Mõlemal juhul tuleneb hagi tagamise taotluse lahendamise kord siiski
lg 4 teisest lausest ja hagi tagamise asjassepuutuvatest sätetest, mida tuleb tõlgendada ning mitte ainult grammatiliselt. 3. Kahjuks kolleegiumi enamus vahekohtumenetluse ja üldkohtus lahendatava asja hagi tagamise võimalikel erisustel põhjalikumalt ei peatunud. Vaid määruse p 14 esimeses ja neljandas lõigus on kolleegid käsitlenud vahekohut, pidades vajalikuks, et kohtud kontrolliksid, kas pooled on ikka sõlminud vahekohtu kokkuleppe. Sellega on kolleegid mh põhjendanud ka asja tagasisaatmist ringkonnakohtule. Seejuures on kolleegiumi enamus eksinud
§-st 695 tulenevalt
lg 1 vastu ja väljunud määruskaebuse piirest ning seda olukorras, kus pooltel pole erimeelsust vahekohtu kokkuleppe olemasolus, see kokkulepe on asja materjalide hulgas ning tagamise taotluse on kohtule edastanud Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu nõukogu, olles seega hinnanud ka vaidluse allumist Arbitraažikohtule (EKTK Arbitraažikohtu reglemendi § 11 lg 1). 4. Järeldus, et vahekohtumenetluses toimuva hagi tagamise korral tuleb hagi õiguslikku perspektiivi ja hagi põhistatust hinnata samas mahus nagu üldkohtus lahendatava asja puhul, saab rajaneda sellel, kui
lg 4 teist lauset ning hagi tagamise teisi sätteid tõlgendada ainult grammatiliselt. Seda on kolleegid hoolsalt ka teinud, viidates korduvalt tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16 tehtud lahendile. Viidatud tsiviilasjas lahendati aga hagi tagamist olukorras, kus ka põhiasi tuli lahendada üldkohtus. Siinjuures märgin, et praegust asja lahendav kolleegiumi enamus kohaldab vahekohtumenetluses toimuval hagi tagamisel üldkohtus ka neid nõudeid, mille kohaldamisega nad ei nõustunud viidatud tsiviilasjas (vt kolleegide eriarvamust tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16). Ja kolleegid on vahekohtumenetluses hagi tagamisele praeguses asjas vinti peale keeranud, märkides määruse p 14 neljandas lõigus mõnevõrra ebamääraselt, et hagi õiguslikku perspektiivikust tuleb põhjendada tulenevalt
See kolleegide suunis läheb vähemalt osaliselt vastuollu viidatud tsiviilkolleegiumi täiskoosseisu lahendi p-s 16 märgituga (võrdle
lg 8 esimest lauset ja tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16 tehtud määruse p-s 16 märgitut). Viidatud punktis arvestati seda eraldi rõhutamata
lg-t 2, mille kohaselt määrusele kohaldatakse otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. 5. Nüüd aga põhilisest, millises ulatuses peavad üldkohtud kontrollima hagi õiguslikku perspektiivikust ja põhistatust, kui hagi tagamist taotletakse vahekohtus lahendatavas asjas. Vahekohtumenetluses hagi tagamine on hagita asi (
lg 1 p 141 ), mille lahendamisel tuleb arvestada hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Ainuüksi eelnimetatu nõuab, et praeguses asjaski oleks tulnud asjassepuutuvaid sätteid tõlgendada ka süstemaatiliselt ja eesmärgipäraselt. Seda liiki hagita menetluse erisuste kohta märgin järgmist. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-4-1-1-08 tehtud lahendi p-s 9 märkinud, et kui isik on sõlminud vahekohtu kokkuleppe, on ta sellega vabatahtlikult loobunud olulises osas kohtumenetluses asja lahendamisel kehtivatest garantiidest, mh kohaldatavate õigusaktide põhiseadusvastasuse kontrollimise võimalusest. Loobudes olulises osas kohtumenetluses asja lahendamisel kehtivatest garantiidest, on isik loobunud olulises osas ka vahekohtu otsuse kontrollist üldkohtus. See kontroll piirdub
Olukord, kus üldkohtu pädevus vahekohtus tehtud lahendi sisulisel kontrollimisel on väga piiratud ja piirdub selle kontrollimisega, kas asjas võis sõlmida vahekohtu kokkuleppe ja kas lahend pole vastuolus Eesti avaliku korra või heade kommetega (
§-d 751 lg 2 ja § 753 lg 2), määrab ära ka hagi õigusliku perspektiivikuse hindamise piirid hagi tagamisel üldkohtus. Puudub mõistlik põhjendus, miks vahekohtumenetluse raames toimuvas hagi tagamise menetluses peaks hagi õiguslikku perspektiivikust kontrollima põhjalikumalt, kui seda saab teha asjas tehtavat sisulist lahendit kontrollides või selle täidetavaks tunnistamist lahendades. Seda põhjendust ei leia ka enamuse heakskiidu saanud määrusest. Hagi õigusliku perspektiivi hindamise piirid vahekohtumenetluses hagi tagamisel üldkohtus tulenevadki eelviidatud sätetest. Kuna asja võib lahendada vahekohtus ning selle nõude kohta tehtav lahend ei saa olla seniesitatud asjaoludel vastuolus ei Eesti avaliku korra ega heade kommetega, siis tulnuks ringkonnakohtu määruse põhjendusi muuta, jättes resolutsiooni muutmata. Millised täpselt on poolte õigused ja kohustused vaidlusaluse lepingu järgi, selgub lepingu tõlgendamise tulemusel. Lepingut tõlgendab vahekohus menetledes asja vahekohtu reeglite kohaselt. Hageja nõude aluseks olevad asjaolud on põhistatud
Ning maakohtu määruses, mille ringkonnakohus jättis muutmata, on piisavalt põhjendatud hagi tagamise vajadust. 6. Kui kolleegiumi enamus siiski leidis, et hagi õiguslikku perspektiivikust tuleb hagi tagamisel vahekohtu pädevuses olevas asjas hinnata samas mahus nagu üldkohtu pädevuses olevas asjas hagi tagamisel, tulnuks kolleegiumil ise seda teha, mitte veeretada asja lahendamiseks tagasi ringkonnakohtusse. Sellega on loodud reaalne võimalus, et hagi tagamise menetlus üldkohtus kestab kauem kui põhiasja lahendamine vahekohtus.
lg 3 esimeses lauses sisalduva üldreegli kohaselt tuleks Riigikohtul endal teha ringkonnakohtu määruse tühistamise korral võimalusel uus määrus. Pidades silmas menetlusökonoomiat, on see eriti oluline nende määruste puhul, mis pole tehtud põhivaidluse kohta.
Kuna Riigikohus saab lahendada hagi tagamise taotlust, siis on iseenesest mõistetav, et ta saab hinnata nii hagi õiguslikku perspektiivi kui ka haginõude põhistatust olenemata sellest, kas ja millises ulatuses hindas seda ringkonnakohus. Hagi õiguslikku perspektiivikust hindas kolleegiumi täiskoosseis ka tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16 (vt määruse p-d 20-28). Praeguses asjas pole kolleegium soovinud seda teha. Henn Jõks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.