RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi ni

) §-s 41 sätestatud. Selline seisukoht võimaldaks jõuda absurdse olukorrani, kus aktsepteeritakse pakkujate esitatud ilmselgelt eksitavaid andmeid isegi olu​korras, kus kõik muud asjaolud osutavad sellele, et need andmed on eksitavad. Vaidlusaluseks kvali​fitseerimistingimuseks ei ole mitte kitsalt see, et esitatud oleks andmed viimase kolme aasta müügi​lepingute kohta vähemalt 50 000 euro ulatuses, vaid see, et pakkujal oleks kogemus puidu​töötlemis​seadmete valdkonnas. Asjakohaseks normiks ei ole seega ainult

§ 41

lg 1 p 2, vaid ka

§ 39

.

§ 39

lg 1 sätestab hankija kohustuse sisuliseks kontrolliks pakkuja vastavuse üle hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele.

§ 39

lg-l 3 puuduks mõte, kui pakkuja peaks lähtuma ainult juba algselt esitatud dokumentidest.

§ 39

lg 4 võimaldab hankijal nõuda pakkujalt kvali​fikatsiooni tõendamiseks esitatud doku​mentide sisu selgitamist võimaldavate andmete või doku​mentide esitamist. Pole põhjust, miks sellis​teks dokumentideks ei võiks olla ka majandusaasta aruanded; 2) kahtluse korral, et pakkuja kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmed ei vasta tõele, on hankijal seega kohustus koguda lisaandmeid ja nõuda pakkujalt selgitusi. Iseenesest on õige, et kui hankijal ei ole hankemenetluse kestel teada infot, mis võiks seada pakkuja esitatud andmed kahtluse alla, siis ei pruugi ta teadvustada vajadust kvalifikatsiooni põhjalikumalt kontrollida. Kuid kui see info hankijani jõuab, kas või kolmanda isiku esitatud vaidlustuse kaudu, ei pea hankija tingimata vaidlustusele vastu vaidlema, vaid võib asja kiirema ja odavama lahenduse huvides probleemi tunnis​ta​da ja käituda sellele vastavalt; 3) kaebaja on osutanud mitmetele asjaoludele, mis tekitavad kahtluse, kas OÜ-l Remexim on piisav kogemus puidutöötlemisseadmete müügi valdkonnas. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et tema esitatud asjaoludel on põhjendatud arvata, et näidatud müügitehingut ei ole tegelikult aset leidnud. OÜ Remexim ei ole esitanud usutavat selgitust, kuidas sai tekkida olukord, kus küllaltki suure käibega tehing ei kajastu ühelgi mõeldaval viisil kummagi äriühingu majandusaasta aruandes. Väide, et tehingu mittekajastumise OÜ Remexim majandusaasta aruandes põhjustas raamatupidaja eksimus, on paljasõnaline ega selgita, miks ei kajastu see ka OÜ Eriteh Service majandusaasta aruandes, kusjuures tema majandusaasta aruande rahavoogusid arvestades ei saanudki ta sae eest 59 400 eurot tasuda. Arvestades, et äriühingutel on sama juhatuse liige, ei ole alust kahtlustada kokkusattumust, vaid pigem tehingu mittetoimumist. Vaidlustuskomisjoni ja halduskohtu poolt oluliseks peetud müügilepingu koopia ja koopia arve/saatelehest ei ole selles olukorras piisavad tõendamaks tehingu toimumist; 4) seega oli OÜ Remexim pakkumuse kvalifitseerimine, vastavaks ja võitjaks tunnistamine õigus​vastane. Hankemenetlusega jätkamisel tuleb vastustajal võtta uus seisukoht, kas OÜ Remexim vastab kvalifitseerimistingimustele, ja koguda selleks vajalikke tõendeid. Seetõttu ei võta ringkonnakohus seisukohta, kas OÜ Remexim tuleks valeandmete esitamise tõttu hankemenetlusest kõrvaldada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Vastustaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse resolutsioo​ni p-d 1, 2 ja 3 ning jätta selles osas jõusse halduskohtu otsuse. Kassatsioonkaebuse põhiväited on järgmised: 1) pakkuja kvalifikatsiooni hindamine peab olema sisuline, kuid hankija saab tehnilist ja kutse​alast pädevust kontrollida siiski üksnes hankija kehtestatud nõuete ulatuses.

§-dega 40 ja 41 on sätesta​tud ammendav loetelu dokumentidest, mida hankija võib pakkujatelt nende tehnilise ja kutse​alase pädevuse kontrollimiseks nõuda; 2) hankija on õigesti hinnanud kolmanda isiku vastavust hanketeate p III.2.3 alapunktis 1 sätestatud kvalifitseerimistingimusele. Müügileping ja arve/saateleht tõendavad müügi toimumist; 3) kuna kvalifitseerimine oli õiguspärane, ei olnud alust tühistada ka OÜ Remexim pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuseid. 7. Kaebaja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kaebaja nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et on põhjendatud arvata, et müügitehingut ei ole tegelikult aset leidnud.

§ 41

ei sisalda ammendavat loetelu andmetest ja dokumentidest, mille alusel hankija saab kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni, vaid piirab üksnes hanketeates esitatavaid nõudeid. Kvalifikat​siooni kontrollimine ei saa olla nii formaalne toiming, nagu hankija arvab. Valeandmeid esita​nud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine on hankija kohustus, mitte õigus. Hanke​lepingu sõlmimine sellise pakkujaga on keelatud. 8. Kolmas isik nõustub kassatsioonkaebusega. Ringkonnakohtu seisukohad, et hankijal on kohustus kontrollida pakkuja tehnilist ja kutsealast kvalifikatsiooni laiemalt, kui seda võimaldavad

§-d 39 ja 41, ning kaebaja kahtlustest kantud seisukoht, et kolmanda isiku tehniline ja kutsealane pädevus ei ole tõendatud, viisid ebaõige kohtuotsuseni. Hankija ei saa pelgalt kahtluse alusel ühtegi pakkujat hankemenetlusest kõrvaldada. Kolmas isik leiab, et müügitehingu toimumine on tõendatud müügi​lepingu ja arve/saatelehega. Ei kolmas isik ega ka kaebaja ei saa põhimõtteliselt sekkuda OÜ Eriteh Service raamatu​pidamise aruannete koostamise põhimõtetesse. Tehing ei kajastunud kolmanda isiku majandusaasta aruandes raamatupidaja eksimuse tõttu ning praeguseks on nii kolmas isik kui ka OÜ Eriteh Service oma majandus​aasta aruandeid parandanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9.

§ 41

lg 1 p-st 2 tulenevalt võib hankija nõuda hanketeates pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks, et pakkuja või taotleja esitaks olulisemad, kuni viimase kolme aasta jooksul täidetud hankija poolt määratletud tunnustele vastavad asjade müügi või teenuste osutamise lepingud, sh otstarbekuse ja olemasolu korral asjade või teenuste hankelepingute nimekirja koos nende maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teiste lepingupoolte kohta.

§ 39

lg 1 kohaselt peab hankija kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finants​seisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseeri​mise tingimustele.

§ 39

lg 3 järgi on hankijal õigus kontrollida pakkuja või taotleja kvalifi​katsiooni kogu hankemenetluse vältel, ja kui talle saab teatavaks asjaolu, et pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund või tehniline ja kutsealane pädevus ei vasta hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele, teha uus otsus pakkuja või taotleja kvalifitseerimise kohta ning jätta pakkuja või taotleja kvalifitseerimata.

§ 39

lg 4 kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt või taotlejalt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgita​mist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist.

§ 38

lg 1 p 6 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hanke​menetlusest pakkuja või taotleja, kes on esitanud valeandmeid

1. peatüki
2. jaos sätestatud või selles jaos sätestatu alusel hankija kehtestatud nõuetele vastavuse kohta.
3. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et

§-st 39 tuleneb hankijale õigus kontrollida pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimustele ka muude dokumentide alusel kui need, mis on nimetatud

§ 41

lg-s 1, ega pea vajalikuks korrata ringkonnakohtu põhjendusi.

§ 41

lg 1 loetleb üksnes need dokumendid, mille esitamist võib tehnilise ja kutsealase pädevuse kinnituseks nõuda hanketeates. Valeandmete esitamise tuvastamiseks, mis on pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks, on üldjuhul vaja koguda täiendavaid andmeid lisaks pakkumuses esitatule. 11. Kolleegium nõustub vastustaja väitega, et enne vaidlusaluse otsuse tegemist ei pruukinud tal olla alust kahelda OÜ Remexim esitatud andmete õigsuses.

§ 38

lg 1 p 6 kohustab aga hankija valeandmeid esitanud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldama ning keelab temaga hankelepingut sõlmida. Tegemist on absoluutse keeluga, mis muudab sellise pakkuja kvalifit​seerimise ning tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise õigusvastaseks, sõltumata sellest, kas hankija oli sellise otsuse tegemise ajal vale​andmete esitamisest teadlik. Ka haldusorgani vabandatav mitte​teadmine konkreetse sisuga haldusakti andmist välistavast asjaolust ei muuda keelunormivastaselt antud haldus​akti materiaalses mõttes õiguspäraseks. 12. Ringkonnakohus väljendas praeguses asjas kahtlust, et vaidlusalust müügitehingut ei pruugi olla tegelikult aset leidnud, kuid ei võtnud selle kohta lõplikku seisukohta. Ringkonnakohus leidis, et riigihankemenetlusega jätkamisel tuleb vastustajal uuesti hinnata, kas OÜ Remexim vastab kvalifitseerimis​tingimustele, juhindudes

§-st

1. Ringkonnakohus pidas võimalikuks kolmanda isiku vasta​vust kvalifitseerimistingimustele, kui ilmnevad asjaolud, mis kinnitavad majandus​aasta aru​annetest erinevalt, et tehingud siiski tegelikult toimusid ja tehingute toimumine on eluliselt usutav. Ringkonnakohus viitas haldusorgani võimalusele võtta küsimuses uus seisukoht ja koguda selleks vajalikke tõendeid.
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 sätestab, et kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Haldusasjas nr 3-3-1-24-13 selgitas kolleegium, et vaidlustuskomisjon ja kohtud peavad ka hankeasjas juhin​duma uurimis​põhi​mõttest ning tagama omal initsiatiivil kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamise (otsuse p 26). Praeguses asjas ei järginud ringkonna​kohus uurimispõhimõtet ega selgitanud välja asja lahendamiseks olulist asjaolu, vaid tühis​tas hankija otsuse üksnes kahtluse põhjal. Tegemist on menetlusnormi rikkumisega. Kui​võrd pakkuja menetlusest kõrvaldamine valeandmete esitamise korral ei ole hankija kaalutlus​otsus, ei olnud ringkonnakohtul vajadust jätta küsimus hankijale uueks otsusta​miseks. Ringkonna​kohtul tuli selle kohta ise seisukoht võtta. Kolleegium märgib ka, et asjaolu tuvastamine kohtu poolt aitab vältida uut kohtuvaidlust, mis​tõttu see on põhjendatud menetlus​ökonoomia põhimõttest lähtudes. Samuti võivad kohtul olla hankijast ulatuslikumad võima​lused asja​olude väljaselgitamiseks.
3. Eeltoodud põhjustel tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1, 2 ja
4. Asi tuleb saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, mille käigus tuleb tuvastada, kas vaidlusalune tehing on tegelikult toimunud või mitte. Kuivõrd kolleegium saadab asja ringkonnakohtule uueks läbi​vaatamiseks, mitte ei jäta jõusse halduskohtu otsust, on kassatsioonkaebus rahuldatud osaliselt.
5. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Kuna Riigikohus ei tee asjas lõplikku otsust, ei jaga ta menetluskulusid (HKMS § 109 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)