) § 202 alusel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Süüdistatav nõustus kohtuistungil kriminaalmenetluse lõpetamise ja talle menetluskulu ning kahju hüvitamise kohustuse panemisega. Vastustes prokuröri ja kaitsja küsimustele kinnitas A. Soo, et ta on valmis hüvitama tsiviilhagides esitatud nõuded ning menetluskulud ja kavatseb selleks müüa oma vara ning võtta laenu. 4. Pärnu Maakohtu 14. septembri 2016. a määrusega lõpetati
Soo suhtes. Sama määrusega kohustati A. Sood hüvitama riigile menetluskulud, samuti pandi A. Soole
lg 2 p 1 alusel kohustus hüvitada kuue kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest kuriteoga tekitatud kahju, s.o 163 273 eurot 84 senti D A/S Eesti filiaalile ja 41 981 eurot 79 senti S AS-ile. Samas tühistas kohus Pärnu Maakohtu
Soo varale kohaldatud arest. Määruskaebemenetlus
p 10 kohaselt ei saa
Maakohus polnud pädev määruskaebust ise esitajale tagastama (läbi vaatamata jätma), mistõttu tuleb maakohtu
lg 1 alusel, ei ole maakohtu määrus
p 10 kohaselt määruskaebe korras vaidlustatav ja kannatanu määruskaebus selle määruse peale tuleb jätta läbi vaatamata. 11. Kohtukolleegium lisas, et süüdistatava vara aresti tühistamine oli
Kriminaalmenetluse lõpetamisel ei saa jätta kehtima kriminaalmenetluse tagamise vahendit. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kannatanu määruskaebus Riigikohtule
§-s 385 sätestatud määruskaebepiiranguid absoluutsetena, vaid on võimaldatud määruskaebus esitada (vt nt Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-86-15). Nii tuleks toimida ka praeguses asjas. Kohtud ei ole arvestanud põhiseaduse (PS) §-dest 13, 15 ja 25 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 6 tulenevaid kannatanu õigusi. 14. Kannatanu peamine probleem seisneb selles, et maakohus tühistas tema kahju hüvitamise nõude tagatised. Seda tehti olukorras, kus varasema kriminaalmenetluse vältel peeti selliseid tagatisi vajalikuks, süüdistatav ei ole kannatanule kahju hüvitanud ega sellega isegi alustanud. Ehkki
lg 6 võimaldab juhul, kui süüdistatav jätab kahju hüvitamata, kriminaalmenetluse uuendada, ei kindlusta see kannatanu nõude täitmist. Kriminaalmenetluse uuendamise ajaks on aresti alt vabastatud vara tõenäoliselt võõrandatud. A. Soo on küll avaldanud nõusolekut kahju hüvitada, kuid selline lubadus jääb sisutühjaks.
lg-t 1 ebaõigesti, kuna süüdistatav ei ole asunud kahju heastama, samuti ei arvestatud kriminaalmenetluse lõpetamisel riigi peaprokuröri juhistega. Prokuratuuri vastus määruskaebusele 18. Prokuratuur leiab, et kannatanu esindaja määruskaebus on põhjendamatu. 19. Ringkonnakohus leidis õigesti, et
p 10 kohaselt ei olnud kannatanul õigust kriminaalmenetluse lõpetamise määrust vaidlustada. 20. A. Soo suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisel ei ole seadust ega riigi peaprokuröri juhist eiratud. Ekslik on seisukoht, nagu ei võimaldaks
kriminaalmenetlust lõpetada olukorras, kus süüdistatav pole veel kahju heastanud ega selle heastamisele asunud.
eesmärk on menetlusökonoomia, mistõttu ei ole õige jätta
Kuna süüdistatav ei saanud olla kindel, kas kohus rahuldab prokuratuuri taotluse kriminaalmenetlus lõpetada, on arusaadav, miks ta ei asunud kahju hüvitama. Teiseks takistas kahju hüvitamist vara arest. 21. Maakohus toimis õigesti, kui tühistas kriminaalmenetluse lõpetamisel A. Soo vara aresti.
25. Asjakohased ei ole määruskaebuse esitaja väited selle kohta, et kriminaalmenetluse lõpetamisel rikuti kriminaalmenetlusõigust. Riigi peaprokuröri juhis ei ole kohtule
Samuti ei esitanud kannatanu oma vastuväiteid kriminaalmenetluse lõpetamisele õigel ajal maakohtu menetluses.
lg 1 kohaldamise tingimused on täidetud ka siis, kui süüdistatav on andnud nõusoleku kahju täies ulatuses hüvitada. A. Soo nõustus talle maakohtu määrusega pandud kahju hüvitamise kohustusega. Selle kohustuse täitmist saab hinnata alles maakohtu määratud 6-kuulise tähtaja möödudes. Teisalt tuleb arvestada, et kannatanu vaidlustas kriminaalmenetluse lõpetamise. On ilmne, et olukorras, kus isikul puudub õiguskindlus kohtumääruse kehtivuse osas, ei saa temalt mõistlikult eeldada määruses ette nähtud kohustuste täitmist.
lg 1 alusel, pannes samas süüdistatavale menetluskulu ja kannatanute kahju heastamise kohustuse. Lisaks vabastati maakohtu sama määrusega aresti alt A. Soo vara, sh kaks S AS-i tsiviilhagi tagamiseks arestitud kinnisasja. Kannatanu vaidlustas maakohtu määruse nii kriminaalmenetluse lõpetamist kui ka vara aresti tühistamist puudutavas osas. Ehkki kannatanu taotluse sõnastusest see otseselt ei nähtu, lähtub kolleegium edasises käsitluses sellest, et S AS vaidlustas üksnes tema tsiviilhagi tagamiseks arestitud vara (kahe kinnisasja) aresti alt vabastamise. D A/S Eesti filiaali kasuks arestitud sõidukite aresti alt vabastamine S AS-i õigusi ega huve ei puuduta. 29. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et kannatanul ei olnud õigust vaidlustada maakohtu otsustust lõpetada A. Soo suhtes
lg 1 alusel kriminaalmenetlus.
p 10 kohaselt ei saa määruskaebust esitada muu hulgas
§-s 202 sätestatud alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale. Kannatanu esindaja leiab, et kuna kriminaalmenetlust lõpetades rikuti ilmselgelt menetlusõigust, võimaldanuks kohtupraktika ringkonnakohtul seaduses sätestatud edasikaebepiirangust kõrvale kalduda. See seisukoht on ekslik. Välistamata määruskaebuses kriminaalmenetluse lõpetamisele antud hinnangu paikapidavust, leiab kolleegium, et
lg 1 võimalik ebaõige kohaldamine maakohtu poolt ei saanud anda ringkonnakohtule alust
Kaebuse esitaja viide Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
p 10 on osas, milles see säte ei võimalda kannatanul vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamist
Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole kannatanul riigi karistusvõimu monopoli tõttu õigust nõuda tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
p 10 ei võimalda kannatanul vaidlustada kohtu otsustust kriminaalmenetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu lõpetada, ei saa aga veel järeldada, et osutatud sättes ette nähtud edasikaebepiirang hõlmab kõiki küsimusi, mille kohus kriminaalmenetluse lõpetamise määruses lahendab, sh näiteks otsustust tsiviilhagi tagamise tühistamise kohta. Sarnaselt on kolleegium leidnud, et
p-s 16 ette nähtud edasikaebepiirang, mis välistab kohtu alla andmise määruse vaidlustamise, ei hõlma kohtu alla andmisel tehtavat otsustust süüdistatava tõkendi kohta (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
p-s 10 välistanud avaliku menetlushuvi puudumise tõttu kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamise, ei pruugi kehtida kõigi kriminaalmenetluse lõpetamisel tehtavate (sellega kaasnevate) otsustuste puhul. Järelikult tuleb seaduse eesmärgipärase tõlgendamise abil välja selgitada, kas üks või teine
alusel tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise määruses sisalduv otsustus on
Riigikohus on varemgi tõlgendanud
septembrit 2011 punktis 7) sätestatud edasikaebepiirangut kitsalt. Nii on kolleegium tõdenud, et
p-s 7 sätestatut tuleb tõlgendada eesmärgipäraselt ja viisil, et selles normis sisalduv edasikaebe keeld hõlmab vaid sellist kriminaalmenetluse lõpetamise määrust, mis on tehtud kahtlustatava või süüdistatava nõusolekut järgivalt. Kohtumääruse või selle osa vaidlustamisele, mis on tehtud kahtlustatava või süüdistatava nõusolekuta,
(Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
septembri
novembri 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-87-15, p-d 7–9). Kui aga kohtul on kaalutlusõigus küsimuses, kas jätta A. Soo vara vaatamata kriminaalmenetluse lõpetamisele aresti alla, saab tsiviilhagi tagamise tühistamist vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamisest eraldi, mistõttu ei pruugi
34. Ringkonnakohus leidis, et A. Soo vara aresti tühistamine oli
lg 1 p 2 kohaselt kohustuslik ja maakohtul puudus selles küsimuses kaalutlusõigus. Kolleegium apellatsioonikohtu seda seisukohta ei jaga. 35.
lg 1 p 2 kohaselt märgitakse kriminaalmenetluse lõpetamise määruses mh kohaldatud tõkendi või muu kriminaalmenetluse tagamise vahendi tühistamine. Samuti sätestab
lg 1, et kui õigeksmõistetult või isikult, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, on ära võetud dokumente või asju või kui on arestitud tema vara, saadab kohtuotsust täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik jõustunud kohtuotsuse või -määruse asjaomasele asutusele nende dokumentide või asjade tagastamiseks või vara aresti alt vabastamiseks. 36. Eelmises punktis osutatud sätetes peetakse silmas olukorda, kus menetleja lõpetab kriminaalmenetluse tingimusteta ja lõplikult, mis tähendab, et tsiviilhagi jäetakse
jaanuari 2017 tulenes vastav kriminaalmenetluse lõpetamise alus üldjuhul
S § 310 lg-ga 2 – vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 1 alusel, pannes süüdistatavale
lg 2 p 1 alusel kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju, ning määras nende kohustuste täitmiseks
lg 3 järgi 6-kuulise tähtaja.
lg 2 alusel pandud kohustuse täitmata jätmise õigusliku tagajärje sätestab sama paragrahvi lõige 6, mille kohaselt uuendab kohus sellisel juhul prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse. Kohtupraktikas on leitud, et kohustuse täitmata jätmisel tuleb kriminaalmenetlus uuendada, kaalutlusõigust seadus menetlejale selles küsimuses ei anna (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. detsembri 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-95-15, p 9). Eelnevast järeldub, et kui kohus paneb kriminaalmenetlust lõpetades kahtlustatavale või süüdistatavale mõne
lg-s 2 loetletud kohustuse, pole kriminaalmenetluse lõpetamine lõplik, vaid tingimuslik. 38. Ühtlasi märgib kolleegium, et maakohtu otsustus, millega A. Soole pandi
lg 2 p 1 alusel kohustus hüvitada kuue kuu jooksul kuriteoga tekitatud kahju, sh 41 981 eurot 79 senti S AS-ile, ei ole käsitatav kannatanu tsiviilhagi rahuldamisena ja kohtumääruse kõnealust osa ei ole võimalik käsitada sundtäidetava täitedokumendina täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 mõttes. TMS § 2 lg 1 p 3 kohaselt on täitedokumendiks mh jõustunud kohtuotsus ja -määrus kriminaalasjas rahalises sissenõudes seisnevate kriminaalkaristuste, kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete kohta.
lg 2 p 1 ja lg 3 näevad ette kahju hüvitamise kohustuse täitmiseks tähtaja andmise. Enne osutatud tähtaja möödumist ei ole sundtäitmine võimalik põhjusel, et see aeg on antud süüdistatavale kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks. Kui aga süüdistatav pole kahju hüvitamise kohustust täitnud ka pärast kohtu määratud tähtaja möödumist, tuleb kriminaalmenetlus
See tähendab aga seda, et kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, sh ka sellega pandud kahju hüvitamise kohustuse õiguslik toime kaob. Seega puudub kriminaalmenetluse uuendamise hetkest jõustunud kohtumäärus TMS § 2 lg 1 p 3 mõttes. 39. Olukorras, kus kohus lõpetab kriminaalmenetluse
lg 1 alusel, pannes süüdistatavale mõne
lg-s 2 nimetatud kohustuse, jääb tsiviilhagi, mis on
Seda kuni kriminaalmenetluse uuendamise võimaluse äralangemiseni. Juhul, kui kriminaalmenetlus
See tähendab, et
lg 2 kohaldamise korral pole kohtul alust kriminaalmenetlust lõpetades tsiviilhagi läbi vaatamata jätta. Juhul, kui kohus jätaks tema menetluses oleva tsiviilhagi kriminaalmenetlust tingimuslikult lõpetades läbi vaatamata, kaotaks kannatanu
lg 1 p-s 2 ette nähtud õiguse ka juhul, kui süüdistatav talle pandud kohustusi ei täida ja kriminaalmenetlus seetõttu uuendatakse. Nimelt tuleks kannatanul sellisel juhul tsiviilhagi uuesti esitada,
lg 1 p-s 2 ja § 381 lg-s 3 ette nähtud tähtaeg seda uuendatud kriminaalmenetluses aga enam ei võimaldaks. 40. Kuna tsiviilhagi jääb kriminaalmenetluse tingimuslikul lõpetamisel edasi kriminaalasja lahendava kohtu menetlusse, ei saa kannatanu TsMS § 371 lg 1 p 5 kohaselt esitada sama nõuet sama isiku vastu tsiviilkohtumenetluse korras. Siiski leiab kolleegium, et kui kriminaalmenetlus on
lg 1 alusel tingimuslikult lõpetatud, on kannatanul analoogiliselt
lg-s 7 sätestatuga õigus kohtu menetluses olev tsiviilhagi kuni kriminaalmenetluse uuendamiseni tagasi võtta. Sellisel juhul jäetakse tsiviilhagi
lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata, mis tähendab, et kannatanul avaneb võimalus esitada sama nõue tsiviilkohtumenetluse korras. 41. Käesolevas asjas ei jätnud maakohus kriminaalmenetlust lõpetades S AS-i tsiviilhagi läbi vaatamata. Kriminaalmenetlust
lg 1 alusel tingimuslikult lõpetades ei saanudki kohtul olla teada, kas kuue kuu möödudes on vaja menetlust – ja seega ka kohtu menetluses oleva tsiviilhagi lahendamist – jätkata. Sellises olukorras ei tulene
lg-st 1 ega § 206 lg 1 pst 2 kohtu kohustust kannatanu tsiviilhagi tagamine lõpetada. Põhjendamaks
42. Käsitlus, mille kohaselt oleks tsiviilhagi tagamise abinõude tühistamine
lg 1 ja § 206 lg 1 p 2 järgi obligatoorne ka siis, kui kriminaalmenetlus lõpetatakse
lg 1 alusel enne kannatanule tekitatud kahju heastamist, riivaks ebaproportsionaalselt kannatanu huve. Tsiviilhagi tagamise meetmete tühistamine võib muuta kannatanu nõude täitmise sisuliselt võimatuks. Isegi kui kannatanu võtab kohe pärast kriminaalmenetluse lõpetamist tsiviilhagi tagasi ja esitab sama nõude kohta hagi ja selle tagamise avalduse tsiviilkohtumenetluse korras, ei pruugi see olla tema õiguste kaitseks piisav. Hagi ja/või hagi tagamise avalduse koostamine ning esitamine, samuti hagi tagamise avalduse läbivaatamine kohtus võtab paratamatult teatud aja, mille jooksul on kohustatud isikul võimalik kriminaalmenetluses tagamismeetmetest vabanenud vara võõrandada, koormata kolmandate isikute õigustega või peita. Lisaks ei ole kohtusüsteemi tõhusa toimimise seisukohalt otstarbekas, kui kannatanu oleks oma nõude tagamiseks sunnitud esitama hagi tagamise avalduse tsiviilkohtumenetluse korras enne, kui on selge, kas tsiviilhagi lahendamine kriminaalmenetluses saab jätkuda või mitte. 43. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asunud seisukohale, et
lg 1 p 2 osutuks kannatanu suhtes sõnamurdlikuks, kui kannatanu, kasutades seadusega tagatud õigust esitada oma tsiviilnõue kriminaalmenetluses, kaotaks temast mitteolenevatel asjaoludel (kriminaalmenetluse lõpetamine) aegumise tõttu selle nõude maksmapaneku võimaluse hilisemas tsiviilkohtumenetluses (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. juuli 2016. a otsus asjas nr 3-2-1-7-16, p 16). Sarnane olukord tekib ka siis, kui kannatanu, kelle tsiviilhagi on kriminaalmenetluses tagatud, kaotab
kohaldamise tõttu selle tagatise, ilma et tal oleks tõhusat võimalust taotleda tagamismeetme kohaldamist tsiviilkohtumenetluses (nt kasvõi TsMS § 382 alusel). Ühtlasi peab arvestama, et kui süüdistatav on andnud
lg 2 p 1 kohaselt nõusoleku kannatanu nõue täita ja kohus on pannud süüdistatavale kohustuse seda teha, ei pruugi vajadus esitada oma nõue tsiviilkohtumenetluse korras olla kannatanu jaoks äratuntav. Pelgalt kriminaalmenetluse
lg 6 alusel uuendamise võimalus ei ole kannatanu nõude tagamiseks aga üldjuhul piisav, sest nõude täitmiseks tarvilik süüdistatava vara ei pruugi olla kriminaalmenetluse uuendamise ajaks säilinud. 44. Nõustuda ei saa prokuratuuri vastuses väljendatud arvamusega, nagu takistaks tsiviilhagi tagamise abinõu – käesoleval juhul A. Soo kinnisasjade arest – süüdistataval täita talle
lg 2 p 1 alusel pandud kohustust hüvitada kannatanule tekitatud kahju.
lg 6 sätestab, et selles seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. TsMS § 378 lg 6 näeb ette, et hageja võib käsutada hagi tagamisest talle tulenevaid õigusi, eelkõige võib ta õigusest loobuda või anda nõusoleku sellise tehingu tegemiseks, mis käsutuskeelust tulenevalt oleks keelatud. Seega on süüdistataval võimalik kannatanu nõusolekul teha tehinguid ka tsiviilhagi tagamiseks arestitud kinnisasjadega, sh need müüa. Juhul, kui tehingu tingimused on majanduslikult mõistlikud (nt ei ole vara müügihind turuhinnast oluliselt madalam), ja samas on tagatud tehingust saadu kasutamine kannatanu nõude täitmiseks, võib eeldada, et kannatanu on tehinguga nõus. Kannatanu põhjendamatu keeldumine kahju hüvitamiseks vajaliku tehingu tegemiseks nõusoleku andmisest võib seevastu välistada võimaluse käsitada süüdistatava poolt kahju hüvitamata jätmist
lg 2 p 1 järgi pandud kohustuse rikkumisena, mis tingiks
45. Eelnev annab kolleegiumi hinnangul piisava aluse tõlgendada
lg-t 1 ja § 206 lg 1 p 2 nii, et nendest sätetest ei tulene kohtu kohustust tühistada tsiviilhagi tagamine ka juhul, kui kriminaalmenetlus lõpetatakse
lg 1 alusel, kusjuures kuriteoga tekitatud kahju on osaliselt või täielikult heastamata ja süüdistatavale pannakse
Kirjeldatud olukorras on kohtul kriminaalmenetlust lõpetades kaalutlusõigus ja kohus peab
Seejuures on võimalik arvestada ka asjaolu, et ebakindlust kannatanu nõude põhjendatuse osas vähendab tõik, et süüdistatav on andnud kahju hüvitamiseks nõusoleku. Pärast seda, kui süüdistatav on kannatanu kahju heastanud või kui kriminaalmenetluse uuendamise võimalus (
lg 6) on muul põhjusel ära langenud, on kohtul võimalik tsiviilhagi tagamine tühistada
MS § 386 lg-st 2 ning § 442 lg 5 esimesest lausest tulenevas korras. 46. Kuna eeltoodu kohaselt ei ole tsiviilhagi tagamise tühistamine
lg-te 1 ja 2 kohaldamisega kohustuslikult kaasnev õigusjärelm, vajab järgnevalt lahendamist küsimus, kas kohtu selline otsustus on hõlmatud
47. Keeld vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamist
alusel on põhjendatav ühelt poolt menetluse lõpetamise üheks eelduseks oleva kahtlustatava või süüdistatava nõusolekuga (vt lähemalt määrus asjas nr 3-1-1-113-10, p 8) ja teiselt poolt sellega, et kannatanul ei ole õigust nõuda isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist, mistõttu kriminaalmenetluse lõpetamine iseenesest tema õigusi riivata ei saa (määrus asjas nr 3-1-1-18-06, p 7). Erinevalt kriminaalmenetluse lõpetamisest riivab tsiviilhagi tagamise tühistamine kannatanu subjektiivseid õigusi, sest selline otsustus võib mõjutada kannatanu võimalust oma nõue reaalselt maksma panna, millest omakorda oleneb kannatanu vara väärtus (vt ka käesoleva määruse punktid 42–43). Kõnealune riive kannatanu õigustele võib – olenevalt nt tagatava nõude suurusest ja tagatise väärtusest – olla küllaltki intensiivne. 48. Ühtlasi tuleb arvestada, et
üks eesmärke on kannatanu õiguste kaitse, millele viitab see, et kriminaalmenetluse lõpetamine kõnealuse paragrahvi alusel on lubatav üksnes juhul, kui kahtlustatav või süüdistatav on kuriteoga tekitatud kahju heastanud või asunud seda heastama. Samuti näeb
lg 2 p 1 ette aluse panna kahtlustatavale või süüdistatavale kriminaalmenetluse lõpetamisel kahju hüvitamise kohustuse, mille täitmisest oleneb kriminaalmenetluse uuendamine. Seda arvestades oleks
üldise mõttega vastuolus edasikaebepiirang, mis ei võimaldaks kannatanul vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevaid kohtu otsustusi, mis riivavad vahetult tema subjektiivseid õigusi. 49. Nendel põhjustel asub kolleegium seisukohale, et
p-s 10 ette nähtud edasikaebepiirang, mis ei võimalda esitada määruskaebust
alusel tehtava kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale, ei hõlma kriminaalmenetluse lõpetamisel tehtavat kohtu otsustust tsiviilhagi tagamise tühistamise kohta. 50. Seega oli S AS-il
septembri 2016. a määrus osas, millega maakohus tühistas A. Soo kahele kinnisasjale S AS-i tsiviilhagi tagamiseks seatud aresti. Jättes kannatanu määruskaebuse mh ka selles osas läbi vaatamata, kohaldas ringkonnakohus ebaõigesti
See on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena
51. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes
lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega ja seega käsitatavad käesoleva määruskaebemenetluse kuluna. Kuna Riigikohus tühistab ringkonnakohtu määruse, tuleb määruskaebemenetluse kulu
A. Soo kaitsja taotlusel tuleb tema kaitsealuse menetluskulu hüvitis tasuda Advokaadibüroo VARUL AS-i pangakontole. Saale Laos, Paavo Randma, Malle Seppik (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.