RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamine 3-4-1-16-16 31. märts 2017

) § 10 lõikega 1 ja põhiseaduse (PS) § 3 lõikega 1 ning § 154 lõikega 1. Seadusandja volituse alusel täpsustavate õigusnormide andmisel peab valla- või linnavalitsus järgima seaduslikkuse põhimõtet. 6.

§ 10

lõike 1 teise lause järgi kehtestab valla- või linnavalitsus igale koolikohustuslikule isikule põhihariduse omandamiseks elukohajärgse kooli.

§ 10

lõike 1 kolmas lause sätestab, et valla- või linnavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove. Alles pärast seaduses nimetatud asjaolude arvestamist võib elukohajärgse kooli määramisel lähtuda muudest kriteeriumitest.

§ 10lõige 1 kehtib ka haridusliku erivajadusega õpilaste puhul.

7. Määruse § 3 lõike 2 järgi on aga haridusliku erivajadusega õpilastele elukohajärgseks kooliks määratud Saaremaa Ühisgümnaasium. Seega ei arvesta Kuressaare Linnavalitsus haridusliku erivajadusega õpilasele elukohajärgse kooli määramisel

§ 10lõikes 1 sätestatud asjaolusid.

8.

§ 47

lõike 1 järgi lähtutakse haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel kaasava õppe põhimõttest, mille kohaselt õpib haridusliku erivajadusega õpilane üldjuhul kooli tavaklassis.

§ 49

lõige 3 võimaldab teha elukohajärgsest koolist erandeid, kui elukohajärgses koolis ei ole õpilase hariduslikust erivajadusest tulenevat nõustamiskomisjoni soovituste kohast õpet korraldada võimalik. Selle eelduseks on aga eelnev kaalumine, kas elukohajärgses koolis on võimalik sellele lapsele õpet korraldada. Nõustamiskomisjon teeb soovituse iga lapse kohta individuaalselt, arvestades iga lapse vajadusi. Seetõttu ei saa valla- või linnavalitsus üldaktiga ette ära otsustada, et nõustamiskomisjoni soovituse saanud õpilase õpet on võimalik korraldada vaid ühes konkreetses koolis.

1. Õiguskantsler möönis, et haridusliku erivajadusega lapse õpe peab olema korraldatud nii, et lapsel oleks õppest maksimaalselt kasu. See eeldab pädevaid koolitöötajaid ja piisavalt raha, mida ei pruugi jaguda igasse kooli. Õiguskantsler pöördus Riigikogu kultuurikomisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole küsimusega, kas oleks vajalik sätestada seaduses kohaliku omavalitsuse võimalus määrata teatud haridusliku erivajadusega lastele elukohajärgse koolina üks kindel tavamunitsipaalkool või -koolid (arvestades kohaliku omavalitsuse olusid, nt väikest rahvaarvu, koolide paiknemist lähestikku). Kultuurikomisjon seda ettepanekut ei toetanud. MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED Kuressaare Linnavalitsus
2. Määruse § 3 lõige 2 puudutab erandjuhtumeid, mille puhul nõustamiskomisjon on tuvastanud eriõppe vajadused ja lapse toetamine eeldab väga spetsiifilist õppekorraldust ja ressursimahukaid tugiteenuseid, mida tavaklassis ei ole võimalik tagada. Kuressaare Linnavalitsus lähtus nende erandjuhtude reguleerimisel

§ 49lõikest 3, mis lubab õpet korraldada väljaspool elukohajärgset kooli.

Vältimaks olukordi, kus iga üksikjuhtumi puhul tuleb hakata otsima sobivat lahendust, on Kuressaare linn lähenenud probleemile terviklikult ja näinud ette tavaklassidest eristuvate tingimuste loomise üksnes Saaremaa Ühisgümnaasiumis, mis ei ole Kuressaare linna suurust ja koolide omavahelist kaugust arvestades ebamõistlik. Peredel, kelle lastel on vaja õppida eriklassis, on oluline teada, kuidas omavalitsus nende laste õpet korraldab.

1. Kohalikul omavalitsusel on põhiseadusest tulenev kohustus teha haridus kättesaadavaks ja pidada üleval vajalikul arvul õppeasutusi ning tagada ka hariduse kvaliteet. Selleks peab kohalikul omavalitsusel olema korrastatud ja efektiivne koolivõrk, et eelarvevahendeid otstarbekalt kasutada. Olukorras, kus koolivaliku teeb lapsevanem ja kohalikul omavalitsusel on kohustus luua tingimused hariduse andmiseks, tagada selleks personal ja katta sellega seotud kulud, pole omavalitsusel võimalust oma ressursse otstarbekalt jaotada. Avalik huvi saavutada otstarbekus ressursside jagamisel kaalub üles üksisiku valikuvabaduse. Linnavalitsus palub kohtul hinnata põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut ja kaaluda vajadust muuta seadust selliselt, et omavalitsusele oleks tagatud reaalsed võimalused oma koolivõrgu otstarbekaks ülalpidamiseks ning antud kaalutlusõigus kohalike küsimuste kohaspetsiifiliseks lahendamiseks. Justiitsminister
2. Määruse § 3 lõige 2 on vastuolus

§ 10

lõikega 1 ja seetõttu PS § 3 lõikes 1 ning § 154 lõikes 1 sätestatud seaduslikkuse põhimõttega. Seadusandja on valla- või linnavalitsusele näinud ette kohustuse kehtestada elukohajärgse kooli määramise tingimused ja kord vastavalt

§ 10lõike 1 kolmandale lausele.

Seadusandja ei ole näinud ette erisusi haridusliku erivajadusega õpilasele elukohajärgse kooli määramiseks.

§ 49

lõike 3 järgi peab nõustamiskomisjon andma soovituse haridusliku erivajadusega õpilasele õppe korraldamiseks. Linnavalitsus ei peaks määrusega nägema ette ühte kindlat kooli haridusliku erivajadusega õpilaste jaoks. Haridus- ja teadusminister 13. Määruse § 3 lõige 2 on vastuolus

§ 10lõikega 1 ja PS § 3 lõikega 1.

Kuna

§ 10

lõike 1 kolmandas lauses nimetatud asjaolud on iga lapse puhul erinevad, tuleb elukohajärgne kool määrata igale lapsele eraldi. Elukohajärgse kooli määramine on haldusakt (haldusmenetluse seaduse § 51 lõige 1), seetõttu tuleb see otsustus langetada haldusmenetluse tulemusel. Menetluskorra kehtestamine on valla- või linnavalitsuse ülesanne. Munitsipaalkooli, kuhu koolikohustuslik isik õppima asub, ei saa pidada tema elukohajärgseks kooliks. Elukohajärgseks kooliks on ainult teatud kriteeriumite alusel kindlaks tehtud kool. 14.

§ 10

lõike 1 kolmandas lauses nimetatud asjaolusid tuleb vaadelda nende kogumis, eelistamata neist ühtki. Vanema soovi saab arvestada vaid juhul, kui see on võimalik, sest kooli võimalused lapsi vastu võtta on piiratud.

§ 10lõike 1 kolmandas lauses toodud loetelu ei ole ammendav.

Valla- või linnavalitsus võib elukohajärgse kooli määramise tingimuste ja korra kehtestamisel otsustada, et elukohajärgse kooli väljaselgitamisel tuleb peale seaduses nimetatud kolme asjaolu kaaluda muid asjaolusid, kuid seda alles pärast kohustuslike asjaoludega arvestamist. See võib olla vajalik juhul, kui seadusest tulenevatele esmajärjekorras kohalduvatele kriteeriumitele vastavaid lapsi on rohkem, kui koolis kohti. Ei ole välistatud, et ka lapse hariduslikku erivajadust saaks arvestada tema elukohajärgse kooli määramisel. Lisakriteeriumitega saab arvestada aga üksnes siis, kui on arvestatud

§ 10lõike 1 kolmandas lauses nimetatud kriteeriumeid.

See tõenäoliselt välistab võimaluse, et kõigi haridusliku erivajadusega isikute puhul, kellele nõustamiskomisjon on andnud soovituse, saaks elukohajärgseks kooliks olla üks ja sama kool. Selleks peaksid kõik haridusliku erivajadusega õpilased elama samas piirkonnas ja nende õed-vennad õppima juba samas koolis. Määruse § 3 lõige 2 ei arvesta

§ 10lõikes 1 sätestatud kolme asjaolu, vaid muid, seaduses nimetamata kriteeriume.

15.

§ 10

lõike 1 eesmärgiks on luua lapsevanemale kindlustunne, et ta teab, millise kooli esimeses klassis on tema lapsele koht tagatud.

§ 49

lõige 3 küll näeb ette võimaluse tagada haridusliku erivajadusega õpilasele hariduse andmine väljaspool elukohajärgset kooli. Sellisel juhul peab elukohajärgne kool olema juba määratud. Otsust, kas elukohajärgses koolis on haridusliku erivajadusega lapsele võimalik õpet korraldada, tuleb kaaluda, sest nõustamiskomisjoni soovitus on iga lapse puhul individuaalne.

1. Kuressaare Linnavalitsuse valitud lahendus töötab vastu kaasava õppe põhimõttele, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgse kooli tavaklassis. Õpilaste koondamine ilma olulise põhjuseta ühte kindlasse kooli ja haridusliku erivajadusega klassi, eirab kaasava hariduse põhimõtet. Kaasava hariduse põhimõtet ei rakendata üksnes haridusliku erivajadusega õpilaste huvides, vaid ka teiste õpilaste huvides, kes saavad õppida hariduslike erivajadustega õpilastega samas keskkonnas. See aitab kujundada õpilaste väärtushinnanguid ja hoiakuid ning toetab nende vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. VAIDLUSTATUD SÄTE
2. Kuressaare Linnavalitsuse
3. veebruari
4. a määruse nr 2 „Elukohajärgse kooli määramise tingimused ja kord“ § 3 lõige 2: „§
5. Elukohajärgsed koolid [---]

§ 10

lõikes 1 sisalduva volitusnormi alusel ja määruse § 3 lõige 2 on nimetatud sättega vastuolus.

1. PS § 37 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt on põhihariduse andmise kohustus nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse ülesanne (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
2. oktoobri
3. a otsus asjas nr 3-4-1-26-14, punkt 53). PS § 3 lõike 1 esimese lause ja § 154 lõike 1 järgi peab kohaliku omavalitsuse määrus olema seadusega kooskõlas (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
4. aprilli
5. a otsus asjas nr 3-4-1-4-02, punkt 14). 20.

§ 10

lõike 1 esimene lause paneb kohaliku omavalitsuse üksusele kohustuse tagada oma haldusterritooriumil elavatele koolikohustuslikele isikutele võimalus põhihariduse saamiseks.

§ 10

lõike 1 teine lause paneb valla- või linnavalitsusele kohustuse kehtestada selleks elukohajärgse munitsipaalkooli (edaspidi elukohajärgne kool) määramise tingimused ja kord.

§ 10

lõike 1 kolmanda lause kohaselt peab kohalik omavalitsus seejuures arvestama oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove. 21.

§ 10

lõike 1 kolmanda lause sõnastusest nähtub, et loetelu asjaoludest, mida tuleb elukohajärgse kooli määramisel arvesse võtta, ei ole ammendav ning omavalitsus võib arvestada ka teisi, seaduses nimetamata asjaolusid. Muid asjaolusid võib elukohajärgse kooli määramise kriteeriumiks seada üksnes juhul, kui

§ 10lõike 1 kolmandas lauses nimetatud asjaolusid on juba arvestatud.

See võib olla vajalik näiteks siis, kui lapsi, kes vastavad

§ 10lõike 1 kolmandas lauses nimetatud tingimustele, on rohkem, kui koolis kohti.

22. Seega on elukohajärgne kool põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses kool, mille kohaliku omavalitsuse üksus määrab koolikohustuslikule isikule põhihariduse omandamiseks, lähtudes eelkõige

§ 10lõike 1 kolmandas lauses nimetatud asjaoludest.

Elukohajärgse kooli määramisest tuleb eristada õpilase vastuvõtmist kooli.

§ 27

lõike 1 järgi on põhikool kohustatud võtma õpilaseks vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud isikud, kellele see kool on elukohajärgne kool. Vanema jaoks on koolikohustuslikule isikule kooli valik vaba, kui soovitud koolis on vabu õppekohti. Seega pole välistatud, et õpilane asub õppima kooli, mis ei ole tema elukohajärgne kool

§ 10lõike 1 tähenduses.

23. Praeguses asjas on küsimuseks, kas samasugused nõuded elukohajärgse kooli määramiseks kehtivad ka haridusliku erivajadusega õpilaste puhul.

§ 46

lõike 1 järgi on haridusliku erivajadusega õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine, kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega õpetajad), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud õppekavas. 24. Kolleegium nõustub õiguskantsleri ning haridus- ja teadusministriga, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei sätesta haridusliku erivajadusega õpilasele elukohajärgse kooli määramisel erandit, mistõttu tuleb nende õpilaste puhul samuti arvestada esmajärjekorras

§ 10lõike 1 kolmandas lauses nimetatud asjaolusid.

Seda järeldust kinnitab

§ 47

lõige 1, mille järgi lähtutakse haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel kaasava õppe põhimõttest, mille kohaselt haridusliku erivajadusega õpilane üldjuhul õpib elukohajärgse kooli tavaklassis. Kaasav haridus on rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõte tagada kõigile õppijatele haridus vastavalt nende võimetele ja vajadustele (vt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 24, ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 23, UNESCO Salamanca deklaratsioon ja eriõppe tegevusraamistik).

1. Elukohajärgse kooli määramist Kuressaare linnas reguleerib eelkõige määruse § 6 „Elukohajärgse kooli määramine esimesse klassi astuvale lapsele“, mille lõike 3 järgi arvestatakse elukohajärgse kooli määramisel õpilase elukoha lähedust koolile, pere teiste laste õppimist samas koolis, lapsevanema töötamist samas koolis ja võimaluse korral lapsevanema soove. Elukohajärgse kooli määramist reguleerib osaliselt ka määruse § 8 „Põhiharidust omandava 2.–
2. klassi õpilase üleminek ühest koolist teise“, kuna elukohajärgne kool tuleb määrata ka neile õpilastele, kes põhihariduse omandamise ajal vahetavad elukohta (omavalitsusüksuse haldusterritooriumil või kolivad ühe omavalitsusüksuse territooriumilt teise omavalitsusüksuse territooriumile). Kummagi nimetatud paragrahvi seadusele või põhiseadusele vastavust ei ole õiguskantsler praeguses kohtuasjas kahtluse alla seadnud.
3. Kuigi määruse § 3 „Elukohajärgsed koolid“ lõiked 1 ja 2 kasutavad mõistet „elukohajärgne kool“, ei reguleeri need kolleegiumi arvates elukohajärgse kooli määramist

§ 10lõike 1 kolmanda lause tähenduses.

Määruse § 3 lõige 1, mis ütleb, et „elukohajärgsed koolid on Kuressaare Gümnaasium, Kuressaare Vanalinna Kool ja Saaremaa Ühisgümnaasium“, loetleb koolid, kus antakse koolikohustuslikele isikutele Kuressaare linna haldusterritooriumil põhiharidust. Seda sätet ei saa pidada erisätteks määruse §-de 6 ja 8 suhtes, mis jätaks kõrvale nendes kehtestatud tingimused ja korra elukohajärgse kooli määramiseks. 27. Ka vaidlusalune säte, määruse § 3 lõige 2, ei reguleeri elukohajärgse kooli määramist

§ 10lõike 1 kolmanda lause tähenduses.

Määruse § 3 lõige 2 ei näe ette, et haridusliku erivajadusega lapsele määratakse elukohajärgne kool määruse §-des 6 ja 8 (ning

§ 10lõike 1 kolmandas lauses) sätestatust erinevalt.

Samuti ei tulene vaidlustatud normist, et haridusliku erivajadusega lapsele võiks jätta

§ 10lõike 1 tähenduses elukohajärgse kooli määramata.

Seega ei ole vaidlusalune säte vastuolus

§ 10lõike 1 kolmandast lausest tulenevate nõuetega.

1. Vaidlusalune säte määrab kolleegiumi hinnangul kindlaks selle, et osa haridusliku erivajadusega õpilastele vajalikest meetmetest rakendatakse Kuressaare linnas Saaremaa Ühisgümnaasiumis. Normi sõnastusest – „kuhu suunatakse õpilasi nõustamiskomisjoni soovitusel“ – järeldub, et silmas on peetud meetmeid, mida rakendatakse nõustamiskomisjoni soovitusel.
2. Järgmiseks selgitab kolleegium, millised nõuded tulenevad seadusest haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamiseks elukohajärgses koolis. 30.

§ 37

järgi on õpetajatel ja koolil üldine kohustus toetada õpilase arengut: jälgida tema arengut ja toimetulekut, selgitada välja individuaalsed õpivajadused jms (lõige 1). Kooli pidaja on kohustatud tagama tugispetsialistide (eripedagoog, psühholoog, sotsiaalpedagoog) teenuse (lõige 2). Hariduslike erivajadustega isikute õppe ja kasvatuse korraldamiseks on kõikides maakondades moodustatud nõustamiskomisjonid, samuti üks üleriigiline nõustamiskomisjon (nõustamiskomisjonid moodustas ja hoiab tegevuses riigi sihtasutus Innove) (

§ 50lõige 1).

31. Nagu

§ 46

lõikest 1 näha, võib hariduslik erivajadus tähendada õpilase väga eripalgelisi individuaalseid omadusi, millega arvestamiseks põhihariduse andmisel võib olla vaja erinevaid meetmeid. Seadus jagab need meetmed kaheks. Esiteks kooli (direktori või tema volitatud koolitöötaja) otsusel rakendatavad meetmed, mis on loetletud

§ 48

lõikes 1: tugispetsialisti teenus, individuaalse õppekava rakendamine, pikapäevarühma vastuvõtmine, õpilaskodusse vastuvõtmine ning vanema nõusolekul üleviimine

§ 51lõike 1 punktides 1–4 sätestatud rühma või klassi.

Teine grupp meetmeid, mida võib haridusliku erivajadusega õpilasele kohaldada üksnes nõustamiskomisjoni soovitusel, on nimetatud

§ 49

lõikes 1: lihtsustatud, toimetuleku või hooldusõpe, õppe korraldamine põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi, terviseseisundist tulenev koduõpe või ühele õpilasele keskendatud õpe, põhikooli riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemuste asendamine või vähendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine või üleviimine

§ 51lõike 1 punktides 5–12 sätestatud klassi.

Kõigi viimati nimetatud meetmete kohaldamiseks on ühtlasi vajalik lapsevanema nõusolek. 32. Nõustamiskomisjoni ülesandeks on anda soovitusi, milliseid meetmeid konkreetse haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks tuleks rakendada, tuginedes seejuures õpilase kohta eelnevalt tehtud ja komisjonile esitatud pedagoogilise ja psühholoogilise, vajaduse korral ka meditsiinilise uuringu tulemustele (

§ 50lõige 3).

Komisjon teavitab kooli, kus õpilane õpib, ja soovitus on koolile täitmiseks kohustuslik, kuid üksnes juhul, kui õpilane ise või piiratud teovõimega õpilase vanem on sellega nõus (

§ 50lõige 5).

33. Kuna seadus ei näe ette erinevaid reegleid haridusliku erivajadusega õpilastele elukohajärgse kooli määramiseks, saab järeldada, et

§ 48

lõikes 1 ja § 49 lõikes 1 nimetatud meetmeid tuleb haridusliku erivajadusega õpilastele rakendada eelkõige elukohajärgses koolis. Kaasava õppe põhimõttest tulenevalt on kohalik omavalitsus kooli pidajana seega kohustatud looma tingimused haridusliku erivajadusega õpilastele vajalike meetmete rakendamiseks eelkõige elukohajärgsetes koolides. 34. Kolleegiumi hinnangul piirab eelnimetatud kohustuse ulatust märkimisväärselt

§ 49lõike 3 esimene lause.

Selles sättes on pandud omavalitsusüksusele kohustus juhul, kui elukohajärgses koolis ei ole võimalik korraldada õpet tulenevalt õpilase hariduslikust erivajadusest, tagada õpilasele hariduse omandamise võimalused nõustamiskomisjoni soovituste kohaselt koostöös teiste koolide ja kooli pidajatega. Kohalikul omavalitsusel on kohustus tagada elukohajärgses koolis nende meetmete rakendamine, milleks pole vaja nõustamiskomisjoni soovitust (eelkõige nimetatud

§ 48lõikes 1).

Omavalitsusüksusel ei ole aga kohustust tagada kõigis elukohajärgsetes koolides võimalus kõigi selliste meetmete rakendamiseks, milleks on vaja nõustamiskomisjoni soovitust (nimetatud

§ 49lõikes 1).

Elukohajärgses koolis õppimisest erandi tegemise võimalust arvestab ka

§ 47

lõige 1, mis ütleb, et kaasava õppe põhimõttest tulenevalt õpib haridusliku erivajadusega õpilane üldjuhul elukohajärgse kooli tavaklassis. 35. Õiguskantsler leiab (taotluse punktid 8 ja 9), et

§ 49

lõige 3 nõuab eelnevat kaalumist, kas elukohajärgses koolis on konkreetsele lapsele võimalik õpet korraldada, kuna nõustamiskomisjon teeb soovitusi iga lapse kohta individuaalselt. Õiguskantsleri hinnangul oleks omavalitsusüksuse üldakt, mis näeks ette, et nõustamiskomisjoni soovituse saanud õpilase õpet on võimalik korraldada vaid ühes konkreetses koolis, vastuolus

§ 47

lõikega 1, kuna muudaks sellest sättest tuleneva õiguse õppida tavaklassis näiliseks. 36. Kolleegium möönab, et

§ 49

lõike 3 esimese lause järgi tuleb iga haridusliku erivajadusega õpilase puhul eraldi otsustada, kas tema õpet on võimalik korraldada elukohajärgses koolis või mitte. Sellise otsuse saab langetada pärast seda, kui õpilasele on määratud elukohajärgne kool ja nõustamiskomisjon on tema õppe korraldamise kohta soovituse andnud. Kolleegiumi arvates ei saa sellest aga järeldada, et kohalik omavalitsus ei tohi üldaktiga kindlaks määrata, millistes tema haldusterritooriumil asuvates koolides milliseid nõustamiskomisjoni soovitatud meetmeid rakendatakse. Seda eelkõige põhjusel, et

§ 49

lõike 3 esimene lause ei täpsusta, kes, kuidas ja millistest kriteeriumitest lähtudes peab kindlaks tegema, kas elukohajärgses koolis on võimalik korraldada õpilase hariduslikust erivajadusest tulenevat õpet.

§ 49

lõike 3 esimeses lauses on selgelt määratletud normi õiguslik tagajärg – kohaliku omavalitsuse kohustus –, kuid normi teokoosseisu elemendid on suuresti määratlemata. Kolleegium leiab, et seetõttu võib kohalik omavalitsus

§ 10

lõike 1 alusel elukohajärgse kooli määramise tingimusi ja korda kehtestades ise määratleda ka

§ 49lõike 3 kohaldamise eeldused.

37. Kolleegiumi hinnangul ei keela sellise üldakti vastuvõtmist

§ 47

lõige 1, mis nõuab, et kaasava õppe põhimõttest lähtudes õpib haridusliku erivajadusega õpilane üldjuhul tavaklassis.

§ 49

lõige 3 on erand üldisest kohustusest tagada haridusliku erivajadusega õpilase õpe elukohajärgses koolis, mille tegemise võimalusele viitab ka

§ 47lõikes 1 kasutatud sõna „üldjuhul“.

Kaasava õppe põhimõttest lähtuvat eesmärki arvestada õpilase individuaalsust täidab konkreetse õpilase kohta antud nõustamiskomisjoni soovitus, mis käib aga meetmete kohta, mida selle õpilase suhtes tuleks rakendada, mitte selle kohta, millises omavalitsusüksuse haldusterritooriumil asuvas koolis õpilane peaks õppima. 38. Kolleegium leiab eeltoodud põhjendusi arvestades, et määruse § 3 lõige 2 ei ole vastuolus

§ 10lõikega 1.

Kolleegium märgib, et Saaremaa Ühisgümnaasium ei ole üksnes haridusliku erivajadusega lastele mõeldud kool, sest määruse § 3 lõike 1 kohaselt jääb see ka edaspidi elukohajärgseks kooliks, kuhu suunatakse lapsi õppima ka

§ 10lõike 1 kriteeriumitest lähtudes.

1. Eeltoodust lähtudes ja PSJKS § 15 lõike 1 punktile 6 tuginedes jätab kolleegium õiguskantsleri taotluse rahuldamata.
2. Kolleegium märgib, et nõustamiskomisjoni soovitust vajavate meetmete loetelu

§ 49

lõikes 1 on pikk ja määruse § 3 lõike 2 sõnastusest võib jääda mulje, et kõiki neid meetmeid rakendatakse edaspidi üksnes Saaremaa Ühisgümnaasiumis. Kuresaare Linnavalitsuse selgitustest ilmneb aga, et Saaremaa Ühisgümnaasiumis rakendatakse selliseid nõustamiskomisjoni soovitust vajavaid hariduslikku erivajadust toetavaid meetmeid, mida ei ole võimalik tagada tavaklassis. Sellest võib järeldada, et Saaremaa Ühisgümnaasiumisse viiakse üle üksnes osa

§ 49

lõikes 1 nimetatud meetmete rakendamine (nt väikeklasse (

§ 51lg 1 punkt 10) enam teistes Kuressaare koolides ei looda).

Eksitavaks võib pidada ka määruse § 3 pealkirja ja lõike 2 sõnastust, mis kasutavad mõistet „elukohajärgne kool“ teisiti kui põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Kolleegium soovitab õigusselguse eesmärgil Kuressaare Linnavalitsusel määruse § 3 sõnastust täpsustada. Priit Pikamäe, Saale Laos, Viive Ligi, Jüri Põld, Malle Seppik