3-1-1-9-17

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3-1-1-9-17

1. märts 2017 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi Jaan Rüütli (Rüütel) väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi Tartu Maakohtu
2. detsembri
3. a otsus väärteoasjas nr 4-16-7368 Jaan Rüütli kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar, kassatsioon Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet
4. märts 2017, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Tartu Maakohtu
6. detsembri
7. a otsus Jaan Rüütlile lisakaristuse mõistmise osas ja saata väärteoasi selles osas uueks arutamiseks Tartu Maakohtule samas kohtukoosseisus.
8. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
9. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna ametnik koostas
11. septembril 2016 väärteoprotokolli, mille kohaselt juhtis Jaan Rüütel mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 138 km/h (±5 km/h), ületades lubatud sõidukiirust vähemalt 43 km/h. Nii tegutsedes rikkus J. Rüütel liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 227 lõikes 3 sätestatud väärteo.
12. Kohtuvälise menetleja
13. septembri
14. a otsusega määrati J. Rüütlile karistuseks LS § 227 lg 3 alusel rahatrahv 95 trahviühikut ehk 380 eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks.
15. Menetlusalune isik esitas
16. oktoobril 2016 Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, milles vaidlustas talle määratud lisakaristuse. Kaebaja tunnistas väärteo toimepanemist, kuid leidis, et lisakaristuse kohaldamine paneb tema perekonna raskesse majanduslikku olukorda ja on põhjendamatult karm. Seetõttu palus menetlusalune isik jätta lisakaristuse kohaldamata.
17. Tartu Maakohtu
18. detsembri
19. a otsusega jäeti menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja
20. septembri
21. a otsus muutmata. Mõistetud karistusele hinnangu andmisel asus maakohus seisukohale, et karistust raskendavaid asjaolusid ei esine ja kergendava asjaoluna tuleb arvestada menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Lisaks leidis maakohus muu hulgas, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada süüdlase isikut, ning sedastas järgnevalt, et karistusregistri väljavõtte kohaselt puuduvad J. Rüütlil kehtivad karistused. Samas pidas kohus põhjendatuks arvestada, et varem on menetlusalune isik sõidukiirust ületanud neljal korral. See asjaolu näitab, et J. Rüütel ei ole oma liikluskäitumist muutnud, mistõttu tuleb järeldada, et varasemad rikkumised ja nende eest määratud karistused ei ole isiku liikluskäitumisele piisavat mõju avaldanud ning vajalik on tema täiendav mõjutamine lisakaristuse kohaldamise kaudu. Seega on lisakaristuse kohaldamisel konkreetse isiku puhul eripreventiivne eesmärk ning kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks puudub alus. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
22. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja, kes taotleb maakohtu ja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist mõistetud lisakaristuse osas ja selle kohaldamata jätmist. Kassaatori hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, põhjendades lisakaristuse mõistmist sellega, et J. Rüütel on varem neljal korral karistatud sarnaste väärtegude toimepanemise eest, kuigi tegu oli kustunud karistustega. Samuti tulnuks karistuse mõistmisel arvestada väärteo toimepanemise asjaolusid: J. Rüütel selgitas, et temast mittesõltuvatel põhjustel oli tal vaja jõuda Tallinnasse planeeritust oluliselt varem ja seetõttu ei jälginud ta piisava tähelepanuga piirkiirusest kinnipidamist. Lisakaristuse kohaldamisel ei ole arvestatud sellega kaasnevaid tagajärgi: J. Rüütel on väikeettevõtja, kelle sissetulekust olulise osa moodustab bussivedude eest saadav tasu. Kassaator ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille järgi ei ole sissetuleku kaotus karistuse mõistmisel tähtis ja kutseline autojuht peab olema eriliselt hoolikas.
23. Kohtuväline menetleja kassatsioonile ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
24. Väärteoasjas ei ole vaidlust tegude toimepanemise tuvastatuse ja neile antud õigusliku hinnangu üle. Kassatsiooni esemeks on vaidlus J. Rüütlile määratud lisakaristuse üle. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et karistuse mõistmisel kustutatud karistusandmete arvestamisega (otsuse lk 6) on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust.
25. Kolleegium kordab senises praktikas korduvalt väljendatud seisukohta, et varasemaid karistatusi saab uue karistuse mõistmisel arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue kuriteoga (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
26. juuni
27. a otsus asjas nr 3-1-1-79-03, p 14 ja
28. novembri
29. a otsus asjas nr 3-1-1-111-12, p 5). Nimetatud keeld laieneb ka väärteoasjadele ning kassaator on asjakohaselt leidnud, et maakohtu viited varasematele kustunud väärteokaristustele on asjakohatud. Registrist kustutatud karistusandmed ei saa olla aluseks mõistetava karistuse individualiseerimisel eripreventiivses tähenduses, kuna see ei arvesta isiku vahepealset õiguskuulekat käitumist ja kaugeneb karistusseadustiku § 56 lg 1 aluseks olevast teosüü põhimõttest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
30. oktoobri
31. a otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 10).
32. Kuna maakohus on lisakaristuse kohaldamisel otsesõnu arvestanud J. Rüütli varasemaid kustunud karistusi ja omistanud neile isiku teosüüd suurendava toime, tingib see puudus kohtuotsuse osalise tühistamise mõistetud lisakaristuse osas.
33. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 174 punktist 7, § 175 punktist 1 ja § 149 punktist 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu
34. detsembri
35. a otsuse J. Rüütlile lisakaristuse mõistmise osas ning saadab väärteoasja selles osas maakohtule uueks arutamiseks. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Saale Laos, Hannes Kiris, Lea Kivi