3-1-1-6-17

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3-1-1-6-17

1. märts 2017 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja Paavo Randma Väärteoasi Urmas Kalle karistamises liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi Tartu Maakohtu
2. novembri
3. a otsus väärteoasjas nr 416-6206 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, kassatsioon
4. märts 2017, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Tartu Maakohtu
6. novembri
7. a otsus ja jõustada kohtuvälise menetleja
8. augusti
9. a otsus, millega karistati Urmas Kallet liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks.
10. Kohtuvälise menetleja kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri
12. augusti
13. a otsusega karistati Urmas Kallet liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta juhtis
14. juulil 2016 kell 18.39 Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas JõhviTartu-Valga mnt
15. kilomeetril asulavälisel teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, mootorsõidukit kiirusega 88 ± 6 km/h, ületades liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt 32 km/h võrra. Lubatud sõidukiiruse ületamisega rikkus U. Kalle LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid.
16. Viru Maakohtule esitatud kaebuses taotles menetlusalune isik kergema karistuse mõistmist.
17. Viru Maakohtu
18. oktoobri
19. a määrusega edastati kaebus lahendamiseks Tartu Maakohtule.
20. Tartu Maakohtu
21. novembri
22. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus U. Kallele määratud karistuse osas. Maakohus karistas menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 alusel 100 trahviühiku (400 euro) suuruse rahatrahviga ja määras, et karistusseadustiku (KarS) § 66 lg 2 alusel tuleb rahatrahv tasuda ositi 5 kuu jooksul iga kuu 80 eurot. Maakohus märkis kokkuvõtlikult järgmist. 4.1 On tuvastatud, et U. Kalle rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ja pani hooletusest toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kuna ta ületas kiirust 32 km/h, mis on LS § 227 lg 2 keskmise määra lähedane rikkumine, ei oleks tohtinud teda karistada sanktsiooni ülemmääras. 4.2 U. Kalle kahetses tegu puhtsüdamlikult ja tunnistas süüd ning see on käsitatav karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 ja § 57 lg 2 mõttes. Ta on saanud aru teo ohtlikkusest ja selle võimalikest negatiivsetest tagajärgedest enda pere- ning tööelule, sh majanduslikule heaolule. 4.3 Karistus peab sundima isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja põhjendas karistusliigi valikut peamiselt üldpreventiivsete kaalutlustega, lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest. Tuginetud on rikkumise raskusele ja ohtlikkusele. Rahatrahvi kohaldamist samas ei kaalutud. 4.4 U. Kallele on juhtimisõigus hädavajalik tööülesannete täitmiseks ja pere ülalpidamiseks. Eelnevaga ei saa põhjendada liiklusnõuete rikkumist ja see ei välista juhtimisõiguse äravõtmist, kuid hinnates rikkumise asjaolusid kogumis ning võttes arvesse menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid, on kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus ebaproportsionaalne ega lähtu KarS § 56 lg 1 nõuetest. Ülekaalukate eripreventiivsete argumentide puudumise tõttu pole juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud ja karistuse üld- ning eripreventiivseid eesmärke saab saavutada rahatrahvi kohaldamisega. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
23. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised. 5.1 Menetlusalust isikut on liiklussüütegude eest karistatud seitseteist korda: kaks korda kriminaal- ja viisteist korda väärteo korras. Lubatud sõidukiiruse ületamise eest on U. Kallet karistatud kaheksa korda ja kõigil juhtudel rahatrahviga. Nendele asjaoludele tugines kohtuväline menetleja ka kohtuvaidluse käigus, leides, et rahatrahvi kohaldamine on perspektiivitu. 5.2 LS § 227 lg 2 kohaselt saab isikult juhtimisõiguse ära võtta kuni kuueks kuuks. Menetlusalust isikut on varem korduvalt säästetud, sest temalt pole juhtimisõigust ära võetud. Rahalise karistuse kohaldamine ei ole täitnud eesmärki, mistõttu saab U. Kallet kui süstemaatilist rikkujat mõjutada üksnes juhtimisõiguse äravõtmisega. Isik on kohustatud käituma nii, et tema tegude tagajärjeks ei oleks töökoha kaotus ja tema põhjendusi juhtimisõiguse vajalikkuse kohta ei saa pidada nii oluliseks, et nendega saaks välistada juhtimisõiguse äravõtmise. Riik ei saa sellisesse olukorda suhtuda leebelt. 5.3 U. Kalle väitel ei pannud ta tähele piirangut 50 km/h, kuid märkas piirangut 70 km/h. Sellegipoolest liikus tema juhitud sõiduk 88 km/h, mis näitab, et menetlusaluse isiku tegu oli tahtlik. 5.4 Juhtimiselt tuleb kõrvaldada juht, kes ei soovi kohandada enda sõiduki kiirust vastavaks liiklusseaduse nõuetele. Tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina tuleb välistada, kuna ta on teistele liiklejatele ohtlik. Üldohtlike süüteokoosseisudega kaitstavaid õigushüvesid saab kaitsta rikkujate mõjutamisega just selliste karistuste abil, mis avaldaksid mõju süüteo toimepannud isiku elukorraldusele ja suunaks neid käituma õiguskuulekalt. 5.5 KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel neid asjaolusid arvestanud ja seetõttu puudus otsuse tühistamiseks alus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
24. Kassatsioonimenetluses pole vaidlust selle üle, et U. Kalle on toime pannud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.t ta on ületanud lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt 32 km/h. Vaidlustatud on menetlusalusele isikule maakohtu otsusega mõistetud rahatrahvi põhjendatus ja seaduslikkus.
25. Kriminaalkolleegium märgib kõigepealt, et kohtupraktika kohaselt tekib arusaam isiku süüst KarS § 56 lg 1 ls 1 tähenduses eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii toimepanija isikust kui ka tema teost. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine nimetatud küsimuse lahendamisel, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 11). Praeguses asjas tehtud maakohtu otsuse puhul on selline eksimus ilmne.
26. LS § 227 lg 2 võimaldab menetlejal lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kohaldada põhikaristusena kuni 100 trahviühiku suurust rahatrahvi või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist tähtajaga kuni kuus kuud. Kohtuväline menetleja karistas U. Kallet LS § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega maksimaalseks seaduses sätestatud tähtajaks, s.o 6 kuuks. Maakohtu hinnangul ei vasta selline karistus liigi ega määra poolest menetlusaluse isiku süü suurusele, teda iseloomustavatele andmetele ega ka karistuse eesmärkidele ja kohaldada tuleb rahatrahvi.
27. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 31-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).
28. Menetlusaluse isiku süü suuruse hindamisel väärib esmalt tähelepanu maakohtu järeldus, mille kohaselt pani U. Kalle väärteo toime hooletusest. Väärteo subjektiivsetele tunnustele antud õiguslikku hinnangut kritiseerides osutab kassaator põhjendatult U. Kalle kohtuistungil antud ütlustele, millest nähtuvalt arvas viimane, et kõnealusel teelõigul kehtis kiirusepiirang 70 km/h. Kuna on tuvastatud, et tema juhitud mootorsõiduk liikus mõõtmise hetkel 88 ± 6 km/h, eiras ta vastaval teelõigul kehtinud lubatud suurimat sõidukiirust seega tahtlikult.
29. Maakohtu otsus on ka vastuoluline. Olles tõdenud, et kohtuväline menetleja ei oleks tohtinud keskmise süü tõttu U. Kallet karistada sanktsiooni ülemmäärale vastava karistusega, kohaldas maakohus uut otsust tehes ka ise rahatrahvi suuruses, mis vastab LS § 227 lg 2 sanktsiooni ülemmäärale.
30. Vähimatki sisulist tähelepanu ei pööranud maakohus menetlusalust isikut iseloomustavatele andmetele. Väärteoasja materjalist ilmneb, et menetlusalust isikut on varem korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteo korras. Karistusregistri andmete kohaselt on kaks kriminaalkaristust seotud mootorsõiduki joobes juhtimisega (KarS § 424). Arvukaid väärteokaristusi on aga määratud erinevate liiklusseaduse nõuete rikkumise eest. Karistatuse hindamisel pole alust arvesse võtta
31. mai
32. a otsusega määratud karistust, kuna selle teo eest kohaldatud rahatrahv on tasutud
33. veebruaril
34. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p-st 1 tulenevalt on kõnealune karistatus praeguseks kustunud. Küll on võimalik sedastada, et väärtegudest on liiklusnõuete rikkumine seitsmel korral seisnenud lubatud sõidukiiruse ületamises, kusjuures kahel juhul on ületatud sõidukiirust vahemikus 21–40 km/h. Karistusregistri andmetest nähtub seegi, et pärast arutatava väärteoasja esemeks oleva teo toimepanemist tabati U. Kalle taas lubatud sõidukiiruse ületamiselt ja teda on selle teo eest ka karistatud.
35. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9). U. Kallele liiklusseaduse nõuete rikkumise eest määratud karistused on kahtluseta seotud praeguse menetluse esemeks oleva süüteoga ja neid tuli teda iseloomustavana karistuse mõistmisel arvesse võtta. Kassaator tõdeb õigustatult, et karistusregistri andmete järgi on tegemist isikuga, kes rikub süstemaatiliselt liiklusseaduse nõudeid. Nagu eespool on märgitud, siis maakohtu karistuse mõistmist käsitlevates põhjendustes vastavad asjaolud käsitlemist ei leia.
36. Kriminaalkolleegium on varem märkinud, et kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-26-03, p 5). Seega, isegi kui hinnata U. Kalle teo raskust LS § 227 lg 2 järgi keskmisena, ei saa seda vaadata lahutatult teistest karistuse mõistmisel olulistest teguritest, milleks on esmajoones menetlusalust isikut iseloomustavad andmed ja karistuse üld- ning eripreventiivsed eesmärgid.
37. Väär on ka maakohtu seisukoht, nagu oleks kohtuväline menetleja karistuse määramisel lähtunud peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ja jätnud rahatrahvi kohaldamise vaagimata. Vastupidiselt kohtuotsuses märgitule keskenduvad kohtuvälise menetleja lahendis sisalduvad karistuse määramise aluseks olnud põhjendused suuresti just sellele, et U. Kallet on varem korduvalt karistatud rahatrahvidega ja see pole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma.
38. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-122-13, p-d 9 ja 11). Kolleegium nõustub kassaatori seisukohaga, et U. Kallele määratud korduvad rahatrahvid ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Järelikult ei täidaks uue rahatrahvi kohaldamine eripreventiivset eesmärki ja see on ennast konkreetse isiku puhul karistusliigina ammendanud.
39. Kassaator on põhjendatult arvamusel, et isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Kolleegium märgib selle seisukohaga nõustudes, et liiklussüüteo toime pannud isikute hulgas näib olevat levinud arusaam, nagu kujutaks juhtimisõiguse äravõtmine endast võimalikest enim piiranguid kaasa toovat karistusliiki, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. Tegelikult see mõistetavalt nii ei ole, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Seega ei välista ka menetlusaluse isiku põhjendused juhtimisõiguse vajalikkuse kohta temalt juhtimisõiguse äravõtmist, kuna ta pole KarS § 50 lg-s 2 märgitud isik. Arvestades, et U. Kalle on pärast rahatrahvide korduvat määramist siiski jätkanud liiklusväärtegude toimepanemist, on ta ise asetanud ennast olukorda, kus muu karistusliigi kohaldamine pole otstarbekas ega võimalik, kuivõrd see ei aitaks ära hoida uute süütegude toimepanemist. Arvukate liiklusrikkumiste taustal ei mõju seejuures siirana ka avaldatud kahetsus, mida kohtuvälise menetleja otsuses karistust kergendava asjaoluna ei käsitatudki.
40. Ka üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi. Seetõttu on paslik osutada Maanteeameti avaldatud liiklusõnnetuste statistikale, mille kohaselt oli liiklusõnnetuste arv
41. aastal võrreldes
42. aastaga suurem. Võrdluses
43. aasta andmetega oli suurem ka liiklusõnnetustes vigastatute ja hukkunute arv. Politsei- ja Piirivalveameti statistika, mis kajastab aastatel 2012– 2015 toimepandud väärtegusid, võimaldab samuti järeldada, et kiiruse ületamisega seotud väärtegude arv ületas
44. aastal
45. a ja
46. a vastavaid näitajaid. Võrreldes kahe varasema aastaga moodustasid
47. aastal toimepandud väärtegudest suurima kasvu just vahemikus 21–40 km/h toime pandud kiiruse ületamised.
48. Neid andmeid arvesse võttes ei saa kuidagi väita, et menetluse esemeks oleva liiklussüüteo puhul oleks tegemist vähetähtsa õigusrikkumiste liigiga, millega ei seata ohtu kaalukaid õigushüvesid ja millele riik ei peaks reageerima rangelt. On selge, et liiklusnõudeid rikkunud isikute jätkuvalt leebe karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra paranemisele kuigivõrd kaasa.
49. Öeldut kokku võttes leiab kriminaalkolleegium, et maakohtu otsusega mõistetud rahatrahv ei kajasta riigi adekvaatset karistusõiguslikku reaktsiooni menetlusaluse isiku teole ja teda iseloomustavatele andmetele. Samuti pole mõistetud karistus kooskõlas karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega. Kassaator on põhjendatult arvamusel, et karistuse määramisel kohtuvälises menetluses on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatuga arvesse võetud nii menetlusaluse isiku süü suurust, teda iseloomustavaid andmeid kui ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Loetletud tegurid koostoimes õigustavad U. Kalle karistamist LS § 227 lg 2 sanktsiooni ülemmäärale vastava juhtimisõiguse äravõtmisega.
50. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 6 ning § 175 p-st 1, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni, tühistab Tartu Maakohtu
51. novembri
52. a otsuse ja jõustab kohtuvälise menetleja lahendi, millega karistati U. Kallet LS § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. (allkirjastatud digitaalselt)