Obsah (4)

§ 343§ 347§ 316§ 317

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikoht

) § 347 lg 1 järgi ebaõnnestunud, sest kõik uued aktsiad märgiti. Aktsionärid otsustasid aktsiakapitali suurendamise

1. septembril
2. Kostja I juhatus pidi esitama registriosakonnale aktsiakapitali suurendamise avalduse äriregistrisse kandmiseks hiljemalt
3. märtsil
4. Seega pidi hageja hiljemalt
5. märtsil 2009 teadma, et kostjad ei ole kapitali suurendamise avaldust esitanud. Hageja oli kostja I nõukogu esimees. Nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates
6. märtsist 2009, nõue aegus
7. märtsil 2012 ning hagi on esitatud
8. septembril 2013, s.o 1,5 aastat pärast nõude aegumist.
9. Harju Maakohus lõpetas
10. märtsi
11. a otsusega kostja I vastu esitatud nõuetes menetluse ning jättis rahuldamata kostja II vastu esitatud hagi põhivõla 83 085 euro 14 sendi, sissenõutavaks muutunud viivise 11 717 euro 85 sendi ja edasise viivise saamiseks. Lisaks tühistas maakohus hagi tagamise abinõu ja tegi muud menetluslikud otsustused. Maakohtu otsuse kohaselt tuleb kostja I vastu esitatud nõuete menetlemine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 5 alusel lõpetada, sest kostja I on lõppenud õigusjärgluseta ja registrist kustutatud. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et
12. septembril 2008 otsustatud aktsiakapitali suurendamist ei ole äriregistrisse kantud.

§ 343

lg 4 kohaselt peab juhatus esitama avalduse aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest.

§ 343

lg 5 järgi loetakse aktsiakapital suurendatuks ja uutest aktsiatest, aktsiate suurendatud nimiväärtustest või nimiväärtuseta aktsiate suurendatud arvestuslikust väärtusest tulenevad õigused tekkinuks kande tegemisega äriregistrisse.

§ 343

lg 4 sätestab õigust lõpetava tähtaja, s.t pärast kuue kuu möödumist aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest ei ole võimalik otsuse alusel aktsiakapitali suurendamist registrisse kanda.

§ 343

lg-st 5 tulenevalt jääb sellisel juhul otsuse alusel aktsiakapital suurendamata.

§ 347

lg 2 järgi lõppevad märkimise ebaõnnestumisel märkijate kõik märkimisega seotud õigused ja aktsiakapitali suurendamine jäetakse ära. Juhatus peab märkijate poolt tasutu viivitamatult tagastama ning tasutu tagastamise eest vastutavad juhatuse liikmed solidaarselt.

§ 347

lg 2 sätestab juhatuse liikmete vastutuse märkijate tasutu tagastamise eest solidaarselt aktsiaseltsiga sõltumata aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmata jätmise põhjusest. Kui märkija on tasunud märgitud aktsia eest ja aktsiakapitali suurendamist ei ole registrisse kantud, on märkijal

§ 347lg 2 alusel nõudeõigus aktsiaseltsi vastu.

Aktsiaseltsi juhatus vastutab tasutu tagastamise eest solidaarselt aktsiaseltsiga. Kuna pooled ei vaidle selle üle, et kostja I aktsiakapitali suurendamist ei ole registrisse kantud, on

§ 347

lg-s 2 nimetatud tasutu tagastamise nõudeõiguse tekkimise eeldus täidetud.

§ 347lg-s 2 nimetatud nõue on alusetust rikastumisest tuleneva hüvitise nõue.

Kui saadu väljaandmine ei ole võimalik, peab saaja VÕS § 1032 lg 2 järgi hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Kuna hagejal on õigus nõuda kostjalt I mitterahalise sissemaksena üle antud korteriomandi eest hüvitist 83 085 eurot 14 senti, vastutab kostja II hagejale sissemakse tagastamise eest

§ 347lg 2 alusel kostjaga I solidaarselt. Hageja nõudele kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 151 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg, mis hakkab kulgema ajast, millal hageja sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. VÕS § 82 lg 3 alusel tekib märkija õigus nõuda sissemakse tagastamist alates märkimise ebaõnnestumisest. Märkimine ebaõnnestus

§ 343lg 4 alusel 18.

märtsil 2009, kui möödus kuus kuud aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Seega tekkis hagejal alates 19. märtsist 2009 õigus nõuda aktsiaseltsilt sissemakse tagastamist.

§ 347

lg 2 kohaselt tuleb sissemakse tagastada viivitamatult, s.o objektiivsete takistuste puudumisel kohe pärast kohustuse tekkimist. Kuna

§ 347

lg 2 ei sätesta kohustuse täitmise aega, tuleb see määrata kindlaks VÕS § 82 lg 3 kohaselt mõistliku aja möödumise järgi. Kohustuse täitmise mõistlikuks ajaks on kuni kaks nädalat, mille jooksul on pooltel võimalik teha vajalikud toimingud sissemakse tagastamiseks, sh sõlmida vajalikud lepingud. Seega muutus hageja õigus nõuda kostjalt sissemakse tagastamist sissenõutavaks hiljemalt 2. aprillil 2009. Sissemakse tagastamise õiguse tekkimise aeg tuleneb seadusest (

§ 343lg 4, § 347 lg 2).

Kuna äriregistri andmed on avalikud, on mõistlikult käituval aktsionäril võimalik soovi korral kontrollida, kas aktsiakapitali suurendamine on kantud seaduses sätestatud tähtaja jooksul registrisse. Eeltoodust tulenevalt pidi hageja hiljemalt 2009 aprillis teadma, et tal on õigus nõuda kostjalt I mitterahalise sissemakse tagastamist. Asjaolu, et hageja teadis aktsiakapitali suurendamise ebaõnnestumisest, kinnitab ka hagiavalduses avaldatu. Seadusest ei tulene aktsiaseltsi kohustust teatada märkijale märkimise ebaõnnestumisest. Seetõttu ei mõjuta nõude aegumistähtaja kulgemise algust see, kas aktsiaselts on märkijaid märkimise ebaõnnestumisest teavitanud. Kuivõrd hageja pidi 2009 aprillis teadma, et tal on õigus nõuda sissemakse tagastamist, hakkas TsÜS § 151 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg kulgema hiljemalt

1. aprillil 2009, aegudes seega hiljemalt
2. aprillil
3. Hageja esitas hagi pärast nõude aegumist ning kostjal II on õigus keelduda TsÜS § 142 lg 1 alusel oma kohustuse täitmisest.
4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti kostja II vastu esitatud hagi rahuldamata, ja teha selles osas uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse järgi kohaldas maakohus TsÜS § 149 asemel valesti TsÜS § 151 lg-t 1.

§ 347

lg 2 alusel esitatud nõue on seadusest tulenev nõue, millele kohaldub kümneaastane aegumistähtaeg. Alternatiivselt on maakohus ekslikult jätnud kohaldamata kümneaastase tähtaja TsÜS § 146 lg 4 või 5 järgi. Lisaks eksis maakohus aegumistähtaja alguse kindlaksmääramisel.

1. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. juuli
4. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jäid hageja kanda. Ringkonnakohus leidis, et kuna kostja I aktsiakapitali suurendamist ei kantud kuue kuu jooksul registrisse, siis ebaõnnestus märkimine

§ 343lg-te 4 ja 5 kohaselt ning hagejal tekkis alates 19.

märtsist 2009 õigus nõuda aktsiaseltsile üle antud sissemakse tagastamist.

§ 347lg 2 järgi tuleb sissemakse tagastada viivitamatult.

Kohustuse täitmise mõistlikuks ajaks on kuni kaks nädalat, mille jooksul on pooltel võimalik teha sissemakse tagastamiseks vajalikud toimingud. Seega muutus hageja õigus nõuda kostjalt II sissemakse tagastamist sissenõutavaks hiljemalt

1. aprillil
2. Hageja nõudele ei kohaldu kümneaastane aegumistähtaeg. Mitterahalise sissemakse üleandmine äriühingule eesmärgiga saada vastu suurem osalus on TsÜS §-le 67 vastav tehing hageja ja kostja I vahel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kuna hageja nõude esitamise ajaks oli kostja I talle üle antud korteriomandi võõrandanud, on hagejal VÕS § 189 lg 2 p 2 alusel õigus nõuda korteriomandi tagastamise või väljaandmise asemel korteriomandi väärtuse hüvitamist. Sama tuleneb VÕS § 1032 lg 1 p-st
3. See ei mõjuta aegumistähtaja kulgu. Hageja avaldas hagiavalduses, et
4. a aprillis sai selgeks, et kostja I aktsiakapitali ei suurendata. Sama kinnitas hageja ka
5. detsembril 2012 esitatud menetlusdokumendis. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja oli kostja I aktsionär ja nõukogu liige.

ei sätesta isiku õigust olla nõukogu liikmeks formaalselt.

§ 316

kohaselt nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teeb järelevalvet juhatuse tegevuse üle.

§ 317

lg 1 p 1 järgi on nõukogu nõusolek vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige selliste tehingute tegemiseks nagu kinnisasja võõrandamine. Kuna hageja õigus nõuda kostjalt II sissemakse tagastamist muutus sissenõutavaks hiljemalt

1. aprillil 2009, aegus tema nõue hiljemalt
2. aprillil
3. Hageja esitas hagi
4. septembril 2013, s.o pärast nõude aegumist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada kostja II vastu esitatud hagi ning jätta menetluskulud kostja II kanda. Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja kassatsiooniastme õigusabikulu 777 eurot 60 senti. Ringkonnakohus nõustus valesti maakohtuga, et hageja nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 151 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg.

§ 347lg-s 2 sätestatud nõue on seadusest tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on Ts

ÜS § 149 järgi kümme aastat. Kui hageja on esitanud tehingust tuleneva nõude, kohaldub sellele kümneaastane tähtaeg TsÜS § 149 lg 5 järgi, kuna nõude eesmärgiks on muuta kinnistusraamatu kannet. Kümneaastane aegumistähtaeg võib kohalduda ka TsÜS § 146 lg 4 järgi, kuna kostja II, teades korteriomandi tagastamise kohustuse olemasolu, rikkus kostja I juhatuse liikmena seda kohustust tahtlikult. Kui hageja nõue aegub TsÜS § 151 lg 1 alusel kolme aasta jooksul, on ringkonnakohus määranud valesti kindlaks aegumistähtaja alguse. Kuna TsÜS § 151 lg 1 kohaldumise korral algas aegumistähtaja kulgemine

1. augustil 2011, kui mitterahalise sissemaksena üle antud korteriomandi edasivõõrandamine kanti kinnistusraamatusse, ei olnud hageja nõue hagi esitamise ajaks aegunud.
2. Kostja II palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda, kellelt mõista välja kostja II kassatsiooniastme menetluskulu 897 eurot. Ringkonnakohus leidis õigesti, et hageja nõue on aegunud TsÜS § 151 lg 1 alusel, ning on põhjendanud oma seisukohta, miks ei kohaldu kümneaastane aegumistähtaeg. Samuti määras ringkonnakohus õigesti kindlaks aegumistähtaja kulgemise alguse. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et TsMS § 692 lg 1 p 1 ja lg 5 teise lause alusel tuleb materiaalõiguse normi vale kohaldamise tõttu tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus osas, millega kostja II vastu esitatud hagi jäeti rahuldamata, tühistati hagi tagamisega kohaldatud hagi tagamise abinõud ja jaotati menetluskulud. Asi tuleb tühistatud osas TsMS § 691 p 4 kohaselt saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Et ringkonnakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega jäeti muutmata maakohtu otsus osas, millega menetlus kostja I vastu lõpetati, on otsus selles osas jõustunud.
4. Kohtud tuvastasid, et kostja I aktsionärid otsustasid
5. septembri
6. a otsusega suurendada kostja I aktsiakapitali ning kostja I ja hageja sõlmisid samal kuupäeval mitterahalise sissemakse lepingu, mille alusel hageja andis kostjale I üle vaidlusaluse korteriomandi. Kostja I aktsiakapitali suurendamise avaldust ei esitatud äriregistrile

§ 343

lg-s 4 sätestatud kuue kuu jooksul ning kostja I võõrandas hagejalt mitterahalise sissemaksena saadud korteriomandi

1. augustil 2011 kolmandale isikule, kes kanti
2. augustil 2011 korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse. Kostja II oli kostja I juhatuse liige. Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas kostja I ja kostja II on kohustatud hagejale hüvitama kostjale I mitterahalise sissemaksena üle antud korteriomandi väärtuse. Maakohus lõpetas kostja I vastu esitatud hagi osas menetluse, kuna kostja I on õigusjärgluseta lõppenud (TsMS § 428 lg 1 p 5). Kostja II vastu esitatud hagi jättis maakohus rahuldamata põhjendusega, et hageja on esitanud kostja II vastu

§ 347lg 2 alusel alusetust rikastumisest tuleneva hüvitise nõude, mis on Ts

ÜS § 151 lg 1 järgi aegunud. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata, kuid kohaldas hageja nõude aegumisele TsÜS § 146 lg-t 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Selliselt on ringkonnakohtu otsus vastuoluline, sest hageja nõue ei saa korraga tuleneda alusetust rikastumisest ja tehingust. 11. Kohtud märkisid iseenesest õigesti, et aktsiate märkimine loetakse

§ 347

lg 1 järgi ebaõnnestunuks, kui aktsiakapitali suurendamise otsuses näidatud tähtaja jooksul ei märgita kõiki uusi aktsiaid. Märkimise ebaõnnestumisel lõpevad

§ 347

lg 2 kohaselt märkijate kõik märkimisega seotud õigused ja aktsiakapitali suurendamine jäetakse ära. Juhatus peab märkijate poolt tasutu viivitamatult tagastama. Tasutu tagastamise eest vastutavad juhatuse liikmed solidaarselt. Samas leidsid kohtud ekslikult, et

§ 347

lg 2 annab märkijale õiguse nõuda juhatuse liikmetelt tasutu tagastamist või selle väärtuse hüvitamist alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032). Ainuüksi sellest, et märkijal on aktsiakapitali suurendamiseks sissemakse tegemise ja aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmata jätmise korral alusetust rikastumisest tulenev hüvitisnõue aktsiaseltsi vastu (vt Riigikohtu 5. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-12, p 24) ning juhatuse liikmed vastutavad

§ 347

lg 2 kohaselt solidaarselt, ei järeldu, et ka aktsiaseltsi juhatuse liikmed vastutavad märkijate tasutu tagastamise eest alusetu rikastumise sätete järgi. VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et isik on teiselt isikult midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena saanud. Olukorras, kus märkija on andnud aktsiaseltsile sissemakse üle, kuid märkimine on ebaõnnestunud, on alusetult rikastunud aktsiaselts, mitte tema juhatuse liikmed. 12.

§ 347

lg 2 sätestab juhatuse liikmete kohustuse tagastada märkijale aktsiate märkimise ebaõnnestumisel tema tasutud sissemakse. Selle sätte järgi on märkijal õigus nõuda juhatuse liikmelt tasutu tagastamist. Kolleegium leiab, et tegemist on seadusest tuleneva nõudega. Hageja ja kostja II vahel ei ole tekkinud mitterahalise sissemakse tegemisest tehingulist suhet, millest tulenevale nõudele võiks kohalduda TsÜS § 146 lg 1, nagu ringkonnakohus leidis. TsÜS § 149 esimese lause kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 347ei sätesta märkija nõude aegumistähtaega.

Seega aegub hageja

§ 347lg 2 alusel kostja II vastu esitatud nõue Ts

ÜS § 149 esimese lause järgi kümne aasta jooksul alates selle nõude sissenõutavaks muutumisest.

1. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus kostja II vastu esitatud hageja nõude lahendama, võttes esmalt põhjendatud seisukoha nõude aegumise kohta (TsMS § 693 lg 2). Selleks tuleb mh teha kindlaks hageja nõude sissenõutavaks muutumise aeg. TsÜS § 149 järgi algab seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi muutub kohustus (ja seega ka sellele vastav nõue) sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Maakohtul tuleb mh tuvastada, millal oli hagejal õigus nõuda kostjalt II kohustuse täitmist. Kui hageja nõue ei ole aegunud, peab maakohus selle asja uuel läbivaatamisel sisuliselt lahendama ning võtma põhjendatud seisukoha, kas kostjal II on kohustus hüvitada hagejale mitterahalise sissemaksena kostjale I üle antud korteriomandi väärtus.
2. Kuna hageja kostja II vastu esitatud nõue ei ole käsitatav alusetust rikastumisest ega tehingust tuleneva nõudena, ei analüüsi kolleegium kassatsioonkaebuses TsÜS § 151 lg-s 1 reguleeritud aegumistähtaja alguse kindlaksmääramise ning TsÜS § 146 lg-tes 4 ja 5 sätestatud kümneaastase aegumistähtaja kohaldamise kohta esitatud väiteid.
3. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
4. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause ja lg 8 esimese lause järgi hagejale tagastada. Jaak Luik, Malle Seppik, Tambet Tampuu