RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis 3-1-1-84-16 8. märts 2017 Eesistuja Saale Laos, liikmed Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, L

) § 5 lg 1 p 9 nõudeid sellega, et ei taganud heakorratööde tegemist ega kõrvaldanud ehitiselt jääpurikaid ja lund. Välistemperatuuri kõikumisel ehitisele sadanud lumi osaliselt sulab ja jäätub. Ehitise katusele tekkinud jääpurikad võivad oma raskuse tõttu kukkuda ja nii tekib vahetu oluline oht inimese elule või tervisele. Roo 31 ehitise katuseräästas rippuvad jääpurikad on jalakäijate tee kohal. Seal liiklevad inimesed. Korteriühistu juhatuse liikmel T. J-il lasus tegutsemiskohustus tagada kõnniteel ohutu liiklemine ja hoone katuselt lume ning jääpurikate koristamine. Muu hulgas tulnuks regulaarselt hooldada ehitist ja teha korralisi ülevaatusi, jälgimaks puhastusala ja lume hulka katusel, et ei moodustuks jääpurikaid. T. J. jättis aga need kohustused täitmata. Juhatuse liige oli kõnealusest kohustusest teadlik. Kohustuse täitmine oli takistatud seetõttu, et majaelanikega oli kokkulepe, mille kohaselt pidid nad korteriühistut teavitama, kui katusele on tekkinud jääpurikad. Majaelanikud seda aga ei teinud. Korteriühistu juhatuse liige pani teo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis, sest tähelepaneliku ja kohusetundliku juhtimise korral oleks ta pidanud ohuolukorra tekkimist vältima. Tegu on toime pandud juriidilise isiku huvides, sest korteriühistu soovis raha säästa. Kohtuvälise menetleja otsus

1. Kohtuvälise menetleja
2. märtsi
3. a otsusega karistati KÜ-d ROO 31 eelnevalt kirjeldatud teo eest kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 662 lg 2 järgi rahatrahviga 100 eurot. Kaebus maakohtule
4. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Harju Maakohtule kaebuse KÜ ROO 31 kaitsja vandeadvokaat Kristiina Lee, kes taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Maakohtu otsus
5. Harju Maakohtu
6. aprilli
7. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaitsja kaebus rahuldamata.
8. Maakohus märkis, et KOKS § 662 lg 2 järgi on karistatav sama seaduse § 22 lg 1 p 361 alusel kehtestatud heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumine ning § 36 alusel kehtestatud koormise täitmata jätmine, kui sellega põhjustati oht inimese elule või tervisele või looduskeskkonnale. Tallinna linnas reguleerib heakorda heakorraeeskiri, mis on kehtestatud KOKS § 22 lg 1 p-de 4 ja 361 ning § 36 lg 3 ja ehitusseadustiku (EhS) § 97 lg 6 alusel. Seega on tegemist KOKS §-s 662 nimetatud eeskirjaga.

§ 5

lg 1 p 9 järgi on kinnistu ja ehitise omanik kohustatud kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad jms.

1. Roo 31 ehitisel maja välisukse lähedal kõnnitee kohal rippusid jääpurikad. Jalakäijate tee kohal rippuvad jääpurikad kujutavad ohtu inimese elule või tervisele, sest need võivad alla kukkuda. Jääpurikate koristamata jätmine on tegevusetusdelikt. Praegusel juhul olnuks õiguspärane käitumine jääpurikate kõrvaldamine.
2. KÜ ROO 31 on menetletava väärteo subjekt. Õige on kaebaja väide, et korteriühistu ei ole Roo 31 korterite omanik. Samas võrdsustatakse

§ 2

lg 1 kohaselt heakorra nõuete täitmisel omanikuga ka tema volitatud valdaja, haldaja või kasutaja. Asjaolu, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoprotokollis ega oma otsuses sellele sättele viidanud, ei muuda otsust ebaseaduslikuks. Kohus võib õiguslikku hinnangut täpsustada. Kaebuse esitaja käsitlus, mille kohaselt ei saa korteriühistut karistada, viiks selleni, et kohtuväline menetleja peaks karistama kõiki korteriomanikke eraldi. See poleks aga õige, õiglane ega vajalik. Kaitsja viide Riigikohtu otsusele asjas nr 3-2-1-161-12 pole asjakohane, kuna selles lahendis ei käsitleta karistusõiguslikku vastutust. 9. Teo pani toime korteriühistu juhatuse liige juriidilise isiku huvides. Lugedes T. J-i isikuks, kes oli kohustatud täitma menetlusalusele isikule

st tulenevaid kohustusi, tugines kohtuväline menetleja ekslikult asjaolule, et T. J-il on õigus esindada korteriühistut ainuisikuliselt. Äriregistrisse kantud esindusõiguse piirang või ainuisikuline esindusõigus ei puuduta karistusõiguslikku hinnangut. Samas ei olnud KÜ ROO 31 juhatuse liikmete vahel ülesannete jaotust. Sellises olukorras võib

täitmist käsitada juhatuse mis tahes liikme kohustusena, sest juhatuse igal liikmel on võrdne õigus ja kohustus juriidilise isiku nimel tegutseda. Juhatuse liikme vastutust ei mõjuta ka varasemad tavad või kokkulepe, mille kohaselt pidid majaelanikud jääpurikatest teada andma. Kohtuväline menetleja leidis õigesti, et T. J-il oli tegutsemiskohustus. Kohtuväline menetleja võinuks tuvastada ka juhatuse teiste liikmete tegutsemiskohustuse, kuid väär ei ole, et piirduti ühe liikmega. KÜ ROO 31 huvi väljendus jääpurikate kõrvaldamiseks vajaliku ressursi säästmises.

1. T. J. pidi jääpurikate teket võimalikuks pidama. Ta lootis kergemeelselt vältida probleemi sellega, et majaelanikud teavitavad teda jääpurikatest või kõrvaldavad need ise. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioon
2. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni KÜ ROO 31 kaitsja K. Lee, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetlusaluse isiku poolt kaitsjale makstud tasu 504 eurot palub kassaator jätta Tallinna linna kanda.
3. Kaitsja märgib, et

§ 5

lg 1 p 9, mille rikkumist väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses KÜ-le ROO 31 ette heidetakse, paneb ehitiselt jääpurikate kõrvaldamise kohustuse omanikule. KÜ ROO 31 ei ole Tallinnas Roo 31 asuva kinnisasja omanik. 13. Tuginedes Tallinna linna heakorra eeskirja § 2 lg-le 1, millele kohtuväline menetleja väärteoprotokollis, enda otsuses ega maakohtu istungil ei viidanud, rikkus kohus menetlusaluse isiku kaitseõigust. Menetlusalune isik ei saanud sellisele õiguslikule hinnangule vastuväiteid esitada.

§ 2

lg 1 kohaldamiseks tuleks näidata, et korteriühistu puhul on tegemist omaniku poolt volitatud valdaja, haldaja või kasutajaga. See aga eeldaks teistsugust teokirjeldust. Väärteokirjeldust kohtumenetluses aga enam muuta ei saa.

1. Asjas nr 3-2-1-161-12 tehtud otsuses asus Riigikohus seisukohale, et elamu omanike asutatud korteriühistul ei ole hea usu põhimõttest tulenevat üldist käibekohustust eemaldada maja katuselt lund ja jääd. Juhul, kui kohtuväline menetleja leidis, et Roo 31 hoonelt jääpurikate eemaldamata jätmisega on rikutud omaniku kohustusi, tulnuks alustada väärteomenetlust kõigi korteriomanike suhtes. Maakohtu seisukoht, et selline õiguskäsitlus poleks õige, õiglane ega vajalik, on õiguslikult põhjendamatu. Praegusel juhul heidetakse korteriühistule alusetult ette korteriomanike kohustuse rikkumist.
2. KÜ ROO 31 juhatuses on kolm liiget. Tegevusetusdeliktide puhul tuleb näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul, ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti seda, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. Praegusel juhul ei nähtu väärteoprotokollist ega kohtuvälise menetleja otsusest, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli konkreetselt T. J-il. Kohtuistungil möönis kohtuvälise menetleja esindaja, et neil oli jääpurikate koristamiseks suusõnaline kokkulepe juhatuse teise liikmega. Küsimust, kas juhatuse liikmete vahel oli tööjaotus, pole kohtuvälises menetluses käsitletud ja väärteoprotokollis seda ei kajastata. Seega polnud ka maakohtul menetluslikku alust asuda sellist asjaolu tuvastama. Asjas nr 3-1-1-43-08 tehtud Riigikohtu otsuse punktist 9.2 tuleneb, et tööülesannete jaotus (või selle puudumine) juhatuse liikmete vahel on väärteoasja lahendamiseks oluline faktiline asjaolu, mis tuleb märkida teokirjeldusse ja tõendada asja arutamise käigus.
3. Raha kokkuhoidmist (säästmist) ei saa pidada õigusvastaseks teoks, mis KarS § 14 lg 1 tähenduses pannakse toime juriidilise isiku huvides. Olukorras, kus korteriühistu tegeleb ise jääpurikate kõrvaldamisega, ei hoita selle töö tegemata jätmisega raha kokku. Kassatsioonivastus
4. Kohtuväline menetleja palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata, leides, et väärteomenetluses pole menetlusnorme rikutud ning menetlusaluse isiku karistamine on põhjendatud. Samas märgitakse kassatsioonivastuses, et menetlusaluse isiku õigusabikulu 504 eurot, mille hüvitamist ta taotleb, on liiga suur. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Riigikohus käsitleb esmalt kassaatori väidet, et maakohus rikkus

§ 2lg-le 1 tuginedes kaitseõigust (I).

Otsuse II osas annab kolleegium KÜ ROO 31 karistamisele materiaalõigusliku hinnangu, selgitades kõigepealt juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse üldisi eeldusi (A) ja kontrollides seejärel, kas KÜ-le ROO 31 KarS § 14 lg 1 alusel omistatud füüsilise isiku tegu vastab väärteokoosseisule (B). Seejärel võtab kriminaalkolleegium kokku kassatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab menetluskulude hüvitamise taotluse (III). Lõpuks juhib Riigikohus tähelepanu korrakaitseorgani esmastele kohustustele ehitise katusel olevast jääst ja lumest lähtuva vahetu kõrgendatud ohu tõrjumisel (IV). I

1. KOKS § 662 lg 2 näeb ette juriidilise isiku vastutuse sama seaduse § 22 lg 1 p 361 alusel kehtestatud heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise ning § 36 alusel kehtestatud koormise täitmata jätmise eest, kui sellega põhjustati oht inimese elule või tervisele või looduskeskkonnale.
2. KÜ-d ROO 31 karistati osutatud süüteokoosseisu järgi KOKS § 22 lg 1 p-de 4 ja 361 ja § 36 lg 3 ning EhS § 97 lg 6 alusel kehtestatud

§ 5

lg 1 p 9 rikkumise eest, mis seisnes Roo 31 asuva hoone katuselt jääpurikate ja lume kõrvaldamata jätmises. Eeskirja osutatud punkt näeb muu hulgas ette, et kinnistu ja ehitise omanik on kohustatud kõrvaldama ehitiselt lume ja jääpurikad. 21. Väärteoasjas tuvastatu kohaselt ei ole menetlusalune isik Roo 31 asuva kinnisasja omanik, keda nimetatakse

§ 5lg 1 p-s 9 selle sätte adressaadina.

Maakohtu hinnangul vastutab menetlusalune isik sellele vaatamata

§ 5

lg 1 p 9 rikkumise eest, kuna sama eeskirja § 2 lg 1 sätestab, et "omanikuna heakorra nõuete täitmisel on võrdsustatud tema poolt volitatud valdaja, haldaja või kasutaja". Väärteoprotokollis ega kohtuvälise menetleja otsuses

§ 2lg-le 1 ei viidata.

1. Kohtupraktikas ei ole blanketse süüteokoosseisu puhul väärteomenetlusõiguse rikkumiseks loetud viitamist väärteoprotokollis nimetamata blanketset normi sisustavatele sätetele, kui seejuures ei muudeta etteheidetava teo sisu (faktilisi asjaolusid) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. märtsi
3. a otsus asjas nr 3-1-1-5-15, p 10). Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus peab lahendama kõik VTMS § 133 p-des 2–7 loetletud küsimused ka siis, kui väärteoprotokollis olev faktiliste asjaolude kirjeldus on piisav, kuid selles on menetlusaluse isiku teole antud ebaõige õiguslik hinnang või jäetud blanketset süüteokoosseisu sisustava õigusakti sätetele osutamata või täpsustamata, missuguse väärteokoosseisu alternatiivi tunnustele süüdlasele etteheidetav käitumine vastab (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. märtsi
5. a otsus asjas nr 3-1-1-28-16, p 7).
6. Samas peab menetlusalusel isikul väärteomenetluses, samamoodi nagu süüdistataval kriminaalmenetluses, olema võimalik esitada kohtu õiguslikule hinnangule vastuväiteid, et oleks tagatud kaitseõigus kooskõlas VTMS § 19 lg 1 p-ga 1 (vt otsus asjas nr 3-1-1-5-15, p 10). Kohtu kohaldatav õigusnorm, sh norm, millele tuginetakse blanketset koosseisutunnust sisustades, ei tohi olla süüdistatavale (menetlusalusele isikule) üllatuslik (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. detsembri
8. a määrus asjas nr 3-1-1-139-05, p-d 25 ja 31 ning
9. aprilli
10. a otsus asjas nr 3-1-1-25-12, p 11). Normile tuginemine on üllatuslik eeskätt siis, kui selle kohaldamise võimalus ei olnud kohtumenetluse poolele aegsasti piisavalt äratuntav ja kui selle normi kohaldamisele on võimalik esitada mõni selline vastuväide, mis varasema õigusliku hinnangu raames polnuks asjakohane (vt ka määrus asjas nr 3-1-1-139-05, p 25 ja
11. aprilli
12. a otsus asjas nr 3-1-1-15-10, p 12.3). Pidades vajalikuks kaaluda varasemas menetluses tähelepanuta jäänud normi kohaldamist, saab kohus vältida selle üllatuslikkust, juhtides normi kohaldamise võimalusele menetlusaluse isiku ja kaitsja tähelepanu kirjalikult enne kohtuistungit; kuulutades kaitseõiguse tagamiseks välja kohtuistungi vaheaja või uuendades kohtuliku arutamise VTMS §st 2 ja KrMS § 307 lg 1 p-st 2 ning lg-st 2 tulenevas korras, küsimaks pooltelt arvamust normi kohaldamise kohta (vt ka otsus asjas nr 3-1-1-5-15, p 11).
13. Käesolevas asjas ei olnud

§ 2lg 1 kohaldamine menetlusalusele isikule ja kaitsjale üllatuslik.

Nimelt on kaitsja maakohtule esitatud kaebuse punktis 10 kõnealusele sättele ise osutanud, selgitades ühtlasi, miks tema arvates ei ole see norm praeguses väärteoasjas asjakohane. Samas kaebuses märkis kaitsja sedagi, et väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses

§ 2lg-le 1 viitamata jätmine kujutab endast kaitseõiguse rikkumist.

Seega pidi kaitsja aru saama, et menetlusaluse isiku karistamisel on kohaldatud või võidakse kohaldada

§ 2

lg-t 1, sest vastasel korral polnuks tal põhjust nimetada sellele sättele viitamata jätmist kaitseõiguse rikkumiseks. Järelikult oli kaitsjale juba kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse koostamise ajal piisavalt äratuntav võimalus, et maakohus võib menetlusaluse isiku käitumisele õigusliku hinnangu andmisel tugineda mh

§ 2lg-le 1.

25. Sõltumata eeltoodust leiab kolleegium, et isegi kui pidada

§ 2

lg 1 kohaldamist üllatuslikuks ja heita maakohtule ette kaitseõiguse rikkumist, ei tingiks see vaidlustatud kohtuotsuse tühistamist. Kriminaalasjades on Riigikohus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale tuginedes selgitanud, et olukorras, kus kohus annab süüdistuses kirjeldatud teole õigusliku hinnangu, lähtudes normist, mille kohaldamise võimalikkusest polnud süüdistatav kohtumenetluse ajal teadlik, ei ole kaitseõigust siiski rikutud, kui isikule on tagatud tõhus võimalus esitada vastuväited kohtuotsuse aluseks olevale õiguskäsitlusele järgnevas kohtukaebemenetluses (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-60-07, p 20). Samasugune põhimõte kehtib ka väärteomenetluses. Kassatsioonis, mille Riigikohus ka menetlusse võttis, oli kaitsjal piisavalt tõhus võimalus

§ 2lg 1 kohaldamisele õiguslikke vastuväiteid esitada.

Väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks saatmine normi üllatusliku kohaldamise tõttu võib kõne alla tulla eeskätt siis, kui kassatsioonist nähtub, et kohtumenetluse pool soovib esitada selle normi kohaldamisele mõnd sellist vastuväidet, mille hindamine eeldaks täiendavat faktiliste asjaolude tuvastamist. Käesolevas asjas sellise olukorraga tegemist ei ole. II (A)

1. Menetletavas asjas on väärteo toimepanemise eest karistatud juriidilist isikut KÜ ROO
3. KarS § 14 lg 1 sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt näeb kõnealune omistamisnorm ette tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõtte. See tähendab, et juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegevuse või tegevusetuse kaudu, sest juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab toimida üksnes füüsilise isiku kaudu. Juriidiline isik vastutab vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid ehk kui tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. märtsi
5. a otsus asjas nr 3-1-1-7-04, p 10;
6. oktoobri
7. a otsus asjas nr 3-1-1-88-12, p 7 ja
8. novembri
9. a otsus asjas nr 3-1-166-14, p 6). Vaid erandjuhtudel (nt organisisese salajase hääletuse puhul) ei ole deliktistruktuuri elemente vaja välja selgitada organi iga liikme tegevuses, kui on ilmne, et õigusrikkumisele viinud otsuse tegemisel vastas organi liikmete tegevus deliktistruktuuri kõigile elementidele (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. septembri
11. a otsus asjas nr 3-1-1-82-04, p 11). Eelmärgitu ei välista siiski juriidilise isiku karistamist juhtudel, kui teo on toime pannud juriidilise isiku tavatöötaja juhtivtöötaja või organi käsul (korraldusel) või vähemalt heakskiidul (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
12. detsembri
13. a otsus asjas nr 3-1-1-90-14, p-d 37– 38).
14. See, milline organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo või andnud selle teo toimepanemiseks õigusvastaselt ja süüliselt käsu või heakskiidu, peab olema ära toodud juba väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses. Seejuures kehtib selline nõue nii tegevus- kui ka tegevusetusdeliktide korral. Tegevusetusdeliktide puhul tuleb mh näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul, ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti seda, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
15. detsembri
16. a otsus asjas nr 3-1-1-84-07, p 8 ja
17. septembri
18. a otsus asjas nr 3-1-1-43-08, p 9.)
19. Lisaks eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus seda, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides. Nõudes, et tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides, väljendub juriidilise isiku ja teo vaheline side (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
20. märtsi
21. a otsus asjas nr 3-1-1-905, p 9). Juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja tegutsemine juriidilise isiku huvides peab olema tuvastatud koos teiste objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnustega enne, kui asutakse vaagima õigusvastasuse küsimust. Juriidilise isiku huvi mõiste kaudu välistatakse juriidilisele isikule selliste tegude omistamine, mis on toime pandud töötaja erahuvides ja väljaspool juriidilise isiku tegevusvaldkonda. Nagu teistegi koosseisutunnuste puhul, on tegemist õigusliku hinnanguga, mis tugineb kriminaalasja faktilistele asjaoludele. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
22. septembri
23. a otsus asjas nr 3-1-1-67-09, p 9.1.) (B)
24. Väärteoprotokolli kohaselt pani KÜ-le ROO 31 omistatava teo toime juhatuse liige T. J. Seega otsustamaks, kas KÜ ROO 31 karistamine on seaduslik, tuleb KarS § 14 lg-st 1 lähtudes kõigepealt kontrollida, kas T. J-i teos esinevad kõik menetlusalusele isikule etteheidetava väärteo tunnused.
25. KÜ-d ROO 31 karistati KOKS § 662 lg 2 järgi. Osutatud säte näeb ette juriidilise isiku vastutuse sama paragrahvi esimeses lõikes kirjeldatud väärteo eest. Seega tuleb leida vastus küsimusele, kas menetlusalusele isikule omistatud T. J-i käitumine vastab KOKS § 662 lg 1 tunnustele.
26. Maakohus karistas KÜ-d ROO 31 kokkuvõtlikult selle eest, et korteriühistu kui Roo 31 elamu haldaja jättis täitmata

§ 2

lg-st 1 ja § 5 lg 1 p-st 9 tuleneva kohustuse kõrvaldada elamult lumi ja jääpurikad. Seega heidetakse menetlusalusele isikule ette süüteo toimepanemist tegevusetusega. Järelikult vajab selgitamist, kas T. J-i tegevusetus, mis seisnes korteriühistu juhatuse liikmena Roo 31 elamult lume ja jääpurikate kõrvaldamise korraldamata jätmises, täidab KOKS § 662 lg-s 1 ette nähtud süüteokoosseisu. 33. KOKS § 662 lg 1 järgi on karistatav KOKS § 22 lg 1 p 361 alusel kehtestatud heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumine ning § 36 alusel kehtestatud koormise täitmata jätmine, kui sellega põhjustati oht inimese elule või tervisele või looduskeskkonnale.

st tuleneva tegutsemiskohustuse täitmata jätmise (tegevusetuse) eest ei saa KOKS § 662 lg 1 järgi karistada aga mitte igaüht, vaid üksnes isikut, kes on õiguslikult kohustatud tegutsema, s.t

st tuleneva tegutsemiskohustuse adressaati (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-89-10, p 8 ja
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-61-08, p 11.2).
5. Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja ja maakohus leidnud, et tulenevalt

§ 5

lg 1 p-st 9 ja § 2 lg-st 1 lasus KÜ-l ROO 31 kui Roo 31 elamu haldajal sellelt elamult lume ja jääpurikate eemaldamise kohustus. Kolleegium nõustub, et tulenevalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg-s 1 ette nähtud eesmärgist on korteriühistu oma liikmete (korteriomanike) kaasomandis oleva (korteriomanditeks jagatud) kinnisasja kaasomandi eseme haldaja

§ 2lg 1 mõttes (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.

aprilli 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-22-05, p 8). Seega laieneb

§ 5

lg 1 p-st 9 tulenev lume ja jääpurikate kõrvaldamise kohustus sama eeskirja § 2 lg 1 järgi ka ehitist haldavale korteriühistule. 35. Väärteoprotokollis on märgitud, et korteriühistu juhatuse liikmel T. J-il lasus tegutsemiskohustus tagada kõnniteel ohutu liiklemine ja hoone katuselt lume ning jääpurikate koristamine. Ka maakohus leidis, et T. J-il kui ühistu juhatuse liikmel oli kõnealuses olukorras tegutsemiskohustus. Samas pole väärteoprotokollis, kohtuvälise menetleja otsuses ega maakohtu otsuses viidatud ühelegi normile, millest tulenevalt laienes

s sätestatud lume ja jääpurikate ehitiselt kõrvaldamise kohustus ka T. J-ilee kui Roo 31 ehitist haldava korteriühistu juhatuse liikmele. Kolleegiumi hinnangul sellist normi ka ei ole. 36. Erinevalt korteriomanditeks jagatud kinnisasja haldavast korteriühistust ei ole selle juhatuse liikmel endal KÜS § 2 lg-st 1 ega ühestki teisest normist tulenevaid ülesandeid, mis võimaldaksid teda käsitada kinnisasja haldaja või mõne muu

§ 2lg-s 1 nimetatud subjektina.

Juriidilise isiku juhatuse liikmeks olek on olemuselt käsunduslepingu-sarnane võlaõiguslik suhe juriidilise isiku ja juhatuse liikme vahel (vt ka nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-89-11, p 26.4, korteriühistu juhatuse liikme kohustuste kohta lähemalt vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-2-1-133-15, p 13). Seega ei laiene korteriühistu juhatuse liikmele

§ 2

lg 1 alusel kinnisasja omaniku heakorra-alased kohustused, sh § 5 lg 1 p-s 9 ette nähtud kohustus, mille sisuks on korteriühistu hallatava ehitise katuselt lume ja jääpurikate kõrvaldamine. 37. Nii kohtuvälise menetleja kui ka maakohtu otsusest võib välja lugeda seisukoha, et T. J-i tegutsemiskohustus Roo 31 ehitiselt lume ja jääpurikate kõrvaldamisel tulenes asjaolust, et ta oli elamut haldava korteriühistu kui

järgi lume ja jääpurikate eemaldamiseks kohustatud juriidilise isiku juhatuse liige. See tähendab, et korteriühistu kui juriidilise isiku tegutsemiskohustus on omistatud vahetult ka tema juhatuse liikme(te)le. Kolleegium sellise käsitlusega ei nõustu.

st tulenevat KÜ ROO 31 tegutsemiskohustust pole võimalik eraldi õigusliku aluseta laiendada ühistu juhatuse liikme(te)le.

1. Riigikohus on selgitanud, et juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme kohustusi ei saa samastada ja üldjuhul juhatuse liige juriidilise isiku kohustuste täitmise eest isiklikult ei vastuta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. septembri
3. a otsus asjas nr 3-1-1-61-09, p 12 ja
4. juuni
5. a otsus asjas nr 3-1-1-42-15, p 89). Ehkki osutatud seisukoht on välja öeldud juriidilise isiku juhatuse liikme ja selle juriidilise isiku võlausaldaja vaheliste tsiviilõiguslike suhete kontekstis, kehtib sama põhimõte enamasti ka juriidilise isiku muude kohustuste korral. Kui juhatuse liige rikub oma kohustust juriidilise isiku ees ja selle tõttu jääb juriidilisel isikul lasuv kohustus täitmata, vastutab juhatuse liige selle rikkumise eest üksnes juriidilise isiku ees. Näiteks võib juriidiline isik nõuda oma juhatuse liikmelt riigile makstud maksuintressi või võlausaldajale makstud leppetrahvi hüvitamist, kui juriidilisel isikul tekkis nende tasumise kohustus juhatuse liikme ametikohustuste rikkumise tagajärjel. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-61-09, p 12 ja tsiviilkolleegiumi
6. oktoobri
7. a otsus asjas nr 3-2-1-110-13, p 16.) Tsiviilõiguslikult vastutab juhatuse liige juriidilise isiku võlausaldajate ees juhul, kui ta rikub mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
8. märtsi
9. a otsus asjas nr 3-2-1-7-10, p 30 ja kriminaalkolleegiumi
10. juuni
11. a otsus asjas nr 31-1-64-15, p 53).
12. Ka avalikus õiguses on norme, mis panevad juhatuse liikmele kolmanda isiku, näiteks riigi ees isikliku kohustuse tegutseda, tagamaks juriidilise isiku teatud kohustuse täitmine. Näiteks tuleneb selline norm maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-st 1, mis mh võimaldab karistada MKS § 1531, § 154 või KarS § 3891 järgi juhatuse liiget, kes jätab juriidilise isiku maksudeklaratsiooni esitamata, samuti nõuda juhatuse liikmelt MKS §-s 40 või 41 sätestatud alusel vastutusotsusega (MKS § 96) juriidilise isiku maksuvõla tasumist. Üldjuhul ei tähenda juriidilise isiku poolt avalik-õigusliku tegutsemiskohustuse täitmata jätmine aga seda, et sama kohustust oleksid isiklikult rikkunud ka selle juriidilise isiku juhatuse liikmed. Juhatuse liikmel võib juriidilise isiku sisemisest tööjaotusest või selle puudumisest tulenevalt olla juriidilise isiku siseselt kohustus korraldada juriidilise isiku mingi tegutsemiskohustuse täitmine. Märgitust ei saa aga veel järeldada, et kõnealune tegutsemiskohustus laieneb juhatuse liikmele ka välissuhtes ja et ta vastutab selle kohustuse rikkumise korral koos juriidilise isikuga. Juhatuse liikme selline vastutus nõuab eraldi õiguslikku alust, mis paneks tegutsemiskohustuse juriidilise isiku kõrval ka juhatuse liikmele isiklikult.
13. Eeltoodust tulenevalt ei saa juhatuse liikme käitumine vastata süüteokoosseisule, mis tunnistab karistatavaks üksnes juriidilisele isikule endale, mitte aga tema juhatuse liikme(te)le suunatud tegutsemiskohustuse rikkumise. Kolleegium märgib, et tegevusdeliktide puhul on olukord teistsugune. Süüteokoosseisus kirjeldatud tegevuse eest vastutab üldjuhul iga isik, kes nii käitub, arvestades KarS §-s 24 viidatud erandeid (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
14. veebruari
15. a otsus asjas nr 3-1-1-94-06, p 11.5).
16. Kuna T. J-il kui KÜ ROO 31 juhatuse liikmel ei olnud

st tulenevat kohustust tagada Roo 31 ehitiselt lume ja jääpurikate kõrvaldamist, ei vasta tema tegevusetus väärteoprotokollis kirjeldatud kujul ka KOKS § 662 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu tunnustele. Järelikult puudub füüsilise isiku koosseisupärane tegu, mida oleks võimalik KarS § 14 lg 1 alusel KÜ-le ROO 31 omistada. Seega pole täidetud KarS § 14 lg-st 1 tulenevad eeldused KÜ ROO 31 karistamiseks KOKS § 662 lg 2 järgi.

1. Käesolevas väärteoasjas ei ole tarvis selgitada, kas T. J-i tegevusetus Roo 31 elamult lume ja jää kõrvaldamata jätmisel võib vastata KOKS § 661 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisule seetõttu, et tal oli lume ja jääpurikate eemaldamise kohustus Roo 31 kinnisasja kaasomanikuna (korteriomanikuna). Esiteks ei tugineta väärteoprotokollis sellele, et T. J. oli Roo 31 kinnisasja kaasomanik. Teiseks ei oleks T. J-i selline tegevusetus, isegi kui see oleks tuvastatud, KarS § 14 lg 1 kohaselt omistatav menetlusalusele isikule, st KÜ-le ROO
2. III
3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 8 ja § 175 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
4. aprilli
5. a otsuse KÜ ROO 31 karistamises KOKS § 662 lg 2 järgi ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna menetlusalusele isikule etteheidetavas teos puuduvad väärteo tunnused. Kassatsioon tuleb rahuldada.
6. Kassaator taotleb ka KÜ ROO 31 menetluskulu hüvitamist. Kaitsja esitas Harju Maakohtule taotluse, milles palus mõista Tallinna linnalt menetlusaluse isiku kasuks välja 504 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Taotlusele lisatud advokaadibüroo pidaja arve kohaselt kulus kaitsjal väärteoasja materjalidega tutvumiseks, nõupidamiseks kliendiga ja kaebuse koostamiseks kokku 3,5 tundi. Õigusteenuse tunnitasu määr oli 120 eurot, millele lisandus käibemaks. Andmeid kassatsioonimenetluse kulu kohta pole Riigikohtule esitatud.
7. Kolleegium leiab, et menetlusaluse isiku poolt maakohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu on mõistliku suurusega ja kuna kolleegium lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, tuleb taotletud summa VTMS § 23 alusel Tallinna linnalt KÜ ROO 31 kasuks välja mõista. Kassatsioonivastuses esitatud väide menetluskulu liigse suuruse kohta on alusetu. IV
8. Väljaspool väärteoasja lahendamise piire juhib Riigikohus obiter dictum'i korras tähelepanu järgnevale. Olukorras, kus tänavaäärse ehitise katusel paiknev jää või lumi tekitab vahetu ohu kõnniteel liiklevate inimeste elule ja tervisele, nagu Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet praegusel juhul leidis, on korrakaitseorgani kõige olulisem ülesanne kindlustada selle ohu tõrjumine. Tavaliselt on kõnealuses situatsioonis tegemist kõrgendatud vahetu ohuga avalikule korrale korrakaitseseaduse (KorS) § 5 lg-te 4 ja 5 mõttes.
9. Esmaselt on ohu tõrjumine KorS § 2 lg 2 järgi avaliku korra eest vastutava isiku (KorS § 15) ülesanne. Ehitise katusel olevast jääst ja lumest tingitud ohu puhul on avaliku korra eest vastutavaks isikuks eeskätt kinnisasja omanik või omanikud, korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul seega korteriomanikud. Omanikul lasub ohtliku jää ja lume katuselt eemaldamise kohustus nii tulenevalt EhS § 19 lg 1 p-st 4 ja § 16 lg-st 1 kui ka lähtuvalt üldisest käibekohustusest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
10. detsembri
11. a otsus asjas nr 3-2-1-161-12, p 10).

§ 5lg 1 p 9 koostoime

S § 2 lg-ga 1 võimaldab käsitada korterelamu katusel olevatest jääpurikatest ja lumest tingitud ohu puhul avaliku korra eest vastutava isikuna aga lisaks ka näiteks korterelamut haldavat korteriühistut.

1. Kui on alust arvata, et avaliku korra eest vastutav isik on suuteline ehitisel olevast jääst ja lumest lähtuva ohu piisavalt kiiresti ise tõrjuma, võib korrakaitseorgan esmalt piirduda isiku teavitamisega ohust KorS § 26 lg 1 järgi või teha talle KorS § 28 lg 1 alusel ohu tõrjumiseks kohustava ettekirjutuse koos hoiatusega haldussunnivahendite kohaldamise kohta. Olukorras, kus ehitise katusel olev jää ja lumi seavad vahetult ohtu inimeste elu ja tervise, peab korrakaitseorgan olema teavituse või ettekirjutuse tegemisel siiski veendunud, et see on avaliku korra tagamiseks piisav, s.t et avaliku korra eest vastutav isik tõrjub teavituse või ettekirjutuse järel ohu viivitamata. Kui avaliku korra eest vastutav isik ei täida tähtajaks ohu tõrjumiseks tehtud ettekirjutust, võib selle KorS § 28 lg 2 esimese lause kohaselt täita asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud vahenditega ja korras.
2. KorS § 29 lg 1 sätestab, et kui avaliku korra eest vastutavat isikut ei ole või kui isik ei saa või ei saa õigel ajal ohtu tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada, võib pädev korrakaitseorgan ise kohaldada meetmeid ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, kasutades vajaduse korral ametiabi või kaasates muid isikuid. Tegemist ei ole mitte üksnes korrakaitseorgani õiguse, vaid ka KorS § 2 lg-st 3 tuleneva kohustusega. KorS § 29 lg 1 sõnakasutus "võib" ei tähenda mitte korrakaitseorgani õigust teha suvaotsus, vaid eeskätt pädevust ja volitust kohaldada kaalutlusõiguse alusel meetmeid ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks (vrd ka nt Riigikohtu halduskolleegiumi
3. veebruari
4. a otsus asjas nr 3-3-1-60-11, p 38). Olukorras, kus ehitise katusel olev jää ja lumi ohustavad vahetult inimeste elu ja tervist, võib korrakaitseorgani kaalutlusõigus ohu tõrjumisele asumise üle otsustamisel redutseeruda nullini. See tähendab, et kõiki asjaolusid arvestades on korrakaitseorgan lausa kohustatud astuma vahetuid samme inimeste elu ja tervist ähvardava vahetu ohu reaalseks tõrjumiseks, mis kõnealusel juhul saab seisneda eeskätt jää ja lume ehitise katuselt eemaldamises.
5. Kui on põhjust arvata, et omanik või muu avaliku korra eest vastutav isik inimeste elu ja tervist vahetult ohustavat jääd ja lund piisavalt kiiresti ehitiselt ei kõrvalda, on korrakaitseorgan KorS § 29 lg 1 alusel muu hulgas pädev rakendama asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) §-s 11 ette nähtud sunnivahendit (asendustäitmine). Seejuures on kõnealuses situatsioonis üldjuhul tegemist ATSS §-s 12 nimetatud asendustäitmise erijuhuga, mil asendustäitmist on lubatud rakendada ettekirjutuse, hoiatuse ja täitekorralduseta, sest vahetu oht avalikule korrale tuleb kõrvaldada viivitamata. Asendustäitmise kulud nõutakse avaliku korra eest vastutavalt isikult ATSS § 15 lg 1 kohaselt sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Saale Laos, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi Ivo Pilving, Paavo Randma, Peeter Roosma, Tambet Tampuu (allkirjastatud digitaalselt)