Obsah (8)

§ 691§ 669§ 654§ 162§ 174§ 175§ 165§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikoht

) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium jätab

§ 691p 5 alusel jõusse maakohtu otsuse, millega hagi rahuldati.

Kassatsioonkaebus rahuldatakse.

1. Omanikul on AÕS § 80 lg 1 järgi nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 56 lg 1 järgi tuleb kinnistusraamatusse kantud omandiõigust eeldada. Vaidluse korral peab omanik AÕS § 82 lg 1 kohaselt tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Valdaja võib asja väljaandmisest keelduda AÕS § 83 lg 1 järgi, kui tal on õigus asja vallata. Kolleegium on varem selgitanud, et kui kohus lahendab vindikatsioonihagi, mille aluseks on hageja väide, et kostjal ei ole kinnisasja valdamiseks õiguslikku alust, peab kohus hageja nõude lahendamisel kostja vastuväite alusel tuvastama, kas poolte vahel on õigussuhe, mis annab kostjale õiguse vaidlusalust kinnistut vallata, või mitte (Riigikohtu
2. märtsi
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-178-14, p 11).
4. Hageja esitas kostjate vastu AÕS § 80 alusel vindikatsioonihagi. Kostjate vastuväite järgi on neil õigus hageja kinnistut vallata, kuna kostja I oli enne maa hageja isale erastamist ja tema omanikuna kinnistusraamatusse kandmist maal asuva ehitise kui vallasasja kaasomanik. Maakohus rahuldas hagi põhjendusega, et kostjad ei ole valdamise õigust tõendanud. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja jättis hagi rahuldamata, kuna tema arvates põhineb kostjate valdus õiguslikul alusel. Kolleegium nõustub hagejaga, et ringkonnakohus on jätnud otsuse olulises ulatuses põhjendamata, rikkudes sellega oluliselt menetlusõiguse normi (

§ 669lg 1 p 5).

Kolleegiumil on võimalik rikkumine ise kõrvaldada ja jätta jõusse maakohtu otsus. Leides erinevalt maakohtust, et kostjatel on õigus hageja kinnistut vallata, ei ole ringkonnakohus oma seisukohta põhjendanud kooskõlas

§ 654lg-tes 4 ja 5 sätestatuga.

Ringkonnakohus ei ole tuvastanud õigussuhet, mis annab kostjatele õiguse hageja kinnistut vallata. Kolleegiumi hinnangul ei anna ainuüksi asjaolu, et hageja isa kui erastamist soovinud kaasomanik ei nõudnud maa erastamisel kostja I ehitiseosa müüki (AÕSRS § 12 lg 2), alust järeldada, et kostjatel on õigus hageja kinnistut vallata. Samuti ei tulene kostjate õigust sellest, et AÕS võimaldab seada hageja kinnistule hoonestusõiguse.

1. Pooled ei vaidle selle üle, et enne vaidlusaluse kinnisasja kinnistusraamatusse kandmist esitasid hageja isa ja kostja I vallasasjast ehitise kaasomanikena maa erastamise avaldused, kostja I avaldus oli puudustega ning kogu ehitise alune ja selle teenindamiseks vajalik maa erastati hageja isale, kes kanti kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse. Ringkonnakohus märkis iseenesest õigesti, et kuna kostja I ei soovinud maad erastada, oli hageja isal maad erastada soovinud kaasomanikuna AÕSRS § 12 lg 2 esimese lause järgi õigus nõuda kohtu korras kostja I ehitiseosa müümist. Ehitiseosa müügi korral oleks kostjal I olnud õigus nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist müüdud elamuosale AÕSRS § 12 lg 3 järgi. Eeltoodust järeldas ringkonnakohus ekslikult, et kuna hageja isa ei taotlenud kostja I ehitiseosa müüki, valdavad kostjad hageja kinnistut õiguslikul alusel. Kolleegium leiab, et viidatud sätetest ei tulene, et kui erastamist soovinud hageja isa ei nõudnud kostja I ehitiseosa müüki, jääb viimasele pärast maa hageja isale erastamist ja kinnistamist automaatselt õigus kinnistut vallata. Ringkonnakohtu viidatud määruse nr 198 § 3 lg 3 ja § 4 lg-te 1, 3 ja 4 kohaselt võisid hageja isa ja kostja I kuni maa kinnistusraamatusse kandmiseni sõlmida kokkuleppe maale hoonestusõiguse seadmiseks ning sõlmida pärast maa kinnistusraamatusse kandmist hoonestusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, kusjuures kostjal I oli õigus nõuda hoonestusõiguse seadmist ühe aasta jooksul pärast maa kinnistusraamatusse kandmist. Sama tähtaja sätestab hoonestusõiguse seadmise nõudmiseks ka AÕSRS § 15 lg
2. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole pooled sõlminud hoonestusõiguse seadmise lepingut ja asjaõiguslepingut ning hageja kinnistut ei ole koormatud hoonestusõigusega kostjate kasuks. Tsiviilasja materjalidest ega kostjate vastuväidetest ei nähtu, et kostjad on maa erastamisel tehtud haldusotsused vaidlustanud. Seega on erastamisotsus kehtiv. Asja lahendamiseks ei ole oluline, millal ja millisel õiguslikul alusel sai kostja I ehitise kui vallasasja kaasomanikuks. Pelgalt see, et kostja I omandas vallasasjast ehitise kaasomandiosa pärimisega, ei tähenda, et kostjad valdavad hageja kinnistut seaduslikul alusel. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, et kostjate õigus hageja kinnistut vallata tuleneb muust õigussuhtest, nt üüri- või muust kasutuslepingust. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud kostjate ja hageja isa kokkulepet kinnistu mõttelise osa kostjate kasutusse andmise kohta, mida kostjad apellatsioonkaebuses väitsid (I kd, tl 116). Kolleegium märgib lisaks, et ainuüksi AÕS §-st 241 tulenev võimalus koormata hageja kinnistu kostjate kasuks hoonestusõigusega, ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Hoonestusõiguse seadmine eeldab AÕS § 242 järgi notariaalselt tõestatud kohustustehingut ja asjaõiguslepingut.
3. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes

§ 162lg 1 alusel kostjate kanda.

Kuna kolleegium jätab maakohtu otsuse jõusse, ei muudeta ka maakohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust. Kolleegium määrab

§ 174

lg-te 3 ja 5 alusel kindlaks apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes kantud hageja menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on menetluskuludena palunud mõista kostjatelt välja apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes kantud lepingulise esindaja kulud, milleks on ringkonnakohtus 502 eurot 35 senti (mh sõidukulu 36 eurot 75 senti) ja Riigikohtus 480 eurot, s.o kokku 982 eurot 35 senti (sh käibemaks). Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt on hagejat esindanud advokaatide tunnitasu 100 eurot (pluss käibemaks) ringkonnakohtus nelja tunni 22 minuti eest ja Riigikohtus nelja tunni eest. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja kõik kulud on kantud selle tsiviilasja kohtumenetluses (

§ 174lg 10 ja § 176 lg 5).

Kolleegiumi arvates on hageja kantud esindajakulud vajalikud ja põhjendatud ning tuleb

§ 175

lg 1 esimese lause järgi kostjatelt välja mõista.

§ 165lg 1 alusel vastutavad kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades.

Seega peab kumbki kostja lisaks maakohtus väljamõistetule hüvitama hagejale 491 eurot 18 senti. 14. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb

§ 149

lg 4 esimese lause ja lg 8 esimese lause alusel kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon hagejale tagastada. Tambet Tampuu, Ants Kull, Jaak Luik