Obsah (7)

§ 1046§ 1043§ 1045§ 1047§ 134§ 1037§ 1039

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikoht

) § 1046 lg 1 mõttes. Kostja ei ole hageja ees- ja perekonnanime kasutanud õigusvastaselt. Ainuüksi nendest asjaoludest, et vaidlusalune raamat on müügil ning selle kohta on meedias avaldatud artikleid, ei piisa raamatuga saadud tulu väljamõistmiseks. Hageja ei ole ka vaidlusaluse teose autor või kaasautor, kes saaks esitada nõudeid autoriõiguste rikkumise tõttu.

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, sh kohustada kostjat avaldama ebaõigete andmete ümberlükkamise teade, ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. juuni
4. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes otsuse põhjendusi. Apellatsioonimenetluse menetluskulud jäid hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja

§ 1046lg 1 mõttes teotanud hageja au ebakohase väärtushinnanguga.

Hageja esiletoodud asjaoludel ei ole kostja avaldanud hageja kohta väärtushinnanguid. Hageja on lisaks tuginenud tema nime õigustamatule kasutamisele ja eraelu puutumatuse rikkumisele raamatus esitatud teksti avaldamisega ja hagejale omistamisega. Maakohus on esitanud põhjendused kogu hagi alusena esile toodud teksti kohta. Viidanud küll raamatu erinevatele lehekülgedele, on hageja toonud esile siiski ainult viis tekstikatkendit, mida ta on otse seostanud oma isiklike õiguste rikkumisega. Maakohus lahendas nõude hageja esitatud viisil. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja ainsad isikuandmed, mida kostja raamatus kasutas, on hageja ees- ja perekonnanimi. Hageja ei ole kunagi eitanud intervjuu andmist kostjale eesmärgil kasutada seda E. Meiusist kirjutatavas raamatus, mille pidi andma algselt välja OÜ Tammerraamat, mille juhatuse liige on hageja. Hageja ei ole väitnud, et kostjal oli õigus kasutada intervjuud hageja nime mainimata. Seega oli kostjal intervjuu andmise ajal õigus kasutada ja avaldada koos intervjuuga hageja nime. Poolte kirjavahetusest saab järeldada, et kostja on hiljem hageja saadetud e-kirjast aru saanud, et hageja soovib, et kostja ei kasutaks tema antud intervjuud ja eeldatavalt ka intervjuu andnud isiku nime. Kostja sai aru hageja keelust intervjuud kasutada. Eeltoodu ei anna siiski alust järeldada, et raamatus hageja isikuandmete (ees- ja perekonnanime) kasutamine on

§ 1046järgi õigusvastane.

Intervjuu kasutamise keelamise eesmärgiks ei olnud hageja isiklike õiguste kaitsmine, vaid ennekõike OÜ Tammerraamat ärihuvide kaitsmine. Hageja esiletoodud asjaolude järgi ei ole tema isiklikke õigusi kahjustav mitte niivõrd see, et kostja kirjutatud raamatus on avaldatud tema nimi, vaid see, et kasutati intervjuud, milles sisaldusid andmed E. Meiusi kohta. Hageja ei ole esile toonud, millised tagajärjed tekkisid talle tema nime avaldamise tõttu kostja kirjutatud raamatus. Hageja nime avalikustamine eeltoodud asjaoludel ei kahjusta ülemäära hageja isiklikke õigusi. Seega hageja ees- ja perekonnanime avaldamine eelkirjeldatud viisil ei ole

§ 1046lg 1 järgi õigusvastane.

Maakohus ei ole tõendite hindamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud, et maakohus oleks hinnanud ebaõigesti intervjuu kohta koostatud faili sisu, ega põhjendatud, miks sisust ei saaks teha järeldust, et hageja avaldas kostjale vaidlustatud lauseid. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda seisukohale, nagu oleks maakohus hageja intervjuu käigus kostjale avaldatu sisu valesti tuvastanud. Maakohus on põhjendatult lugenud hagiavalduse täiendamist hagi muutmiseks. Kompromissi sõlmimine AS-iga Tänapäev ei ole käsitatav asjaolude muutumisena ja hageja oleks saanud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude esitada olenemata sellest, et AS-iga Tänapäev sõlmiti kompromiss. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude aluseks olevate asjaolude kogum on erinev ebakohase väärtushinnangu avaldamisega seotud kahju hüvitamise nõude aluseks olevatest asjaoludest. Maakohus ei pidanud nõustuma hagi muutmisega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 2 järgi. Apellatsioonkaebuse väide hageja sõnavabaduse rikkumise kohta on ekslik. Hagi asjaoludel ei ole kostja takistanud hagejal vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni (põhiseaduse § 45). Maakohus on õigesti kontrollinud, kas kostja on hagi asjaoludel rikkunud hageja õigust au, nime ja eraelu puutumatusele:

§ 1046

lg-s 1 ja § 1047 lg-s 2 on sätestatud au (põhiseaduse § 17) teotamise õigusvastasus ning

§ 1046

lg-s 1 isiku nime (põhiseaduse § 19) õigustamatu kasutamise ja eraelu puutumatuse (põhiseaduse § 26) rikkumise õigusvastasus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja rahuldada hagi või saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus ebaõigesti kohaldanud

§ 1046

lg-t 1, kui jõudis järeldusele, et kostja ei ole hagejale omistatud otsekõnega rikkunud hageja isiklikke õigusi. Kohtud on vääralt leidnud, nagu ei oleks tegelikkusele mittevastavate tsitaatide sidumine hagejaga au teotav. Hageja au rikuvad iseenesest hageja tahte vastaselt tema eraeluliste seikade avaldamine ja tema väidetavad tsitaadid. Viidatud tsitaadid on kostja väljamõeldised. Tegelikkusele mittevastavate lausete avaldamine riivab hageja au. Lisaks on hageja au teotatud ebaõigete faktiväidete au teotava iseloomu tõttu. Hageja viidatud laused näitavad hagejat halvustavas valguses kolmandate isikute ees ja on põhjustanud hagejale ebameeldivusi. Hageja au teotav on olukord, kui talle omistatakse tsitaadid, mis on keeleliselt vulgaarsed ja oma sisult teisi inimesi halvustavad. Hagejast on loodud avalikkuse ees ebaõige kujutelm. Kostja kasutas hageja nime õigustamatult. Hageja andis kostjale intervjuu vaid OÜ Tammerraamat avaldatavas teoses kasutamiseks. Kuivõrd sellist teost ei avaldatud, siis puudus kostjal hageja nõusolek tema nime ja otsekõne kasutamiseks. Lisaks keelas hageja kostjal 15. septembril 2010 vestluse käigus saadud teabe kasutamise, sh vaidlusaluses raamatus. Ebaõige on ringkonnakohtu järeldus, et keelule vaatamata ei ole hageja isikuandmete kasutamine

§ 1046lg 1 järgi õigusvastane.

Kohtu järeldus keeluga vaid ärihuvide kaitsmise kohta on oletuslik ja põhistamata. Otsus on selles osas ka üllatuslik, sest pooled ei ole menetluses kordagi OÜ Tammerraamat ärihuvide kaitsmisele tuginenud. Intervjuu käigus avaldatud meenutused puudutasid hageja isiklikku kokkupuudet E. Meiusiga. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja isiklikke õigusi kahjustav ei ole mitte niivõrd see, et raamatus on avaldatud tema nimi, vaid see, et kasutati tema antud intervjuud, milles sisaldusid andmed E. Meiusi kohta. Hageja isikuõigusi rikuvad talle omistatud tsitaadid, mida hageja ei ole tegelikult avaldanud ning mis kajastavad hageja seoseid E. Meiusiga. Ringkonnakohtu otsus on vastuoluline, sest kohus möönab hageja isiklike õiguste kahjustamist, kuid leiab samas, et neid ei ole kahjustatud ülemäära. Hageja ees- ja perekonnanime avaldamine on

§ 1046lg 1 järgi õigusvastane.

Isiklike õiguste kahjustamist välistavad asjaolud

§ 1046lg 2 järgi puuduvad.

Hageja nime õigustamatu kasutamisega on rikutud ka isikuandmete kaitse seadusest (IKS) tulenevaid nõudeid. IKS § 12 lg 8 järgi tuleb lugeda tõendatuks, et kostjal puudus hageja nõusolek tema nime avaldamiseks ja selle tegelikkusele mittevastava otsekõnega sidumiseks. Ringkonnakohus on jätnud tuvastamata eraelu puutumatuse ja sõna- ehk väljendusvabaduse rikkumised. Kostja on hageja kohta kajastanud tema eraelulisi seiku ja mälestusi, st isikuandmeid IKS § 4 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohus ei ole analüüsinud IKS-i asjakohaste nõuete (§-d 6 ja 10) rikkumist. Ringkonnakohtu käsitlus põhiseaduse §-s 45 sätestatud väljendusvabadusest ei vasta sätte eesmärgile ja mõttele. Väljendusvabadus hõlmab muuhulgas õigust ise otsustada, kas ja millisel kujul isikut avalikkuse eest kajastatakse, sealhulgas õigust mitte midagi arvata ehk vaikida. Kostja on võtnud hagejalt seadusliku aluseta õiguse mitte olla raamatus oma nime ja tsitaatidega. Kohus on tõendeid valesti hinnanud. Kohus on vääralt leidnud, et intervjuu kasutamise keeld oli suunatud OÜ Tammerraamat ärihuvide kaitsmisele. Samuti ei ole kostja esitanud IKS § 12 lg 8 järgi nõusolekut isikuandmete töötlemiseks. Ebaõige on kohtute järeldus, et intervjuu käigus avaldas hageja kostjale laused, mille kostja hiljem vaidlusaluses raamatus avaldas. Maa- ja ringkonnakohus on omistanud AS-i Tänapäev maakohtule esitatud Wordi dokumendile ekslikult tõendi jõu ja lugenud selle valesti usaldusväärseks tõendiks. Dokument ei tõenda seda, et hageja on talle omistatud laused öelnud. On tõendamata, kes ja millal faili koostas. Niivõrd rohkete kirjavigadega teksti ei saa lugeda usaldusväärseks. Kohtud on ekslikult leidnud, et AS-iga Tänapäev kompromissi sõlmimine ei ole selline asjaolu, mis oleks TsMS § 376 lg 4 p 3 järgi käsitatav asjaolude muutumisena ja annaks aluse teise eseme või muu hüve nõudmiseks. Kuna kirjastaja lahkus menetlusest, siis ei saanud enam esitada nõuet teose eemaldamiseks turustusvõrgust. Kompromissi saavutamisel esitas hageja seetõttu taotluse kohustada kostjat avaldama ebaõigete andmete avaldamise tõttu hagejat puudutavaid väiteid ümberlükkav teade. Sellise nõude varem esitamiseks puudus vajadus, kuna varem taotles hageja teose müügilt eemaldamist ja turustamise keelamist. Kohus oleks pidanud TsMS § 376 lg 2 järgi hagi muutmisega nõustuma. Kohus on õigustamatult keeldunud tõendit kogumast. Hageja on korduvalt esitanud taotluse nõuda vastustajalt teavet raamatuga teenitud kogutulu kohta. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga jättis taotluse rahuldamata ega ole oma keeldumist põhjendanud, sedastades vaid üldsõnaliselt, et tõendil ei ole asjas tähtsust.

1. Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ja § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise, samuti menetluskulude jaotuse osas. Asi tuleb saata tühistatud osas ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldatakse. Ringkonnakohtu otsus on jõustunud osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles maakohus võttis vastu Tiina Tammeri loobumise nõudest keelata teose „Enelin, tema glamuursed legendid ja skandaalid" turustamine ja eemaldada see turustusvõrgust.
3. Kohtud on tuvastanud järgmised olulised asjaolud: ·
4. a kevadel tellis OÜ Tammerraamat, mille üks omanikest ja juhatuse liige on hageja, kostjalt E. Meiusi elulooraamatu käsikirja; ·
5. a sügisel andis hageja kostjale intervjuu eesmärgil kasutada seda eelnimetatud raamatus; ·
6. augustil 2010 ütles OÜ Tammerraamat käsikirja koostamise kokkuleppe üles, sest kostja ei järginud kokkulepitud tähtaegu; ·
7. septembril 2010 kirjutas hageja kostjale, et ei luba kostjale antud intervjuud ja informatsiooni, mis puudutab E. Meiusit, mingilgi moel kasutada ja avaldada, kuna vastav intervjuu ja informatsioon olid antud vaid eesmärgil, et see avaldataks raamatus, mille annab välja OÜ Tammerraamat; ·
8. a novembri lõpus tuli müügile kostja koostatud ja AS-i Tänapäev kirjastatud raamat „Enelin, tema glamuursed legendid ja skandaalid", raamatus on avaldatud hagejale otsekõnena omistatud lauseid.
9. Kolleegium määrab esiteks kindlaks kassatsiooniastmes vaidluse all olevad nõuded (I), seejärel selgitab, millised on hageja nõuete võimalikud alused (II), võtab seisukoha IKS-i nõuete rikkumisele tuginevate väidete (III) ning hageja muude isiklike õiguste rikkumist puudutavate kassatsioonkaebuse väidete kohta (IV) ja viimaks teeb menetluslikud otsustused (V). I
10. Maakohtu menetluses palus hageja: · keelata teose „Enelin, tema glamuursed legendid ja skandaalid" turustamine ja eemaldada see turustusvõrgust; · mõista kummaltki kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis; · mõista kummaltki kostjalt välja teosega saadud tulu 1750 eurot või, kui kohus jätab selle nõude rahuldamata, siis tuvastada teoses kasutatud hageja otsekõnes esitatud väidete õigusvastasus. Maakohus võttis vastu hageja loobumise nõudest keelata teose „Enelin, tema glamuursed legendid ja skandaalid" turustamine ja eemaldada see turustusvõrgust (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1). Selles osas on maakohtu otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause).
11. Kolleegiumi hinnangul on kohtud põhjendatult keeldunud hagi muutmiseks nõusolekut andmast ja hageja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõuet menetlemast. Seejuures ei tuvastanud kolleegium menetlusõiguse normide rikkumisi, millele kassaator on kaebuses tuginenud.
12. Eelnevast tulenevalt on praeguseks menetluses järgmised hageja nõuded: · mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis; · mõista kostjalt välja teosega saadud tulu 1750 eurot või, kui kohus jätab selle nõude rahuldamata, siis tuvastada teoses kasutatud hageja otsekõnes esitatud väidete õigusvastasus. II
13. Hageja on esitanud oma nõude primaarselt deliktiõiguse normidele viidates (

§ 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046, § 1050).

Hageja hinnangul on kostja rikkunud tema isiklikke õigusi

§ 1046lg 1 mõttes.

Kokkuvõtlikult on hageja väitel kostja rikkunud tema õigusi järgmiste tegudega, st hageja nõuete aluseks on peamiselt järgmised asjaolud: · kostja on hageja loata avalikustanud raamatus tema nime ja · kostja on omistanud hagejale ebaõiged tsitaadid või · kostja on hageja loata avalikustanud hageja tsitaate. Hageja arvates on kostja rikkunud tema õigusi

§ 1046

lg 1 mõttes järgmiselt: · teotanud hageja au; · rikkunud eraelu puutumatust; · esitanud ebakohaseid väärtushinnanguid; · avaldanud ebaõigeid andmeid; · õigustamatult kasutanud hageja nime. 15. Maakohus leidis

§ 1045

lg 1 p-le 4, § 1046 ja § 1045 lg 2 p-le 2 tuginedes, et hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada. Sealjuures analüüsis maakohus IKS-ist tulenevate nõuete täidetust (maakohtu otsuse p-d 110 jj). Selliselt käsitas hageja nõuet ja selle õiguslikku alust ka ringkonnakohus. Kolleegium leiab, et asja lahendamisel on kohtud jätnud tähelepanuta, et kostja tegevuse õigusvastasust saab esiletoodud asjaoludel hinnata alternatiivsetel õiguslikel alustel.

1. Kohus ei ole rahalise nõude lahendamisel seotud hageja viidatud õigusliku alusega, vaid võib hagi alusena esitatud asjaoludel rahuldada hageja nõude ka muul õiguslikul alusel, sest õiguse kohaldamine on kohtu enda otsustada (vt TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause) (Riigikohtu
2. detsembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 12.2). Kui hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude, siis tuleb kohtul asjaolude kohaselt hüvitisnõue kvalifitseerida (vt nt Riigikohtu
4. mai
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-12, p 13;
6. märtsi
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1181-14, p 14) ning hinnata selle põhjendatust. Samas peab kohus andma ka pooltele võimaluse avaldada arvamust kahjuhüvitise nõude õigusliku hinnangu kohta (vt nt Riigikohtu
8. jaanuari
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p-d 39 ja 40;
10. oktoobri
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15). Järgnevalt selgitab kolleegium, millised võiksid hageja esitatud asjaoludel olla tema nõuete õiguslikud alused.
12. Esmalt nõuab hageja mittevaralise kahju hüvitamist. 17.
13. Hageja ja kohtud on õigesti leidnud, et hageja võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda deliktiõiguse normide alusel (

§-d 1043, 1045 ja 1050). Kostja tegevuse õigusvastasuse määratlemiseks võib aga olla mitmeid aluseid. 17.2. Esiteks võib kostja tegevus olla õigusvastane isiklike õiguste rikkumise tõttu

§ 1045lg 1 p 4 ning §-de 1046 ja 1050 alusel.

17.3. Samas väidab hageja, et ta ei ole raamatus trükitud lauseid üldse öelnud.

-i kohaselt on võimalik isiku au teotada ja mainet kahjustada nii ebakohase väärtushinnangu (vt

§ 1046

lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (vt

§ 1047lg 2) (vt nt Riigikohtu 20.

juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 11). See tähendab, et kostja avaldatu võib olla õigusvastane

§ 1046

lg 1 või § 1047 lg 2 alusel sõltuvalt sellest, kas kostja avaldatu saab kvalifitseerida väärtushinnangu või tegelikkusele mittevastava asjaoluna. Eelviidatud sätete alusel õigusvastasuse tuvastamisel on erinevad eeldused ja tõendamiskoormis (vt otsuse p-d 28, 30-31). 17.4. Viimaks võib vaidlusaluste tsitaatide või hageja nime avalikustamine olla vastuolus ka IKS-i sätetega, millele hageja ja kohtud on ka viidanud. IKS-i sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda, saavad olla kaitsenormideks

§ 1045lg 1 p 7 mõttes (vt selle kohta ka Riigikohtu 20.

juuni

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 13;
2. septembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 31). Seega võib IKS-i nõuetega vastuolus olev isikuandmete avalikustamine olla ka

§ 1045

lg 1 p 7 ja lg 3 ning § 1050 järgi kvalifitseeritav delikt, kui väidetavalt rikutud IKS-i sätte (vähemalt üheks) eesmärgiks oli hagejale tekkinud kahju ärahoidmine (

§ 1045lg 3) (Riigikohtu 18.

veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 12). Kuivõrd IKS-is on sätestatud erinormid isikuandmete kasutamiseks ja avalikustamiseks, siis võib olla otstarbekam IKS-i nõuetega väidetavas vastuolus oleva käitumise korral alustada kostja tegevuse õigusvastasuse analüüsimisest

§ 1045lg 1 p 7 ja lg 3 alusel.

Kui kohus ei tuvasta IKS-i nõuete rikkumist, tuleks vajadusel hinnata, kas kostja on rikkunud hageja isiklikke õigusi

§ 1045lg 1 p 4 mõttes.

17.5. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks saavad olla kõik eelnimetatud alustel tuvastatud rikkumised. Isiklike õiguste rikkumisel tuleneb mittevaralise kahju hüvitamise kohustus

§ 134lg-test 2, 5 ja 6.

Kuivõrd IKS-i eesmärk on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele (IKS § 1 lg 1), siis eelduslikult tuleb ka juhul, kui isikuandmete avalikustamisel on rikutud IKS-i nõudeid, hüvitada isikule andmete avaldamisega põhjustatud mittevaraline kahju (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 13). Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks piisab ka sellest, et õigusvastane oleks mõne hageja viidatud lause (vt otsuse p 1) või nime avalikustamine (vt selle kohta Riigikohtu
3. novembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-10, p 14;
5. veebruari
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15914, p 12). Küll aga sõltub konkreetsel juhul tuvastatud rikkumisest see, kui suur mittevaralise kahju hüvitis on põhjendatud. Näiteks kui kannatanule on omistatud tsitaate, mida ta tegelikult ei ole öelnud ning lisaks on need ka au teotavad, siis võib olla põhjendatud suurem mittevaralise kahju hüvitis, võrreldes olukorraga, kus avalikustatud on küll kannatanu nõusolekuta tema tsitaate, kuid sellega ei ole avalikustatud isiku kohta tundlikke eraelulisi fakte.
7. Hageja nõuab ka isiklike õiguste rikkumisega saadud tulu väljaandmist. Hageja on õigesti leidnud, et isikliku õiguse rikkumisest saadud tulu väljaandmist saab kannatanu nõuda alusetu rikastumise sätete, täpsemalt

§ 1037lg 1 ja § 1039 alusel.

Isikliku õiguse rikkumist, sealhulgas eraelu puutumatuse rikkumist võib pidada muuks õiguseks

§-de 1037 ja 1039 mõttes. Sellisel juhul tuleb kannatanul tõendada, et tema isikuõigusi rikkunud isik sai rikkumisest tulu, st tõendamisesemesse kuulub nii kannatanu õiguste rikkumine, rikkuja tulu saamine kui ka põhjuslik seos nende vahel (Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 30).

§ 1037

lg 1 ja § 1039 annavad aluse nõuda siiski vaid rikkumise teel saadud tulu väljaandmist. Kui koguteoses on rikutud isiku õigusi vaid üksikute lausetega, ei ole seega üldjuhul alust nõuda kogu teosega saadud tulu, välja arvatud juhul, kui kannatanu tõendab, et teost on müüdud just nende lausete tõttu.

1. Alternatiivselt saadud tulu väljaandmise nõudele on hageja palunud tuvastada teoses kasutatud hageja otsekõnes esitatud väidete õigusvastasus. 19.
2. Hagejale tsitaatide omistamise õigusvastasust tuleb kontrollida ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamiseks (vt otsuse p-d 17.2-17.4). Tuvastushagi esitamiseks peab hageja lisaks põhjendama õigustatud huvi TsMS § 368 lg 1 mõttes. Seda ei ole hageja praegusel juhul teinud ja seetõttu tuleks hagejal täpsustada, milles seisneb tema õiguslik huvi selle vastu, et otsekõnena temale omistatud väidete õigusvastasus tuvastataks eraldi haginõude alusel. Hageja sõnastatud nõuetest jääb ka ebaselgeks, millises omavahelises seoses on hageja eelviidatud alternatiivselt esitatud nõuded. Esitatud kujul ei välista nõuded teineteist. Hageja avaldustest nähtuvalt peab hageja õigusvastaseks seda, et temale omistatakse ebaõiged tsitaadid ja et tsitaate on avalikustatud tema loata. Jääb ebaselgeks, millest tulenevalt peab hageja õigusvastaseks otsekõnes esitatud väiteid endid. 19.
3. Kolleegium märgib, et iseenesest ei ole välistatud see, et hageja esitab kostja vastu üksnes tuvastushagi, milles palub tuvastada väärtushinnangu või faktiväite õigusvastasuse, kui ta leiab, et tuvastushagiga on võimalik taastada tema au ja hea nime (TsMS § 368 lg 1). Kolleegiumi arvates ei saaks kohus muude eelduste täidetuse korral keelduda sellise tuvastushagi menetlemisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
4. Kolleegium selgitab obiter dictum'i korras, et hageja nõuete aluseks võiks olla ka tema autoriõiguste rikkumine. 20.
5. Esialgses hagiavalduses leidis hageja, et lisaks tema isiklikele õigustele (

§ 1046mõttes) on kostja rikkunud ka hageja autoriõigusi, kuivõrd kostjale antud intervjuu on autoriõiguse seaduse (Aut

ÕS) § 4 lg 3 p 4 järgi teos ja kaitstud autoriõigustega. Maakohus leidis, et hagiavaldus on puudustega, ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Muu hulgas leidis maakohus, et hageja peab täiendavalt põhistama, miks ta leiab, et vaidlusalune intervjuu on teos ja just hagejal (mitte nt kostjal) tekkisid nimetatud intervjuule autoriõigused (I kd, tl 66 pöördel). Täiendatud hagiavalduses tugines hageja vaid

§ 1046lg-s 1 sätestatud isiklike õiguste rikkumisele (I kd, tl 99).

20.

1. Iseenesest on maakohus õigesti viidanud, et autoriõigusliku kaitse saamiseks peab intervjuu kui intellektuaalse tegevuse tulem vastama AutÕS § 4 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimustele. Samas on kohtud tuvastanud, et kostjale antud intervjuu käigus ütles hageja laused, mis hiljem raamatus avaldati (maakohtu otsuse p 127, ringkonnakohtu otsuse p-d 37-38). Ühe võimaliku teose liigina on AutÕS § 4 lg 3 p-s 4 nimetatud suulised teosed, nagu kõned, loengud, ettekanded, jutlused jt, mis koosnevad sõnadest ja on väljendatud suuliselt. Praegusel juhul on kostja läbivalt olnud seisukohal, et raamatus ongi avaldatud hageja intervjuu käigus avaldatud laused ehk hageja suuline kõne. AutÕS § 4 lg 6 järgi eeldatakse teose kaitstust autoriõigusega, välja arvatud juhul, kui AutÕS-ist või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu. Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal. Seega oli kostja kohustus tõendada, et hageja avaldatu ei ole autoriõigusega kaitstud. 20.
2. Suulise kõne kui teose raamatus kasutamisel on tegemist teose reprodutseerimisega AutÕS § 13 lg 1 p 1 mõttes, milleks on vaja autori luba. Kui teose reprodutseerimiseks autori luba ei ole ning puuduvad alused teose kasutamiseks autori nõusolekuta, siis kasutatakse teost õigusvastaselt. AutÕS § 817 lg 1 järgi võib autor teose õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda teose õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist

§ 1043

(p 1) kohaselt ja teose õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist

§-de 1037 ja 1039 (p 3) järgi. 20.

1. Vaatamata eeltoodule piirab ringkonnakohtus uute asjaolude ja tõendite esitamist TsMS §
2. Hageja palus asendada esialgse hagiavalduse hilisemate ja täiendatud hagiavaldustega (I kd, tl-d 72 ja 94). Ka apellatsioon- ja kassatsioonkaebuses ei ole hageja viidanud oma autoriõiguste rikkumisele. Seega ei ole hageja pärast hagi menetlusse võtmist oma autoriõiguste rikkumisele tuginenud. Seetõttu ei saa hageja oma autoriõiguste rikkumisele tugineda ka asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus. III
3. Kohtud ei ole nõuetekohaselt hinnanud, kas hageja nime või tsitaatide avaldamine raamatus oli õigusvastane IKS § 10 lg 1 ja § 11 lg 3 ning

§ 1045

lg 1 p 7 ja lg 3 järgi.

§ 1045

lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Sama paragrahvi lg 3 järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju eest. Kolleegium on varem selgitanud, et

§ 1045

lg 1 p 7 mõttes saavad kaitsenormideks olla ka IKS-i sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda (vt Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1159-14, p 13).
3. Kohtud on leidnud, et ainsad hageja isikuandmed, mida kostja raamatus kasutas, on hageja ees- ja perekonnanimi (ringkonnakohtu otsuse p 31). Kolleegium nõustub, et hageja ees- ja perekonnanimi on IKS-i tähenduses hageja isikuandmed. Kohtud on aga IKS § 4 lg-t 1 tõlgendanud liiga kitsalt. IKS § 4 lg 1 kohaselt on isikuandmed mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Euroopa Kohus on IKS-i aluseks oleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta tõlgendamisel leidnud, et terminiga „isikuandmed" tähistatava mõiste alla kuulub kindlasti isiku nimi koos tema telefoninumbrite või teabega tema töötingimuste või vaba aja harrastuste kohta (Euroopa Kohtu
4. novembri
5. a otsus kohtuasjas nr C-101/01, Lindqvist, p 24). Nii Riigikohtu kriminaalkui ka halduskolleegium on varem asunud seisukohale, et IKS § 4 lg 1 tähenduses on isikuandmetena käsitatavad ka kriminaalmenetluses kogutavad andmed isiku käitumise kohta teatud ajal ja kohas, samuti andmed tema suhete kohta kolmandate isikutega (Riigikohtu
6. novembri
7. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-58-16, p 7;
8. novembri
9. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-116-14, p 18). Lähtudes eeltoodust, leiab kolleegium, et isikuandmeteks IKS-i tähenduses võivad olla ka eraelulised seigad isiku vaba aja sisustamise või suhete kohta kolmandate isikutega.
10. Üldjuhul on isikuandmete töötlemine lubatud IKS § 10 lg 1 järgi üksnes andmesubjekti nõusolekul, IKS § 12 lg 8 järgi eeldatakse, et andmesubjekt ei ole oma isikuandmete töötlemiseks nõusolekut andnud. Andmesubjekti nõusoleku tõendamise kohustus on isikuandmete töötlejal. Nõusoleku võib andmesubjekt igal ajal tagasi võtta (IKS § 12 lg 7 esimene lause). Samuti on IKS § 11 lg 3 järgi andmesubjektil õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete avalikustamise lõpetamist (vt Riigikohtu
11. veebruari
12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 14).
13. Erinevalt maakohtust tuvastas ringkonnakohus, et hageja keelas
14. septembril 2010 saadetud ekirjas kostjal isikuandmete edaspidise töötlemise ja kostja sai sellest ka aru (ringkonnakohtu otsuse p 34). Vaatamata sellele leidis ringkonnakohus, et isikuandmete avalikustamine ei olnud

§ 1046lg 1 järgi õigusvastane (ringkonnakohtu otsuse p 35).

Kolleegium leiab, et kui IKS-i nõudeid on rikutud, ei saa andmete avalikustamise õigusvastasuse puudumise põhjendamisel tugineda

§-le 1046. Kui on tuvastatud

§ 1045

lg 1 p 7 mõttes kaitsenormi rikkumine, võib kostja tegevuse õigusvastasuse välistada vaid

§ 1045

lg 3 alusel asjaolu, et rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul mh hinnata, kas IKS-i rikutud sätte eesmärk võis olla kaitsta kannatanut isikuandmete avalikustamise tagajärjel tekkinud kahju eest. Ringkonnakohus ei pidanud andmete avalikustamist õigusvastaseks, sest leidis, et hageja nime ja intervjuu kasutamise keelamise eesmärgiks oli OÜ Tammerraamat ärihuvide kaitsmine ning et hageja ei ole välja toonud, millised tagajärjed tekkisid talle tema nime avaldamisega kostja raamatus (ringkonnakohtu otsuse p 35). Erinevalt

§-st 1046 (vt otsuse p 35) ei anna aga need põhjendused

§ 1045lg 1 p 7 ja § 1045 lg 3 järgi alust isikuandmeid isiku nõusolekuta avalikustada.

IKS-i nõuded isikuandmete avalikustamiseks kehtivad olenemata sellest, millisel põhjusel ei soovi isik oma andmete avalikustamist.

1. Kolleegium nõustub kohtute järeldusega, et praegusel juhul ei ole kostjal alust tugineda IKS § 11 lg-s 2 sätestatud erandile. IKS § 11 lg 2 kohaselt võib isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi. Maakohus tuvastas, et praegusel juhul ei avalikustatud isikuandmeid ajakirjanduslikul eesmärgil, vaid iseseisva eluloolise väljaandega, millel ei olnud uudisväärtust (maakohtu otsuse p 125). Ringkonnakohus selles osas maakohtu otsust ei muutnud. Samuti ei tuvastanud kohtud teisi IKS § 11 lg 2 kohaldamiseks vajalikke eeldusi (vt täpsemalt Riigikohtu
2. veebruari
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 14).
4. Eeltoodut arvestades tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas hageja nime ja tema eraeluliste seikade avaldamine võis olla IKS § 10 lg 1 ja § 11 lg 3 ning

§ 1045lg 1 p 7 ja lg 3 järgi õigusvastane.

Kolleegium märgib, et isikuandmeid sisaldavate tsitaatide kasutamiseks nõusoleku andmist reguleerivad IKS § 10 lg 1 ja § 11 lg 3 on erinormid

§ 1045lg 2 p 2 suhtes.

IV 27. Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled ka selle üle, kas kostja on õigusvastaselt rikkunud hageja isiklikke õigusi tulenevalt

§ 1045lg 1 p-st 4, §-dest 1046 ning § 1047.

1. Maa- ja ringkonnakohus leidsid, et vaidlusalused laused ei sisalda väärtushinnanguid hageja kohta (maakohtu otsuse p-d 115-117, ringkonnakohtu otsuse p 30). Kolleegiumi arvates on tuvastatud asjaoludel kohtute järeldus põhjendatud, st kostja ei ole rikkunud hageja õigusi ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega. Hageja väidete kohaselt on kostja oma raamatus omistanud hagejale tsitaate, mida ta tegelikult ei ole öelnud. Seega heidab hageja kostjale ette ebaõigete faktiväidete avaldamist, mitte ebakohaseid väärtushinnanguid, nagu hageja on ekslikult leidnud. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Samas on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (vt Riigikohtu
2. veebruari
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 10). Väidetavalt ebaõigete tsitaatide avaldamise õigusvastasust oleks tulnud kontrollida

§ 1047järgi.

29. Ringkonnakohus rikkus hageja apellatsioonkaebuse väidete hindamata jätmisel menetlusõiguse norme. Seetõttu tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas kostja on esitanud ebaõigeid andmeid, st kas hagejale lausete omistamine on õigusvastane

§ 1047lg 1 alusel.

Ka ebaõigete faktiväidete avalikustamine iseenesest võib olla aluseks mittevaralise kahju hüvitamisele. Maakohus luges tõendatuks, et raamatus kasutatud tsitaadid on hageja kostjale antud intervjuu käigus öelnud (maakohtu otsuse p-d 126-128). Ringkonnakohus nõustus selle järeldusega (ringkonnakohtu otsuse p 38), kuid ei vastanud hageja apellatsioonkaebuse väidetele maakohtus Wordi dokumendile antud hinnangu kohta (apellatsioonkaebuse p 2.23). Nii heitis hageja maakohtule mh ette, et ainuüksi kohtule esitatud hagejaga seostamatust failist (millest ei saa järeldada ka koostajat ja mille koostamise aega on võimalik raskusteta muuta) on kohus järeldanud, et hageja on kostja avaldatud laused öelnud. Ringkonnakohus ei ole vastanud apellatsioonkaebuse väidetele selle kohta, milliste asjaolude ja tõendite alusel saab sellise faili lugeda piisavaks tõendiks selle kohta, et failis sisalduvad laused on just hageja ja just sel viisil öelnud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hageja väidetele vastata. 30. Lisaks leiab hageja, et omistades hagejale tsitaate, mida hageja tegelikult ei ole öelnud, teotas kostja ka hageja au. Sellisel juhul võib olla tegemist isiku au teotamisega tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (vt

§ 1047lg 2) (vt ka Riigikohtu 31.

mai

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 16). Au ja head nime kahjustav on mis tahes viisil ja vormis levitatav teave, mis sisaldab või võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid. Faktiväide ei sisalda hinnanguid, vaid fakte. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga (Riigikohtu
2. novembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-10, p 12). Kui isikule omistatakse lauseid, mida ta ei ole öelnud, siis võivad au teotavad olla mh isikule omistatud tsitaatide väljenduslaad või ka tsitaatides sisalduvad teisi isikuid halvustavad hinnangud. Praeguses asjas on hageja väitnud, et tsitaatide sõnakasutus ja nendest järelduvad teistele isikutele antavad hinnangud ei ole sündsad ja teotavad tema au. Kui kohus peaks asja uuel läbivaatamisel leidma, et avaldatud kujul ei ole hageja tsitaate öelnud, tuleb hinnata, kas avaldatu teotab tema au.
4. Isiku au teotamisest tulenev mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab seda, et faktiväide oleks hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine oleks õigusvastane. Au teotava faktiväite õigusvastasus oleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest (nt Riigikohtu
5. aprilli
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 31). Tegelikkusele vastava faktiväite avaldamine, isegi kui see teotab isiku au ja kahjustab tema mainet, ei ole iseenesest õigusvastane

§ 1047lg 2 järgi.

Seega ei ole

§ 1047

lg 2 alusel nõude rahuldamiseks alust, kui avaldaja tõendab, et väidetu vastab tegelikkusele ega ole õigusvastane (vt ka Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 12). Praeguses asjas peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel tõendeid hinnates võtma seisukoha, kas hageja on talle omistatud laused öelnud või mitte (vt otsuse p 29). Au või mainet kahjustav võib siiski olla tõele vastavate lausete avaldamise kontekst.
3. Kohtud on puudulikult analüüsinud ka teisi hageja viidatud rikkumisi (vt otsuse p 14). Isegi kui kohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et hageja on talle omistatud laused öelnud ja need ei teotanud tema au, siis võib tsitaatide avalikustamise õigusvastasus

§ 1046

lg 1 järgi seisneda ka eraelu puutumatuse rikkumises või isiku nime õigustamatus kasutamises. 33. Kolleegiumi hinnangul on kohtud liiga kitsalt käsitlenud hageja õigust eraelu puutumatusele. Maakohus leidis, et vaidlusalustes lausetes ei ole riivatud hageja eraelu. Maakohtu hinnangul oli tegemist hageja hinnanguga sündmuste kohta, mis aga ei iseloomusta hagejat ühelgi viisil ega võimalda tema suhtes midagi tuvastada (maakohtu otsuse p-d 115-117). Ringkonnakohus eraelu puutumatuse võimalikku rikkumist sõnaselgelt ei käsitlenud. Erinevalt maakohtust järeldas ringkonnakohus poolte kirjavahetusest, et hageja soovis, et kostja ei kasutaks tema antud intervjuud ja eeldatavalt ka intervjuu andnud isiku nime (ringkonnakohtu otsuse p 34). Seejärel ei ole aga ringkonnakohus analüüsinud, kas intervjuu kasutamine hageja loata on eraelu puutumatuse rikkumine ja kas selline rikkumine on õigusvastane

§ 1046järgi.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul seda hinnata.

1. Selleks, et tuvastada, kas kostja vastutab hageja ees eraelu puutumatuse rikkumise eest, tuleb kindlaks teha alljärgnevad kostja vastutuse eeldused (Riigikohtu
2. juuni
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 12), st tuvastada, kas: · kostja on tekitanud hagejale kahju tema eraelu puutumatuse rikkumisega (

§ 1043

ja § 1045 lg 1 p 4); · kahju tekitamine on õigusvastane ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine (

§ 1046

lg-d 1 ja 2); · kostja on kahju tekitamises süüdi (

§-d 1043 ja 1050). Eraelu sfääri kuuluvad muu hulgas isiku õigus informatsioonilisele enesemääramisele ning õigus oma sõnale ja pildile. Eraelu kaitsega on hõlmatud ka isiku identifitseerimine ja isiksuse muud aspektid (Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 14). Eelnevast tulenevalt on isikul üldjuhul õigus määrata, kas ja millist informatsiooni ta oma eraelu kohta (mh reisimine, sõpruskond jms) avalikustab. Kui isik on avaliku elu tegelane, siis võib avalikkuse põhjendatud huvi määr tema eraelu vastu olla erinev (vt Riigikohtu
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-97). Samas, kui loovisik ei täida mingit avaliku elu funktsiooni ega osale avalikus väitluses, tegutseb ta privaatsfääris. Sellise isiku tegevuse või teabe kajastamine on ajendatud kommertshuvist, mis ei õigusta eraellu sekkumist (Riigikohtu
5. juuni
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 15). Maakohtu arvates ei ole hageja avaliku elu tegelane, kelle suhtes peaksid kehtima tavainimestega võrreldes teistsugused nõuded (maakohtu otsuse p 125), ja ringkonnakohus ei muutnud maakohtu otsust selles osas. Kolleegiumi arvates on kohtute seisukoht tuvastatud asjaoludel põhjendatud. 35.

§ 1046

alusel rikkumise õigusvastasuse hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid, muu hulgas seda, kui intervjuu kasutamise keelamisega kaitseb kannatanu ka muid, nt ärihuvisid.

§ 1046

lg 1 teise lause järgi tuleb isiklike õiguste rikkumise õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Kui intervjuu kasutamise keelamisega kaitseb kannatanu ka muid huve, ei tähenda see siiski iseenesest, et isiklike õiguste rikkumine ja selle õigusvastasus oleksid välistatud. 36. Hageja nime kasutamine võib olla õigusvastane ka

§ 1045lg 1 p 4 ja § 1046 alusel.

Ringkonnakohus on

§ 1046

lg 1 alusel nime avalikustamise õigusvastasust kontrollides asunud seisukohale, et isikuandmete avalikustamine ei olnud

§ 1046

lg 1 järgi õigusvastane, kuna hageja oli intervjuud andes nõus selle kasutamisega loodavas raamatus eelduslikult koos enda nimega, keelas intervjuu kasutamise ennekõike OÜ Tammerraamat ärihuvide kaitsmiseks ega ole esile toonud, millised tagajärjed tekkisid talle tema nime avaldamise tõttu (ringkonnakohtu otsuse p 35). Kuivõrd asi saadetakse uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, siis tuleb ka nime kasutamise õigusvastasust

§ 1046alusel uuesti hinnata.

37. Nagu eelnevalt selgitatud (otsuse III osa), siis võib hageja nime ja isikuandmete kasutamine olla õigusvastane ka

§ 1045

lg 1 p 7, § 1045 lg 3 ja IKS § 10 lg 1 ning § 11 lg 3 alusel (vt otsuse p-d 21 jj).

§ 1045

lg 1 p 4 ja p 7 ei ole teineteist välistavad sätted ning hagejal oli õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist mõlemal alusel (Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 13).
3. Kolleegiumi hinnangul on eespool käsitletud õigusnormid kehtestatud mh hageja sõna- ehk väljendusvabaduse kaitseks ja seega ei pea kolleegium vajalikuks käsitleda hageja väiteid nende vabaduste rikkumise kohta.
4. Isegi kui ringkonnakohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et hageja nime või tsitaatide avalikustamisega on rikutud hageja

§ 1045

lg 1 p-s 4 sätestatud isiklikke õigusi, võib kostja tegevuse õigusvastasuse välistada hageja nõusolek.

§ 1045

lg 2 p 2 järgi ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega. Kannatanu nõusolek õiguste rikkumiseks (õigustesse sekkumiseks) ja sellega kahju tekitamiseks

§ 1045

lg 2 p 2 tähenduses ei ole tehing, vaid deliktiõiguslikku tähtsust omav tahteavaldus, mille võib anda ka suuliselt (vt Riigikohtu 13. detsembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-06, p 11). Nõusolekust

§ 1045

lg 2 p 2 tähenduses saab rääkida juhul, kui õiguste rikkumisega kahju tekitamine on nõusoleku andmise ajal kannatanu jaoks kindel. Kannatanu nõusoleku kui õigusvastasust välistava asjaolu peab tõendama kostja (vt ka Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-12, p 11). Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja ei sõlminud enne intervjuu andmist lepingut selle kohta, kas, kuidas või kes võib intervjuud kasutada (maakohtu otsuse p 132). Samas on kohtud tuvastanud, et hageja andis vabatahtlikult kostjale Enelin Meiusist rääkiva raamatu kirjutamiseks intervjuu ning nõusoleku kasutada oma nime (maakohtu otsuse p 128, ringkonnakohtu otsuse p 33). Kui eeldada kohtute tuvastatud asjaolude õigsust, võib järeldada, et pooled ei sõlminud intervjuu andmise ja selle kasutamise tingimuste kohta kokkulepet (lepingut). Kui hageja leiab, et talle on kahju tekkinud intervjuu avalikustamisest, siis tuleb hinnata, kas hageja võis anda intervjuu kasutamiseks nõusoleku

§ 1045lg 2 p 2 tähenduses.

40. Kolleegium selgitab, et

§ 1045

lg 2 p 2 ei ole kohaldatav nende andmete avalikustamisel, mis on isikuandmed IKS § 4 lg 1 mõttes ja mille avalikustamiseks on vajalik nõusolek IKS § 11 lg 1 ning IKS § 12 lg 1 järgi (vt otsuse p 26). Küll aga võib

§ 1045

lg 2 p 2 kohane nõusolek välistada nende andmete avalikustamise õigusvastasuse, mis ei ole käsitatavad isikuandmetena IKS-i tähenduses. 41. Kui kahju õigusvastaseks tekitamiseks on antud nõusolek

§ 1045

lg 2 p 2 tähenduses, siis tuleb kahju tekitamise õigusvastasuse välistamiseks esmalt nõusolekut tõlgendada ja välja selgitada, millistel tingimustel oli nõusolek antud. Praegusel juhul on kohtud hageja nõusoleku tõlgendamisel jätnud hindamata mitmed hageja esitatud asjaolud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb see viga kõrvaldada ning seejärel otsustada, kas nõusoleku andmise tõttu on kahju tekitamise õigusvastasus välistatud. Kuigi nõusolek

§ 1045

lg 2 p 2 mõttes ei ole tehing, vaid deliktiõiguslikku tähtsust omav tahteavaldus, on kolleegiumi arvates kannatanu nõusoleku tõlgendamisel analoogia korras kohaldatav tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg

1. Nõusolekut kui tahteavaldust tuleb TsÜS § 75 lg 1 järgi tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Maakohus tuvastas, et kokkulepe elulooraamatu käsikirja koostamiseks oli sõlmitud OÜ Tammerraamat ja MTÜ Eesti Majanduslugu vahel ning käsikirja pidi koostama kostja (maakohtu otsuse p 120). Ka ringkonnakohus on otsuses märkinud, et hageja intervjuu andmise eesmärgiks oli kasutada seda Enelin Meiusist kirjutatavas raamatus, mille pidi andma välja OÜ Tammerraamat, mille juhatuse liige on hageja (ringkonnakohtu otsuse p 33). Seejärel ei ole aga ringkonnakohus selgitanud, miks ei saa nendest asjaoludest järeldada, et hageja andiski intervjuu avaldamiseks nõusoleku vaid eeldusel, et kostja koostatud raamatu annab välja temale kuuluv osaühing. Olles raamatu väljaandja juhatuse liige, oleks hagejal olnud ka oluliselt suurem kontroll selle üle, kas ja millise sisuga raamat lõpuks avaldatakse. Hageja on menetluses korduvalt selgitanud, et andis intervjuu ainult selleks, et vastavat infot kasutataks OÜ Tammerraamat avaldatavas teoses (II kd, tl 115).
2. Kui kannatanu on andnud nõusoleku

§ 1045

lg 2 p 2 alusel, ei saa ta seda erinevalt IKS § 12 lg-s 7 sätestatust igal ajal tagasi võtta. Kas, millal ja millistel tingimustel saab kannatanu nõusoleku tagasi võtta, sõltub ennekõike poolte ja eelkõige kannatanu tahtest nõusoleku andmise ajal. V 43. Kuivõrd ringkonnakohus on menetlusnorme rikkudes jätnud tuvastamata, kas ja kuidas on kostja hageja õigusi rikkunud, siis tuleb asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtul hinnata ka hageja tulu väljaandmise nõuet

§-de 1037 ja 1039 alusel. 44. Ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja taotluse kohustada kostjat teatama raamatuga saadud tulu suurus, leides, et tõendil ei ole asjas tähtsust. Kuivõrd ringkonnakohtul tuleb uuesti läbi vaadata hageja nõue ka

§-de 1037 ja 1039 alusel, siis tuleb uuesti hinnata ka hageja taotluse põhjendatust. Kolleegium märgib, et

§ 1039teise lause ja Ts

MS § 236 lg 2 alusel on kannatanul õigus paluda kohtult kohustada rikkujat teatama saadud tulu suurus.

1. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.
2. Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Henn Jõks, Villu Kõve, Malle Seppik