← Eesti

3-2-1-3-17

Obsah (15)§ 378§ 659§ 377§ 695§ 731§ 753§ 720§ 363§ 371§ 381§ 442§ 383§ 756§ 749§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtu

§ 378

lg-ga 4, sest kohaldatav abinõu koormab kostjat üksnes niivõrd, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Samuti ei eksisteeri muid mõistlikke viise hagi tagamiseks. Vastavalt Riigikohtu seisukohale (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-162-09) ulatub kohtulik hüpoteek nii põhinõudele kui ka kõrvalnõuetele. Kusjuures viivisenõude korral tuleb arvestada, et viivise suurus ei pruugi olla hagi tagamise lahendamise ajal lõplikult kindlaks määratud, mistõttu tuleb kindlaks teha selle eelduslik suurus. Samuti ulatub hüpoteek menetluskulude hüvitamise nõudele, mille suurus tuleb kindlaks määrata eelduslikult (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-12).

  1. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada hagi tagamise määruse ja jätta menetluskulud hageja kanda. Hagi on perspektiivitu ja hageja ei ole piisavalt põhjendanud hagi tagamise vajalikkust.
  2. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  3. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  4. oktoobri
  5. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ning

§ 659

ja § 654 lg 6 järgi ei korranud neid.

§ 377

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Vastavalt

§ 378

lg-le 4 tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Seega tuleb hagi tagamisel arvestada eelkõige hageja õigustatud huvisid, kuid mööndusega, et hagi tagamise abinõu ei koormaks kostjat ebaproportsionaalselt. Hagi tagamise aluste olemasolu hindab kohus tõenäolisuse ja usutavuse alusel. Kohus peab hagi tagamise vajalikkuse üle otsustamisel andma eelkõige hinnangu sellele, kas hagi tagamata jätmisel on alust arvata, et hagi rahuldamise korral võib tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist (

§ 377lg 1).

Maakohus leidis põhjendatult, et arvestades hageja nõude suurust ja taotluse põhistust, muutis hageja kohtule usutavaks selle, et hagi tagamata jätmise korral võib kohtuotsuse täitmine ohtu sattuda. Maakohus on taotluse rahuldamist piisavalt põhjendanud. Hageja esitatud põhistused annavad aluse hagi tagamiseks

§ 377

lg 1 kohaselt, sest esineb reaalne võimalus, et hagi rahuldamise korral võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist. Kostja väite osas hagi perspektiivituse kohta märkis ringkonnakohus, et hagi tagamise taotluse lahendamisel ei lahenda kohus vaidlust sisuliselt. Sisuline vaidlus haginõude põhjendatuse üle toimub asja edasisel menetlemisel Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtus. Asjaolude õigsust eeldades ei ole praegusel juhul ilmselge, et hagi rahuldamine oleks õiguslikult välistatud. Vastavalt

§ 378

lg-le 4 tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Seega tuleb hagi tagamisel arvestada eelkõige hageja õigustatud huve, kuid seda mööndusega, et hagi tagamise abinõu ei koormaks kostjat ebaproportsionaalselt. Maakohus ei ole asjas tuvastanud, et praegusel juhul oleks olnud võimalik kasutada mõnda muud, vähem piiravat hagi tagamise abinõu. Samal ajal ei ole kohtuliku hüpoteegi seadmine kostja kinnisasjadele kostjat liigselt koormav, kuivõrd ei takista kostja igapäevase tegevuse jätkumist. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kohtuliku hüpoteegi seadmine kostja kinnisasjadele koormab kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. Kostja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ja maakohtu määruse ning uue määrusega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Hagi tagamisega seotud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda ning mõista hagejalt välja kassatsiooniastme menetluskulud 1616 eurot ja seadusjärgne viivis. Hagi on perspektiivitu, hagejal puudub nõudeõigus. Hagejal on vahendaja roll, et edastada oma võlausaldajatelt saadud nõuded kostjale täitmiseks. Hageja nõue oleks perspektiivitu ka võlaõigusseaduse järgi. Hageja ei ole põhjendanud, et kostja asuks vara võõrandama.
  2. Hageja leidis, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Hageja vastuse kohaselt ei ole üldkohtul hagi tagamise vaidluses õigust hinnata arbitraaživaidluses esitatud haginõude perspektiivi. Haginõue ei ole perspektiivitu. Kostja on avalikkusele teada andnud, et kavatseb kohtulike hüpoteekidega koormatud kinnistud võõrandada. Hageja palub mõista kostjalt välja kassatsioonimenetluse kulud 1440 eurot ja seadusjärgse viivise. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 695

, § 669 lg 1 p 5 ja § 701 lg 3 esimese ja teise lause järgi tühistada ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 10. Praeguses tsiviilasjas on maakohtu poole pöördunud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu nõukogu (vt tl 2 jj), edastades maakohtule hageja hagi tagamise taotluse.

§ 731

lg 4 esimese lause kohaselt võib alaliselt tegutseva vahekohtu pädev organ kuni vaidlust lahendava vahekohtu moodustamiseni edastada kohtule poole avalduse hagi tagamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei ole

§ 731lg 4 praeguses vaidluses kohaldatav.

Kolleegiumi varasema seisukoha järgi ei ole Eesti Vabariigis loodud riiklikku süsteemi, mille alusel saaks kontrollida, milline vahekohus on alaliselt tegutsev ja milline mitte (vt Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 15). Kuigi kolleegium esitas selle seisukoha, kontrollides

§ 753

lg 1 teise lause kohaldatavust vahekohtu otsuse sundtäitmise menetluses, kehtib see seisukoht kolleegiumi arvates ka

§ 731lg 4 korral.

11. Kolleegium peab võimalikuks kohaldada

§ 731

lg 4 asemel

§ 720

. Nimetatud paragrahvi kohaselt ei välista vahekohtu kokkuleppe sõlmimine seda, et kohus tagab poole avalduse alusel hagi enne või pärast vahekohtumenetluse algust. Kuna praegusel juhul on pool avaldanud soovi hagi tagada (esitades selleks avalduse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtule, tl 6 jj) ja asjakohane taotlus on jõudnud maakohtuni, siis tuli kohtutel taotlus lahendada. Eesti KaubandusTööstuskoja Arbitraažikohtu nõukogu on praegusel juhul käsitatav hageja avalduse tehnilise vahendajana (nagu ta oleks seda ka

§ 731lg 4 korral).

12. Kolleegium peab vaidluse peamiseks õiguslikuks küsimuseks seda, kas ja millises ulatuses peavad üldkohtud

§ 720alusel toimuvas hagi tagamise menetluses kontrollima hagi tagamise eeldusi.

Kolleegium leiab, et

§ 720

järgi toimuvas hagi tagamise menetluses tuleb kohaldada hagi tagamist reguleerivaid tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid (

§ 377jj).

13. Kolleegium on varasemas praktikas hagi tagamise kontrollimise kohta leidnud, et kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad

§-s 377 sätestatud eeldused, hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele (

§ 363

lg 1 p-d 1−3), hagi on lubatav (eelkõige

§ 371

lg 1, § 423 lg 1, § 428), õiguslikult perspektiivikas (

§ 371

lg 2, § 423 lg 2) ning lisaks on hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud ka põhistatud (

§ 381lg 2), vt lähemalt Riigikohtu 3.

veebruari

  1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p-d 13−
  2. Kolleegium on seisukohal, et

§ 720

alusel hagi tagamisel tuleb kohtul esmalt kontrollida seda, kas pooled on sõlminud vahekohtu kokkuleppe. Maa- ja ringkonnakohus ei ole seda asjaolu praegu kontrollinud ega seisukohta võtnud. Nagu käesoleva määruse p-s 13 märgitud, peab kohus hagi tagamisel kontrollima ka seda, kas hagi on õiguslikult perspektiivikas. Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtud seda praegu nõuetekohaselt teinud. Maakohus ei ole selles küsimuses üldse seisukohta võtnud. Piisav ei ole ka ringkonnakohtu nentimine, et asjaolude õigsust eeldades ei ole praegusel juhul ilmselge, et hagi rahuldamine oleks õiguslikult välistatud. Seega on ringkonnakohtu määrus olulises ulatuses jäetud põhjendamata, mistõttu see määrus tuleb

§ 695

, § 669 lg 1 p 5 ja § 701 lg 3 esimese ja teise lause järgi tühistada ning asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus kõigepealt kontrollima, kas pooled on sõlminud vahekohtu kokkuleppe. Juhul kui see hagi tagamise eeldus esineb, peab ringkonnakohus tulenevalt

§ 442

lg 8 esimesest lausest ja § 463 lg-st 2 oma määruses põhjendama, kas hageja esitatud asjaolude tõendatuks lugemise korral oleks võimalik hagi rahuldada. Hageja nõue tuleb lugeda õiguslikult perspektiivituks juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt Riigikohtu

  1. veebruari
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 14). Kolleegium selgitab, et kohtute seisukoht vahekohtule esitatud hagiavalduse õigusliku perspektiivikuse kohta ei ole käsitatav juhisena vahekohtule, vaid sellel on tähendus kitsalt hagi tagamise kontekstis (vt selle kohta ka Riigikohtu
  3. veebruari
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-8316, p 29).
  5. Kolleegium leiab, et ka hagi tagamisel

§ 720

järgi peab kohus hagi tagamise menetluses kontrollima, kas hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud on põhistatud

§ 381lg 2 ja § 235 tähenduses.

Seega võib esineda alus hagi tagamata jätmiseks, kui hageja ei suuda põhistada elulisi asjaolusid, millele tuginedes ta nõude esitab (vt nt Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 16).

§ 442

lg 8 esimesest lausest ja § 463 lg-st 2 tulenevalt peab kohus oma määruses hagi aluseks olevate asjaolude usutavust põhjendama. Ringkonnakohtu määrusest ei nähtu, et praeguses asjas oleks kohtud vahekohtusse esitatud haginõude aluseks olevate faktiliste asjaolude põhistatust hinnanud, siis tuleb hagi asi saata tagasi ringkonnakohtusse uueks läbivaatamiseks. 16. Hagi tagamisel peab kohus

§ 377

lg 1 järgi kontrollima ka seda, kas hagi tagamata jätmine võib raskendada vahekohtu otsuse täitmist või selle võimatuks teha. Selles osas ei ole kohtud kolleegiumi arvates menetlusõiguse norme rikkunud. 17. Kolleegium märgib, et vahekohtu kokkuleppe olemasolu korral kohtus hagi tagamisel kehtib ka

§ 383

. Praegusel juhul on vahekohtusse esitatud rahaline nõue ning seetõttu tuli sellelt nõudelt

§ 383

lg 11 esimese lause alusel tasuda tagatis vähemalt 5% nõudesummast, kuid mitte rohkem kui 32 000 eurot. Kohtutoimiku materjalide kohaselt on hageja maksimumsummas tagatise tasunud (tl 45). 18.

§ 756

lg 6 viimase lause kohaselt jäetakse avalikustatavast Riigikohtu lahendist välja vaidluse olemusele viitavad asjaolud, mis võivad muuta avalikuks vahekohtu menetluse sisu. 19. Hagi tagamise menetlusega seotud kulud otsustab vahekohus.

§ 749

lg 1 kohaselt otsustab vahekohus otsuses, millistes osades peavad pooled kandma vahekohtumenetluse ja pooltele vahekohtus käimisest tekkinud vajalikud kulud, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üldkohtusse pöördumisest tingitud kulud, sh hagi tagamise menetluse kulud, tuleb lugeda pooltele vahekohtus käimisest tekkinud kulude hulka viidatud sätte tähenduses. 20. Kostja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada kaebuselt tasutud kautsjon.

Ants Kull, Henn Jõks, Tambet Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.