Obsah (11)

§ 180§ 189§ 339§ 306§ 331§ 175§ 191§ 363§ 185§ 337§ 187

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis 3-1-1-7-17 30. märts 2017 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja Paavo Randma Kohtuasi Kriminaalasi

) § 180 lg 1 alusel mõisteti M. Viskilt välja menetluskuluna riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 541 eurot ja sundraha 645 eurot, s.o kokku 1186 eurot.

§ 180

lg 3 alusel jäeti riigi kanda riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulud summas 1064 eurot. Maakohus märkis, et M. Visk on üliõpilane ja xxx xx xxxxxxxxxx xxxx, mistõttu on tema võimalused sissetuleku teenimiseks piiratud. Menetluskulude osaline riigi kanda jätmine võimaldab tal asuda hüvitama kuriteoga tekitatud kahju.

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Viski kaitsja vandeadvokaadi abi Sandra Sepp, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja M. Viski õigeksmõistmist. Alternatiivselt palus kaitsja mõista M. Viskile kergem karistus ja jätta kohaldamata lisakaristus, samuti jätta rahuldamata S. S-i varalise kahju nõue ning jätta läbi vaatamata mittevaralise kahju nõue või vähendada väljamõistetud hüvitist. Kaitsja palus jätta rahuldamata viivisenõue ja võimaldada M. Viskil tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulusid osamaksetena ühe aasta jooksul.
2. Tallinna Ringkonnakohtu
3. detsembri
4. a otsusega tühistati Pärnu Maakohtu
5. septembri
6. a otsus osaliselt, s.o M. Viskile KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuse kohaldamise osas. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon rahuldati osaliselt. Kohtuotsuse resolutsioonis on märgitud: „Apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud jätta riigi kanda.“ Ringkonnakohus leidis lühidalt järgmist. 3.
7. Etteheidetel seoses M. Viski süüditunnistamise, põhikaristuse mõistmise, temalt S. S-i kasuks väljamõistetud hüvitise, viivisenõuete ja menetluskuludega ei ole alust. Samas tuleb tühistada maakohtu otsus M. Viskile lisakaristuse kohaldamise osas, kuna karistuse eesmärkide saavutamiseks on põhikaristus piisav. 3.
8. Maakohus on M. Viskilt menetluskulude väljamõistmisel arvestanud tema varalise olukorra ning resotsialiseerumise väljavaadetega. Põhjendatult on jäetud osa menetluskuludest riigi kanda. Ringkonnakohtul puudub alus tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus ei kasutanud oma diskretsiooni väljamõistetud menetluskulude ositi tasumise määramiseks. 3.
9. S. S-i esindaja taotletud tasu 858 eurot apellatsiooniga tutvumise ja vastuse koostamise eest on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse süüdistatavale mõistetud lisakaristuse osas, jäävad menetluskulud riigi kanda. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
10. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas

§ 189lg 3 alusel määruskaebuse M.

Viski kaitsja, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega ei võimaldatud M. Viskil tasuda väljamõistetud menetluskulusid ositi ühe aasta jooksul, ja palub vastav taotlus rahuldada. Kaitsja palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ka osas, millega jäeti kindlaks määramata M. Viski menetluskulud apellatsioonimenetluses, ning mõista riigilt M. Viski kasuks välja apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud summas 1 200 eurot. Kaitsja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 4.1. Maakohus ei ole võtnud seisukohta kaitsja taotluse osas võimaldada M. Viskil

§ 180lg 3 alusel tasuda menetluskulusid ositi ühe aasta jooksul.

Kohtuotsus on selles osas põhjendamata ja ka ringkonnakohus ei ole vastavaid põhjendusi esitanud, rikkudes sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 tähenduses.

Arvestades süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid, on põhjendatud võimaldada tal tasuda menetluskulusid ositi. Tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikuga, kes pani kuriteo toime ettevaatamatusest. Seetõttu on M. Viski resotsialiseerumise väljavaated head. 4.2. Kaitsja ei vaidlusta ringkonnakohtu otsust osas, millega jäeti apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda. Siiski on ringkonnakohus jätnud kindlaks määramata M. Viski menetluskulude suuruse.

§ 189

lg 2 sätestab, et kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või -otsusega.

§ 306

lg 1 p-s 14 sisaldub kohtu kohustus lahendada muu hulgas küsimus, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

§ 331

lg 1 kohaselt peab seda nõuet järgima ka ringkonnakohus.

§ 175

lg 1 p 1 sätestab menetluskuluna valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Apellatsioonkaebusele lisati M. Viski menetluskulude nimekiri, nende suurust tõendav dokument ja esitati taotlus menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Menetluskulude kindlaks määramata jätmisel on ringkonnakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust.

1. Määruskaebusele esitas vastuse prokurör, kes leiab, et kaitsja toimingud apellatsioonimenetluses olid vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. M. Viskilt välja mõistetud menetluskulude ositi tasumiseks aga alust ei ole. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kriminaalkolleegium analüüsib esmalt määruskaebuse esitaja etteheidet, et maa- ja ringkonnakohus ei ole võimaldanud M. Viskil tasuda temalt riigi kasuks välja mõistetud menetluskulusid ositi (I). Teiseks võtab kolleegium seisukoha süüdistataval apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude kohta, käsitledes ka kannatanu menetluskulusid (II). Kolmandaks pööratakse tähelepanu ringkonnakohtu otsuse vormistuslikule küljele (III) ja lõpetuseks võtab kolleegium kokku määruskaebemenetluse tulemuse (IV). I 7.

§ 180

lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib ilmselt süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib ka määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kaitsja esitas maakohtule taotluse jätta osa menetluskuludest riigi kanda ja võimaldada M. Viskil tasuda menetluskulusid ositi. Maakohus jättiski riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu

§ 180lg 3 alusel riigi kanda.

M. Viskilt mõisteti riigi kasuks välja ekspertiisikulu 541 eurot ja sundraha 645 eurot, kokku 1186 eurot kriminaalmenetluse kulusid. Maakohus ei lahendanud aga taotlust väljamõistetud menetluskulude ositi tasumiseks. Kaitsja sellesisulise etteheite peale märkis ringkonnakohus, et puudub alus maakohtu otsust selles osas tühistada. Seega puuduvad nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuses sisulised põhjendused, miks ei peetud võimalikuks menetluskulude tasumist ositi. 8. Kaitsja märgib õigustatult, et menetluskulude riigi kanda jätmise ja ositi tasumise taotlusi tuleb käsitleda eraldi. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik ositi määrata ka siis, kui varem on osa menetluskuludest jäetud riigi kanda. Kuna üldjuhul mõistetakse kriminaalmenetluse kulud süüdistatavalt välja kogu ulatuses ühe korraga tasutava maksena, ei teki kohtul iga kord kohustust põhjendada menetluskulude ositi tasumise määramata jätmist. Samas juhul, kui kohtule on esitatud taotlus menetluskulude ositi tasumiseks, peab kohus selle taotluse lahendama. Vastasel juhul ei ole kohtu siseveendumuse kujunemine kohtumenetluse pooltele jälgitav ja kohtu otsustuse põhjendatust ei ole võimalik hinnata. Jättes kaitsja taotluse tähelepanuta ja vastavad motiivid esitamata, on kohtud oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 tähenduses.

9.

§ 191

lg 2 sätestab, et kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud määruskaebust läbi vaadates võib kohus määruskaebuse sisust sõltumata laiendada määruskaebuse läbivaatamise piire kogu kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele.

§ 191

lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus või Riigikohus teha kohtuotsuse peale esitatud apellatsiooni või kassatsiooni läbi vaadates uue kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse kulude vaidlustamisest sõltumata. Osutatud sätetest tulenev pädevus hõlmab ka ringkonnakohtu ja Riigikohtu õigust teha kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohta ise uus otsustus juhul, kui madalama astme kohtu vaidlustatud otsuses on see küsimus jäetud täielikult või osaliselt lahendamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. novembri 2016. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-90-16, p 15; 14. detsembri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-89-11, p 33). 10.

§ 363lg 5 kohaselt ei või Riigikohus tuvastada faktilisi asjaolusid.

Praeguses asjas on aga maakohus juba tuvastanud, et M. Visk on varem kriminaalkorras karistamata üliõpilane, xxxxxx xx xxxx ja kelle võimalused sissetuleku teenimiseks on piiratud. M. Viskilt mõisteti kannatanu kasuks välja varalise ja mittevaralise kahju hüvitis ning kannatanu menetluskulud. Seega on M. Viski rahalised kohustused kannatanu ees suured. Menetluskuludest osa riigi kanda jättes märkis maakohus, et see võimaldab M. Viskil tasuda kuriteoga tekitatud kahju. Osutatud põhjendused M. Viski varalise seisundi ja resotsialiseerumise väljavaadete osas on asjakohased ka menetluskulude ositi tasumise taotluse lahendamisel. Eeltoodut arvesse võttes leiab kolleegium, et on põhjendatud

§ 180lg 3 ls 3 alusel võimaldada M.

Viskil tasuda riigi kasuks väljamõistetud menetluskulusid ositi ühe aasta jooksul. II 11. Nõustuda tuleb kaitsjaga ka selles, et ringkonnakohus on jätnud kindlaks määramata M. Viskil apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud. Kaitsja esitas apellatsioonis taotluse jätta riigi kanda apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 1200 eurot. Lisatud arve kohaselt kulutas kaitsja maakohtu otsuse analüüsimisele, kaitsealusega nõupidamisele ja apellatsiooni koostamisele kokku 10 tundi. Tunnitasu on kaitsjal 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et valitud kaitsjale makstav tasu on käsitatav menetluskuluna (

§ 175lg 1 p 1) üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega.

Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-108-12, p 29;
3. detsembri
4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-14, p 44;
5. novembri
6. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-89-16, p 48). Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. novembri
8. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-90-16, p 16). Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks käsitlenud kaitsja taotlust ning hinnanud valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust. Ringkonnakohus on seega rikkunud

§ 331

lg-s 1, § 306 lg 1 p-s 14 ja § 189 lg-s 2 sätestatud nõudeid, mis on taaskord käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 tähenduses.

12.

§ 191

lg-tes 2 ja 3 sätestatut arvestades on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui ringkonnakohus on jätnud kaitsja taotluse apellatsioonimenetluse kulude kindlaksmääramiseks lahendamata, võib Riigikohus selle lahendada kriminaalasja ringkonnakohtule tagastamata (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-90-16, p 15). Praktikas on pääsenud maksvusele arusaam, et valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb muu hulgas arvesse võtta, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. novembri
4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-93-15, p 133). Arutatavas asjas on kaitsja apellatsioonis vaidlustanud maakohtu otsuse täies ulatuses, st M. Viski süüdimõistmise, kuriteo kvalifikatsiooni, põhi- ja lisakaristuse, varalise ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise, viivisenõude rahuldamise ning menetluskulude ositi tasumise määramata jätmise. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse aga vaid lisakaristuse kohaldamise osas ja ülejäänud osas jättis apellatsiooni rahuldamata, pidades seal esitatud argumente alusetuks. Arvestades ka seda, et kolleegium peab õigustatuks kaitsja seisukohti menetluskulude ositi tasumise kohta, tuleb lugeda maakohtu otsusega tutvumisele, süüdistatavaga nõupidamisele ja apellatsiooni koostamisele kulunud põhjendatud ajaks 5 tundi. Kaitsja tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistliku suurusega.

§ 185

lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337lg 1 p-des 2–4 või lg-s 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik.

Ringkonnakohus tühistas osaliselt maakohtu otsuse ehk tegi

§ 337lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi, järelikult tuleb M.

Viski kasuks riigilt apellatsioonimenetluse kulude katteks välja mõista 600 eurot (sh käibemaks 100 eurot). 13. Kolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et kuigi otsuse põhiosast nähtuvalt pidas ringkonnakohus põhjendatuks kannatanul apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulusid summas 858 eurot ja leidis, et

§ 185

lg-st 1 tulenevalt peab need kandma riik, on ringkonnakohtu resolutsioonis eksitud menetluskulude hüvitamise otsustuse formuleerimisel. Ringkonnakohtu resolutsiooni sõnakasutus „apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud jätta riigi kanda“ ei ole korrektne. Menetluskulu saab jätta isiku kanda, kui see kulu on tekkinud tal endal. Valitud esindajale makstud tasu ei tekkinud menetluskuluna riigil, vaid kannatanul. Kui menetluskulu hüvitamise kohustus lasub isikul, kellel endal seda kulu ei tekkinud, tuleb kulu temalt õigustatud isiku kasuks välja mõista (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-16, p 56). Kohtuotsuse jõustumise korral täidetakse kohtuotsust selle resolutsiooni järgi ja seega peab kohtuotsuse resolutiivosa olema sõnastatud arusaadavalt ja konkreetselt. Resolutsiooni selge sõnastus aitab vältida nii arusaamatusi kohtuotsuse täitmisel kui ka isikute põhiõiguste lubamatut riivet (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. aprilli
4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-20-14, p 11.1). Seega tagamaks kohtuotsuse täidetavust, peab resolutsioonist expressis verbis nähtuma, millise suurusega hüvitis õigustatud isiku kasuks riigilt välja mõistetakse. Kolleegium väljub

§ 191

lgle 2 tuginedes määruskaebuse piiridest, täpsustab ringkonnakohtu otsust ja mõistab riigilt S. S-i kasuks välja apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude katteks 858 eurot (sh käibemaks 143 eurot). III

1. Täiendavalt peab kriminaalkolleegium vajalikuks peatuda veel järgneval. Nimelt on ringkonnakohtu otsuse puhul silmatorkav, et otsusest suurema osa moodustavad maakohtu ja apellatsioonimenetluse poolte seisukohad ning ringkonnakohtu sisuliste põhjenduste maht moodustab kogu otsuse pikkusest ebaproportsionaalselt väikese osa. Otsuse pikkus tervikuna on 39 lehekülge, millest esimesel
2. leheküljel on vaid ümber kirjutatud maakohtu, apellandi ja kannatanu esindaja ning prokuröri seisukohti. Ringkonnakohtu sisulised põhjendused algavad alles otsuse 31 lehekülje lõpus. Kolleegium selgitab, et ringkonnakohtu otsuses tuleb välja tuua kokkuvõtlikult maakohtu ja apellatsioonimenetluse poolte asjasse puutuvad seisukohad, kuid maakohtu ning kõigi muude seisukohtade üks ühele kordamine ei ole vajalik, koormab kohtuotsust ja võib mõnel juhul tuua kaasa ka põhjendamatult suuri tõlkekulusid. Seisukohtade ülevaatlik refereerimine lihtsustab ka otsuse lugemist ja tagab paremini selle jälgitavuse, võimaldades seejuures kiiremini mõista apellatsioonimenetluse esemeks kujunenud probleeme. IV
3. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 191

lg-test 2 ja 3, § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-dest 2 ja 7 ning § 339 lg-st 2, tühistab Riigikohus Pärnu Maakohtu

1. septembri
2. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
3. detsembri
4. a otsuse osas, millega ei võimaldatud M. Viskil tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulusid summas 1186 eurot ositi. Tühistatud osas teeb kolleegium uue määruse, millega määratakse M. Viskilt riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumine ositi ühe aasta jooksul, kuid iga kuu vähemalt 98 eurot. Muus osas jätab kolleegium ringkonnakohtu otsuse sisuliselt muutmata, kuid täpsustab selle resolutsiooni neljandat lauset, lisades: „Mõista Eesti Vabariigilt S. S-i kasuks välja 858 (kaheksasada viiskümmend kaheksa) eurot apellatsioonimenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks.“ M. Viski kasuks tuleb Eesti Vabariigilt apellatsioonimenetluse kulude katteks välja mõista 600 eurot. Kaitsja määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
5. M. Viski kaitsja vandeadvokaadi abi S. Sepp esitas taotluse hüvitada M. Viskile seoses Riigikohtus toimunud määruskaebemenetlusega valitud kaitsjale makstud tasu summas 240 eurot (sh käibemaks 40 eurot). Kaebusele lisatud arve kohaselt kulus kaitsjal ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 2 tundi ning õigusabi tunnihinnaks on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kolleegium leiab, et selline kaitsjatasu summa on mõistliku suurusega ja tuleb

§ 187lg 1 alusel M.

Viskile hüvitada. (allkirjastatud digitaalselt)