3-1-1-1-17

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis 3-1-1-1-17

1. märts 2017 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Roosma Kohtuasi A. P. suhtes jälitustoimingu loa andmise vaidlustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a määrus asjas nr 116-8493 ja
4. novembri
5. a määrus asjas nr 1-16-8497 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. P. kaitsja vandeadvokaat Marko Kairjak, määruskaebused Teised määruskaebemenetluse Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri pooled ringkonnaprokurör Kairi Kaldoja Asja läbivaatamise kuupäev ja
6. veebruar 2017, kirjalik menetlus viis RESOLUTSIOON Ühendada Riigikohtu menetluses olevad kriminaalasjad nr 3-1-1-1-17 (1-16-8493) ja nr 3-1-1-217 (1-16-8497) ühiseks menetluseks. Määrata ühendatud kriminaalasja numbriks 3-1-1-1-17 (116-8493). MÄÄRUSE PÕHJENDUS
7. Tartu Maakohtu
8. jaanuari
9. a määrusega anti prokuratuuri taotlusel luba kuulata ja vaadata salaja pealt ning salvestada A. P. kasutuses olevate telefoninumbrite kaudu edastatavaid sõnumeid, samuti kuulata ja vaadata salaja pealt ning salvestada A. P. vestluste käigus muul viisil edastatavat teavet. See luba anti ajavahemikuks
10. jaanuarist kuni
11. märtsini
13. Tartu Maakohtu
14. märtsi
15. a määrusega pikendati prokuratuuri taotlusel luba kuulata ja vaadata salaja pealt ning salvestada A. P. kasutuses olevate telefoninumbrite kaudu edastatavaid sõnumeid, samuti kuulata ja vaadata salaja pealt ning salvestada A. P. vestluste käigus muul viisil edastatavat teavet. See luba anti ajavahemikuks
16. märtsist kuni
17. aprillini
20. septembril 2016 esitas A. P. kaitsja vandeadvokaat Marko Kairjak määruskaebuse, milles palus tühistada nii Tartu Maakohtu
21. jaanuari
22. a kui ka sama kohtu
23. märtsi
24. a määruse ja tunnistada nende määruste alusel A. P. suhtes tehtud jälitustoimingud õigusvastaseks.
25. Tartu Ringkonnakohus vaatas kaitsja määruskaebuse läbi kahes eraldi menetluses. Tartu Ringkonnakohtu
26. oktoobri
27. a määrusega asjas nr 1-16-8493 jäeti Tartu Maakohtu
28. jaanuari
29. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu
30. novembri
31. a määrusega asjas nr 1-16-8497 jäeti Tartu Maakohtu
32. märtsi
33. a määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus seda määrust puudutavas osas rahuldamata.
35. novembril 2016 esitas A. P. kaitsja vandeadvokaat M. Kairjak Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu
36. oktoobri
37. a määruse peale asjas nr 1-16-8493, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Alternatiivselt palub kaitsja tühistada ka Tartu Maakohtu
38. jaanuari
39. a ja
40. märtsi
41. a määruse ning tunnistada nende alusel A. P. suhtes tehtud jälitustoimingud õigusvastaseks. Seda määruskaebust menetleb Riigikohus kriminaalasjas nr 3-11-1-
44. detsembril 2016 esitas A. P. kaitsja Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu
45. novembri
46. a määruse peale asjas nr 1-16-8497, paludes tuvastada, et ringkonnakohtul ei olnud selles asjas seaduslikku alust määrust teha, ja taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist. Alternatiivselt palub kaitsja ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata kohtuasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks või tühistada ka Tartu Maakohtu
47. märtsi
48. a määrus ning tunnistada selle alusel A. P. suhtes tehtud jälitustoimingud õigusvastaseks. Seda määruskaebust menetleb Riigikohus kriminaalasjas nr 3-1-1-2-
50. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kriminaalasjad nr 3-1-1-1-17 (1-16-8493) ja nr 3-1-1-217 (1-16-8497) tuleb kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 216 lg-te 1 ja 6 alusel ühendada ühiseks menetluseks. Mõlema kohtuasja aluseks on A. P. kaitsja
51. septembri
52. a määruskaebus, milles vaidlustati A. P. suhtes KrMS §-s 1267 sätestatud jälitustoimingu lubamist. Maakohus tegi A. P. salajase pealtkuulamise lubamise kohta kaks määrust, millest esimesega anti jälitustoimingu luba kaheks kuuks ja teisega pikendati selle loa kehtivust KrMS § 1267 lg 3 teise lause kohaselt veel kahe kuu võrra. See asjaolu, ei anna aga alust käsitada kaitsja
53. septembri
54. a menetlusdokumenti kahe sisuliselt eraldiseisva määruskaebusena, mida oleks alust lahendada eraldi menetlustes. KrMS § 389 lg 1 mõtte kohaselt tuleb sisuliselt ühe määruskaebusena käsitatav kaebus lahendada vähemalt üldreeglina ühe määruskaebemenetluse raames. Käsitletaval juhul tuleb silmas pidada sedagi, et jälitustoimingu loa andmise õiguspärasusele antav hinnang võib mõjutada ka loa pikendamise õiguspärasusele antavat hinnangut, samuti on jälitustoimingu mõlema loa vaidlustamisel tõstatatud küsimused suures osas kattuvad.
55. Ringkonnakohus vaatas
56. septembri
57. a määruskaebuse läbi kahes eraldi menetluses, tehes selle kaebuse kohta kaks määrust, ja seetõttu on ka kaitsja esitanud Riigikohtule kaks määruskaebust. Vaatamata sellele leiab kolleegium, et A. P. salajaseks pealtkuulamiseks antud lubade õiguspärasuse kontrolli on otstarbekas jätkata ühe menetluse raames. See muudab kohtuasja edasise menetlemise lihtsamaks, aidates mh kaasa Riigikohtu antava õigusliku hinnangu terviklikkusele ja ülevaatlikkusele. Seetõttu tulebki kriminaalasjad ühendada. Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Peeter Roosma (allkirjastatud digitaalselt)