lg-ga 4, sest kohaldatav abinõu koormab kostjat üksnes niivõrd, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Samuti ei eksisteeri muid mõistlikke viise hagi tagamiseks. Vastavalt Riigikohtu seisukohale (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-162-09) ulatub kohtulik hüpoteek nii põhinõudele kui ka kõrvalnõuetele. Kusjuures viivisenõude korral tuleb arvestada, et viivise suurus ei pruugi olla hagi tagamise lahendamise ajal lõplikult kindlaks määratud, mistõttu tuleb kindlaks teha selle eelduslik suurus. Samuti ulatub hüpoteek menetluskulude hüvitamise nõudele, mille suurus tuleb kindlaks määrata eelduslikult (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-12).
ja § 654 lg 6 järgi ei korranud neid.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Vastavalt
lg-le 4 tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Seega tuleb hagi tagamisel arvestada eelkõige hageja õigustatud huvisid, kuid mööndusega, et hagi tagamise abinõu ei koormaks kostjat ebaproportsionaalselt. Hagi tagamise aluste olemasolu hindab kohus tõenäolisuse ja usutavuse alusel. Kohus peab hagi tagamise vajalikkuse üle otsustamisel andma eelkõige hinnangu sellele, kas hagi tagamata jätmisel on alust arvata, et hagi rahuldamise korral võib tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist (
Maakohus leidis põhjendatult, et arvestades hageja nõude suurust ja taotluse põhistust, muutis hageja kohtule usutavaks selle, et hagi tagamata jätmise korral võib kohtuotsuse täitmine ohtu sattuda. Maakohus on taotluse rahuldamist piisavalt põhjendanud. Hageja esitatud põhistused annavad aluse hagi tagamiseks
lg 1 kohaselt, sest esineb reaalne võimalus, et hagi rahuldamise korral võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist. Kostja väite osas hagi perspektiivituse kohta märkis ringkonnakohus, et hagi tagamise taotluse lahendamisel ei lahenda kohus vaidlust sisuliselt. Sisuline vaidlus haginõude põhjendatuse üle toimub asja edasisel menetlemisel Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtus. Asjaolude õigsust eeldades ei ole praegusel juhul ilmselge, et hagi rahuldamine oleks õiguslikult välistatud. Vastavalt
lg-le 4 tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Seega tuleb hagi tagamisel arvestada eelkõige hageja õigustatud huve, kuid seda mööndusega, et hagi tagamise abinõu ei koormaks kostjat ebaproportsionaalselt. Maakohus ei ole asjas tuvastanud, et praegusel juhul oleks olnud võimalik kasutada mõnda muud, vähem piiravat hagi tagamise abinõu. Samal ajal ei ole kohtuliku hüpoteegi seadmine kostja kinnisasjadele kostjat liigselt koormav, kuivõrd ei takista kostja igapäevase tegevuse jätkumist. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kohtuliku hüpoteegi seadmine kostja kinnisasjadele koormab kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
, § 669 lg 1 p 5 ja § 701 lg 3 esimese ja teise lause järgi tühistada ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 10. Praeguses tsiviilasjas on maakohtu poole pöördunud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu nõukogu (vt tl 2 jj), edastades maakohtule hageja hagi tagamise taotluse.
lg 4 esimese lause kohaselt võib alaliselt tegutseva vahekohtu pädev organ kuni vaidlust lahendava vahekohtu moodustamiseni edastada kohtule poole avalduse hagi tagamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei ole
Kolleegiumi varasema seisukoha järgi ei ole Eesti Vabariigis loodud riiklikku süsteemi, mille alusel saaks kontrollida, milline vahekohus on alaliselt tegutsev ja milline mitte (vt Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 15). Kuigi kolleegium esitas selle seisukoha, kontrollides
lg 1 teise lause kohaldatavust vahekohtu otsuse sundtäitmise menetluses, kehtib see seisukoht kolleegiumi arvates ka
11. Kolleegium peab võimalikuks kohaldada
lg 4 asemel
. Nimetatud paragrahvi kohaselt ei välista vahekohtu kokkuleppe sõlmimine seda, et kohus tagab poole avalduse alusel hagi enne või pärast vahekohtumenetluse algust. Kuna praegusel juhul on pool avaldanud soovi hagi tagada (esitades selleks avalduse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtule, tl 6 jj) ja asjakohane taotlus on jõudnud maakohtuni, siis tuli kohtutel taotlus lahendada. Eesti KaubandusTööstuskoja Arbitraažikohtu nõukogu on praegusel juhul käsitatav hageja avalduse tehnilise vahendajana (nagu ta oleks seda ka
12. Kolleegium peab vaidluse peamiseks õiguslikuks küsimuseks seda, kas ja millises ulatuses peavad üldkohtud
Kolleegium leiab, et
järgi toimuvas hagi tagamise menetluses tuleb kohaldada hagi tagamist reguleerivaid tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid (
13. Kolleegium on varasemas praktikas hagi tagamise kontrollimise kohta leidnud, et kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad
§-s 377 sätestatud eeldused, hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele (
lg 1 p-d 1−3), hagi on lubatav (eelkõige
lg 1, § 423 lg 1, § 428), õiguslikult perspektiivikas (
lg 2, § 423 lg 2) ning lisaks on hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud ka põhistatud (
veebruari
alusel hagi tagamisel tuleb kohtul esmalt kontrollida seda, kas pooled on sõlminud vahekohtu kokkuleppe. Maa- ja ringkonnakohus ei ole seda asjaolu praegu kontrollinud ega seisukohta võtnud. Nagu käesoleva määruse p-s 13 märgitud, peab kohus hagi tagamisel kontrollima ka seda, kas hagi on õiguslikult perspektiivikas. Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtud seda praegu nõuetekohaselt teinud. Maakohus ei ole selles küsimuses üldse seisukohta võtnud. Piisav ei ole ka ringkonnakohtu nentimine, et asjaolude õigsust eeldades ei ole praegusel juhul ilmselge, et hagi rahuldamine oleks õiguslikult välistatud. Seega on ringkonnakohtu määrus olulises ulatuses jäetud põhjendamata, mistõttu see määrus tuleb
, § 669 lg 1 p 5 ja § 701 lg 3 esimese ja teise lause järgi tühistada ning asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus kõigepealt kontrollima, kas pooled on sõlminud vahekohtu kokkuleppe. Juhul kui see hagi tagamise eeldus esineb, peab ringkonnakohus tulenevalt
lg 8 esimesest lausest ja § 463 lg-st 2 oma määruses põhjendama, kas hageja esitatud asjaolude tõendatuks lugemise korral oleks võimalik hagi rahuldada. Hageja nõue tuleb lugeda õiguslikult perspektiivituks juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt Riigikohtu
järgi peab kohus hagi tagamise menetluses kontrollima, kas hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud on põhistatud
Seega võib esineda alus hagi tagamata jätmiseks, kui hageja ei suuda põhistada elulisi asjaolusid, millele tuginedes ta nõude esitab (vt nt Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 16).
lg 8 esimesest lausest ja § 463 lg-st 2 tulenevalt peab kohus oma määruses hagi aluseks olevate asjaolude usutavust põhjendama. Ringkonnakohtu määrusest ei nähtu, et praeguses asjas oleks kohtud vahekohtusse esitatud haginõude aluseks olevate faktiliste asjaolude põhistatust hinnanud, siis tuleb hagi asi saata tagasi ringkonnakohtusse uueks läbivaatamiseks. 16. Hagi tagamisel peab kohus
lg 1 järgi kontrollima ka seda, kas hagi tagamata jätmine võib raskendada vahekohtu otsuse täitmist või selle võimatuks teha. Selles osas ei ole kohtud kolleegiumi arvates menetlusõiguse norme rikkunud. 17. Kolleegium märgib, et vahekohtu kokkuleppe olemasolu korral kohtus hagi tagamisel kehtib ka
. Praegusel juhul on vahekohtusse esitatud rahaline nõue ning seetõttu tuli sellelt nõudelt
lg 11 esimese lause alusel tasuda tagatis vähemalt 5% nõudesummast, kuid mitte rohkem kui 32 000 eurot. Kohtutoimiku materjalide kohaselt on hageja maksimumsummas tagatise tasunud (tl 45). 18.
lg 6 viimase lause kohaselt jäetakse avalikustatavast Riigikohtu lahendist välja vaidluse olemusele viitavad asjaolud, mis võivad muuta avalikuks vahekohtu menetluse sisu. 19. Hagi tagamise menetlusega seotud kulud otsustab vahekohus.
lg 1 kohaselt otsustab vahekohus otsuses, millistes osades peavad pooled kandma vahekohtumenetluse ja pooltele vahekohtus käimisest tekkinud vajalikud kulud, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üldkohtusse pöördumisest tingitud kulud, sh hagi tagamise menetluse kulud, tuleb lugeda pooltele vahekohtus käimisest tekkinud kulude hulka viidatud sätte tähenduses. 20. Kostja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle
Ants Kull, Henn Jõks, Tambet Tampuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.