Obsah (8)

§ 182§ 186§ 701§ 181§ 180§ 149§ 148§ 191

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtu

) §-des 181-183 ja 186 sätestatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmise tingimused ja piirangud. Ringkonnakohus selgitas, et menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb kontrollida, kas menetlusabi andmiseks seaduses sätestatud eeldused on täidetud. Ringkonnakohus viitas, et vastavalt Riigikohtu juhistele (Riigikohtu 19. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-12, p 15; 13. novembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-06, p 12) hinnatakse esmalt taotleja majanduslikku seisundit

§ 182

järgi, võttes aluseks taotleja enda sissetuleku, ning seejärel, kui pole

§ 182

lg-s 2 sätestatud alust menetlusabi andmisest keeldumiseks, arvestatakse konkreetse menetlusabi liigi valikul

§ 186järgi ka menetlusabi taotleja perekonnaliikmete sissetulekut ja muid asjaolusid.

Ringkonnakohus selgitas, et kohtud on kostja majanduslikku seisundit menetlusabi ja riigi õigusabi taotluste tõttu korduvalt kontrollinud. Kostja on mitmetes äriühingutes juhatuse liige ning võib eeldada, et ta saab selle eest tulu. Ringkonnakohus märkis, et äriregistri andmetel on kostja praegu juhatuse liige järgmistes äriühingutes: Polli Aed, Royal Ace , Fruitexpert SP, mille ainuosanik on kostja abikaasa, ja Rõngu Aed, mille ainuosanik on Fruitexpert SP. Ringkonnakohus tuvastas 2015. a majandusaasta aruannete alusel, et 2015. aasta kasum koos eelmiste perioodide jaotamata kasumiga oli Fruitexpert SP-l 131 053 eurot ning Rõngu Aial 69 894 eurot. Ringkonnakohus leidis, et majandusliku seisundi teatise alusel ei saa tõsikindlalt väita, et esineb

§ 182

lg-s 2 sätestatud alus kostjale menetlusabi andmisest keelduda, kuid ringkonnakohtu arvates ei olnud ka alust kostjat riigilõivu tasumisest vabastada, kuna kostja ei ole maksejõuetu ja varatu isik. Kuna apellatsioonkaebuselt tuleb tasuda märkimisväärse suurusega riigilõiv (3400 eurot), pidas ringkonnakohus põhjendatuks võimaldada kostjal tasuda riigilõiv 680 euro suuruste osamaksetena viie kuu jooksul. Ringkonnakohus leidis, et eelnevat arvesse võttes ei ole alust arvata, et kostjal ei ole võimalik 3400-eurost riigilõivu viie osamaksena tasuda ja riigilõivu tasumise kohustus takistaks kostjal kaebeõiguse teostamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse osas, milles ringkonnakohus rahuldas kostja menetlusabi taotluse osaliselt ja võimaldas kostjal tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel 3400 euro suurune riigilõiv viie kuu jooksul osamaksetena ning määras, et esimene 680 euro suurune osamakse tuleb tasuda ringkonnakohtu määruse jõustumisest 15 päeva jooksul ning ülejäänud neli 680 euro suurust osamakset esimese osamakse tasumisele järgneva nelja kalendrikuu jooksul iga vastava kuu
2. kuupäevaks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kostja näidanud, et vastab menetlusabi saamiseks ette nähtud tingimustele, vastupidised tõendid puuduvad. Seega leidis ringkonnakohus asjakohatult, et kostjat ei ole alust riigilõivu tasumisest vabastada, kuna ta ei ole maksejõuetu ja varatu isik. Alusetu on ringkonnakohtu seisukoht, et kuna kostja on mitmetes äriühingutes juhatuse liige, võib eeldada, et ta saab selle eest tulu. Kostja leiab, et tegelik tulu saamine juhatuse liikme tegevusest ei ole tõendatud. Juhatuse liikme tegevus ei ole seadusest tulenevalt kohustuslikus korras tasustatav ning kostja ei ole juhatuse liikmena tegutsemise eest tulu teeninud. Selle alusel, et Fruitexpert SP ning Rõngu Aed on
3. a majandusaasta aruannete kohaselt kasumit teeninud, ei saa väita, et kostja on suuteline 3400 euro suurust riigilõivu tasuma. Osaniku ja osaühingu varad on lahus ning ringkonnakohus ei ole õigesti käsitlenud jaotamata kasumi olemust. Jaotamata kasumi arvel ei ole võimalik kulusid katta, see on vaid bilansilise arvestusliku väärtusega. Riigilõivu tuleb füüsilisel isikul maksta talle kuuluva või kasutada antud raha arvel. Ringkonnakohtu määrus on vastuoluline ning määrusest ei tulene, kuidas jõudis ringkonnakohus kostjale menetlusabi andmise küsimuses varasemast erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus teadis, et kohtud on kostja majanduslikku seisundit menetlusabi ja riigi õigusabi taotluste lahendamisel korduvalt kontrollinud, pidi ringkonnakohus teadma, et teises tsiviilasjas anti kostjale
4. veebruaril 2016 menetlusabi. Lisaks on ringkonnakohtu määrus vastuoluline, kuna ringkonnakohus nõustus, et apellatsioonkaebuselt tasutav riigilõiv on märkimisväärselt suur (3400 eurot). Samas puuduvad tõendid, et kostja on võimeline seda tasuma.
5. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Kolleegium leiab, et

§ 701

lg 3 esimese ja teise lause alusel tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ning saata kostja menetlusabi taotlus samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 7.

§ 181

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Füüsilisele isikule menetlusabi andmisest keeldumise alused on sätestatud

§ 182

lg-s 2.

§ 180

lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel muu hulgas määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest.

§ 180

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus isiku taotlusel muu hulgas määrata, et menetlusabi saaja võib tasuda riigilõivu osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Praeguses asjas taotles kostja, et ta vabastataks

§ 180lg 1 p 1 järgi täielikult 3400 euro suuruse riigilõivu tasumisest.

Ringkonnakohus rahuldas kostja menetlusabi taotluse osaliselt, võimaldades tal tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel 3400 euro suurune riigilõiv viie kuu jooksul 680 euro suuruste osamaksetena. 8. Kolleegiumi hinnangul leidis ringkonnakohus põhjendatult Riigikohtu praktikale viidates, et menetlusabi taotluse lahendamisel analüüsitakse esmalt taotleja enda sissetulekuid ja muid asjaolusid

§ 182

lg 2 p-de 1-3 järgi ning seejärel arvestatakse

§ 186, sh lg 1 asjaolusid.

Menetlusabi andmisest keeldumisel tuleb

§ 182

lg 2 p 1 tähenduses arvestada üksnes taotleja enda sissetulekut, mitte aga taotleja abikaasa või teiste taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete sissetulekut.

§ 186

lg-s 1 nimetatud perekonnaliikmete vara ja sissetulekut ning muid asjaolusid tuleb kontrollida üksnes siis, kui ei ole alust keelduda menetlusabi andmisest

§ 182lg 2 p-de 1-3 alusel.

Kui ei ole

§ 182

lg 2 p-des 1-3 sätestatud alust menetlusabi andmisest keeldumiseks, on

§ 186

lg 1 järgi võimalik menetlusabi taotleja perekonnaliikmete vara ja sissetulekut ning muid asjaolusid arvestada selleks, et otsustada, kas vabastada taotleja täielikult või osaliselt menetluskulude kandmisest või määrata menetluskulude tasumine osamaksetena (vt nt Riigikohtu

1. detsembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-12, p 15;
3. detsembri
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-12, p 8;
5. jaanuari
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-15910, p 9;
7. novembri
8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-06, p 12).
9. Praeguses asjas ei keeldunud ringkonnakohus kostjale menetlusabi andmisest, vaid rahuldas kostja menetlusabi taotluse osaliselt, võimaldades kostjal tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel 3400 euro suurune riigilõiv viie kuu jooksul 680 euro suuruste osamaksetena. Olukorras, kus ringkonnakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt ei saanud majandusliku seisundi teatises esitatud andmete alusel

§ 182

lg 2 järgi kostjale menetlusabi andmisest keelduda, leidis ringkonnakohus põhjendatult, et selleks, et otsustada, kas vabastada taotleja täielikult või osaliselt menetluskulude kandmisest või määrata menetluskulude tasumine osamaksetena, tuleb arvestada

§ 186lg 1 asjaolusid.

1. Ringkonnakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt arvestas ringkonnakohus menetlusabi taotluse osalisel rahuldamisel, et kostja on mitmetes äriühingutes juhatuse liige ning võib eeldada, et ta saab selle eest tulu, ning seda, et äriühingu (Fruitexpert SP), mille ainuosanik on kostja abikaasa,
2. a kasum koos eelmiste perioodide jaotamata kasumiga oli 131 053 eurot ja äriühingu (Rõngu Aed), mille ainuosanik on Fruitexpert SP,
3. a kasum koos eelmiste perioodide jaotamata kasumiga oli 69 894 eurot. Kolleegiumi hinnangul ei ole ringkonnakohus menetlusabi taotluse osalist rahuldamata jätmist asjakohaselt põhjendanud.
4. Ringkonnakohus tuvastas, et äriregistri andmetel on kostja neljas äriühingus juhatuse liige, millest ühe (Fruitexpert SP) ainuosanik on kostja abikaasa ja teise (Rõngu Aed) ainuosanik on äriühing (Fruitexpert SP), mille ainuosanik on kostja abikaasa. Kolleegium leiab, et üksnes sellest, et kostja on erinevates äriühingutes juhatuse liige, ei saa järeldada, et kostjal on võimalik riigilõivu tasuda. Äriseadustiku sätetest ei tulene, et osaühingu juhatuse liikmel on alati õigus saada tasu. Äriseadustiku § 1801 lg 1 järgi määratakse juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega. Praeguses asjas nähtub kostja majandusliku seisundi teatisest, et tema sissetulekuks on Fruitexpert SP makstav 390 eurot kuus. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et kostja saab äriühingutes juhatuse liikme kohustuste täitmise eest täiendavalt tasu. Kolleegiumi hinnangul tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel välja selgitada, kas kostja sissetulekud on tema märgitust suuremad ning kas ta saab äriühingutes juhatuse liikme kohustuste täitmise eest täiendavalt tasu. Ringkonnakohtul on

§ 186lg 5 kohaselt võimalik nõuda selle kohta kostjalt teavet.

Viidatud sätte järgi võib kohus menetlusabi taotlejalt nõuda esitatud andmete põhistamist või täiendavate dokumentide ja andmete esitamist või nõuda teistelt isikutelt või asutustelt teavet taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta. Kostja sissetuleku suuruse tuvastamine on oluline ka seetõttu, et võib anda alust

§ 182lg 2 p 1 alusel menetlusabi andmisest keelduda.

1. Kolleegium nõustub kostjaga, et üksnes ringkonnakohtu tuvastatud asjaolust, et Fruitexpert SP
2. a kasum koos eelmiste perioodide jaotamata kasumiga oli 131 053 eurot ning Rõngu Aia
3. a kasum koos eelmiste perioodide jaotamata kasumiga oli 69 894 eurot, ei saa järeldada, et kostjal on võimalik riigilõivu osamaksetena tasuda.

§ 186

lg 1 mõttes tuleb arvesse võtta taotleja perekonnaliikmete vara, mis on likviidne ja millel on tegelik mõju taotleja majanduslikule seisundile ning võimele menetluskulusid osamaksetena tasuda. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus põhjendamatult arvesse võtnud Rõngu Aia 2015. a kasumit ja eelmiste perioodide jaotamata kasumit. Kuigi kostja abikaasa on Rõngu Aia ainuosaniku Fruitexpert SP ainuosanik, ei saa

§ 186

lg 1 järgi taotleja majandusliku seisundi hindamisel kostja abikaasa varana arvesse võtta kolmanda isiku vara. Lisaks ei ole kolleegiumi hinnangul Fruitexpert SP, mille ainuosanik on kostja abikaasa, jaotamata kasum kostja abikaasa likviidne vara, mida tuleks taotleja majandusliku seisundi hindamisel arvesse võtta. 13. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon

§ 149

lg 4 esimese lause alusel tagastada.

§ 148

lg 8 järgi tagastatakse kautsjon menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. 14. Määruskaebuse menetlemise kulusid

§ 191lg 3 alusel ei hüvitata.

Malle Seppik, Henn Jõks, Tambet Tampuu