hagiavaldust Harju Maakohtu
  53. jaanuari
  54. a määrusega tsiviilasjas nr 207-20300 väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks TsMS § 459 lg 1 alusel, st kohtulahendiga väljamõistetud elatise tasumise kohustusest osaliseks vabanemiseks. Samuti ei ole hageja esitanud kohtule andmeid, et nõue oleks rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.
  55. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu viide TsMS §-le 459 asjakohatu, sest hageja ei soovi jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist tagantjärele ega tulevikus. Hageja esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude seetõttu, et perioodil
  56. juuli
  57. a kuni
  58. juuni
  59. a täitis hageja kokkuleppel kostjaga lapse ülalpidamise kohustust vabatahtlikult. Hageja ei pidanud esitama hagi elatisenõude muutmiseks, sest pooled olid kokku leppinud ülalpidamiskohustuse täitmises teistsugusel viisil. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis saab tugineda muuhulgas väitele, et võlgnik on täitedokumendis nimetatud kohustuse (osaliselt või täielikult) juba täitnud.
  60. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja hagiavalduse menetlusse võtmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  61. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  62. oktoobri
  63. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on arusaamatu määruskaebuse väide, et kuna hageja täitis kokkuleppel kostjaga oma kohustuse vabatahtlikult, ei ole tegemist elatisenõude suuruse vaidlusega, vaid võlgnevuse suuruse vaidlusega. Ringkonnakohus leidis, et sisuliselt vaidleb hageja vastu kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurusele, kuna leiab, et see on mingi perioodi osas põhjendamatu. Seega oli maakohtu viide TsMS §-le 459 asjakohane. Ka muus osas pidas ringkonnakohus maakohtu määrust põhjendatuks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  64. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maa- ja ringkonnakohtu määrused tühistada. Kaebuse põhjenduste kohaselt jätsid kohtud valesti kohaldamata täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 ja kohaldasid alusetult TsMS §
  65. Hageja on esitanud vastuväite elatisenõude sundtäitmisele põhjusel, et perioodil
  66. juuli
  67. a kuni
  68. juuni
  69. a on ta oma kohustuse täitnud. Hageja ei ole esitanud nõuet elatise suuruse vähendamiseks ega suurendamiseks. Muu hulgas märkis hageja, et kostja nõue võib olla osaliselt aegunud. Seetõttu asusid kohtud hageja hinnangul ekslikult seisukohale, et hageja nõue on sisuliselt perspektiivitu. Lisaks on kohtud rikkunud menetlusõigust.
  70. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  71. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel rahuldada, maa- ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning saata asi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
  72. Kolleegiumi arvates jättis maakohus ekslikult TsMS § 371 lg 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmata. Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu
  73. detsembri
  74. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1139-13, p 14;
  75. märtsi
  76. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). Praegusel juhul esitas hageja hagi kohtumäärusega kinnitatud elatisekokkuleppe (kohtulahendi) sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 alusel, tuginedes sellele, et on täitedokumendist tuleneva nõude täitnud, sest laps elas vaidlusalusel perioodil täielikult hageja ülalpidamisel ning hageja täitis ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks on TMS § 221 lg 1 esimese lause järgi muu hulgas see, et sundtäidetav nõue on rahuldatud, ei oleks maakohus tohtinud hagiavalduses esitatud asjaolude õigsust eeldades hagi menetlusse võtmisest keelduda. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata, mistõttu tuleb tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus.
  77. Kolleegium selgitab, et olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis alaealise lapse kasuks, ei ole välistatud ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega. Elatise maksmise kohustus on lapsevanemal perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 esimesest lausest tulenevalt juhul, kui ta ei täida lapse ülalpidamise kohustust vahetult, s.o lapse kasvatamises osalemisega. Üldjuhul tuleb juba elatise väljamõistmisel arvestada seda, kui suure osa ajast viibib laps lahuselava vanema juures, ning vastavalt elatise suurust vähendada või üldse elatis välja mõistmata jätta (vt Riigikohtu
  78. jaanuari
  79. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Kui aga asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning elatist maksma kohustatud lapsevanem hakkab lapsega koos elama või muul viisil rohkem tema kasvatamises osalema, võib täies ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses olla alusetu, sest vanem täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Osas, milles elatise sissenõudmine on alusetu, saab kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega, isegi kui ei ole esitatud TsMS § 459 järgset hagi kohtulahendi muutmiseks (vt käesoleva määruse p 14).
  80. Praegusel juhul on täitedokumendiks tsiviilasjas nr 2-07-20300 tehtud Harju Maakohtu
  81. jaanuari
  82. a määrus, millega kinnitati poolte kokkulepe ning hageja kohustus tasuma kostjale iga kuu elatist 115 eurot 4 senti nende alaealise lapse ülalpidamiseks kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt elas laps kokkuleppe kinnitamisest kuni
  83. juulini
  84. a koos kostjaga. Pärast seda kolis laps hageja juurde ning hageja lõpetas elatise maksmise, kuni laps
  85. juunil
  86. a taas kostja juurde kolis. Sellest olid teadlikud nii hageja kui ka kostja, st mõlemad kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe pooled. Järelikult on võimalik, et kohtumäärusest nähtuv elatisenõue on vaidlusaluse perioodi osas rahuldatud, sest hageja ja kostja leppisid kokku (ajutiselt) ülalpidamiskohustuse täitmises teistsugusel viisil (vt ka Riigikohtu
  87. novembri
  88. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, p 13). Alternatiivselt on poolte käitumist võimalik mõista nii, et hageja asendas ülalpidamiskohustuse täitmisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 89 lg 1 järgi elatise maksmise lapse kasvatamises vahetult osalemisega ning kostja kui kokkuleppe teine pool võttis täitmise vastu. Ka sellisel juhul oleks kohtumäärusest nähtuv elatisenõue vaidlusaluse perioodi osas TMS § 221 lg 1 esimese lause mõttes rahuldatud. Lisaks on Riigikohus leidnud, et erandjuhul saab sundtäitmise lubamatuks tunnistada TMS § 221 lg-s 1 nimetamata asjaoludel (Riigikohtu
  89. oktoobri
  90. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-11, p 11).
  91. Arvestades eeltoodut, peab maakohus pärast hagi menetlusse võtmise otsustamist tuvastama, kas pooled on leppinud kokku ülalpidamiskohustuse täitmises teistsugusel viisil, kui see nähtub Harju Maakohtu
  92. jaanuari
  93. a määrusest tsiviilasjas nr 2-07-20300, või on hageja kohustuse täitmise asendanud ja kostja sellega nõustunud. Poolte tahteavaldused võisid seejuures olla konkludentsed ning vajadusel tuleb poolte käitumist tõlgendada, lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 75 ja VÕS §-st
  94. Isegi kui elatisenõuet ei saa vaidlusaluse perioodi osas täidetuks lugeda, peab kohus kontrollima, kas sundtäitmise lubamatuks tunnistamist võiks õigustada muu erandlik asjaolu.
  95. Kolleegium märgib, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist ei välista asjaolu, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise maksmise kohustusest vabanemiseks oleks võinud esitada hagi TsMS § 459 järgi ja nõuda jõustunud kohtulahendi muutmist korduvate kohustuste osas. Kohtulahendi, millega on välja mõistetud lapse elatis, muutmist saab TsMS § 459 lg 2 järgi nõuda alates vastava hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu
  96. mai
  97. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). Kuna hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist möödunud perioodi osas, ei oleks tal TsMS § 459 järgse hagi esitamisega võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Lisaks on sellise hagi esitamine elatist maksma kohustatud isiku õigus, mitte kohustus. Seetõttu ei saa elatiselahendi muutmise hagi õigel ajal esitamata jätmine välistada hageja õigust kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sh nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, kui vastavad eeldused on täidetud.
  98. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. Tambet Tampuu, Henn Jõks, Ants Kull

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.