3-1-1-5-17

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis 3-1-1-5-17

1. aprill 2017 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja Paavo Randma Kohtuasi Kriminaalasi V.X-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
2. novembri
3. a määrus kriminaalasjas nr 1-16-8348 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.X-i kaitsjad vandeadvokaadi vanemabi Talvi Vaske ja vandeadvokaat Leelo Viil, määruskaebused Teised määruskaebemenetluse Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Kiviloo pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja
4. märts 2017, kirjalik menetlus viis RESOLUTSIOON
5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
6. novembri
7. a määrus ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks alates eelmenetluse staadiumist Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
8. Määruskaebused rahuldada osaliselt.
9. Määrata Advokaadibüroole Tibar & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks V.X-ile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 24 (kakskümmend neli) eurot, sealhulgas käibemaks 4 (neli) eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Harju Maakohus kuulutas
11. oktoobril 2016 resolutiivotsuse, millega tunnistas V.X-i lühimenetluses süüdi ning karistas teda karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 1 aasta ja 9 kuud. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, misjärel kujunes V.X-i lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.
12. V.X esitas
13. oktoobril 2016 maakohtule apellatsiooniteatise ja
14. novembril 2016 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni, milles taotles vangistuse asendamist narkomaanide sõltuvusraviga. Süüdistatava hinnangul ei suuda ta vanglas narkosõltuvusest vabaneda.
15. V.X sai maakohtu tervikotsuse kätte
16. novembril
18. Tallinna Ringkonnakohtu
19. novembri
20. a määrusega jäeti süüdistatava apellatsioon ilmse põhjendamatuse tõttu läbi vaatamata. Kokkuvõtlikult märkis ringkonnakohus, et KarS § 692 lg 1 kohaselt võib kohus asendada isikule karistuseks mõistetud kuuekuulise kuni kaheaastase vangistuse raviga juhul, kui isik pani kuriteo toime ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu. Praeguses asjas pole alust süüdistatava terviseseisundis kahelda ega vangistuse asendamist kaaluda. Kriminaalasjas uuritud tõenditest (sh V.X-i ütlustest) ei nähtu, et süüdistatav pani vargused toime narkomaania tõttu. Samuti on V.X-i korduvalt vangistusega karistatud ja varem pole tema terviseseisundis kahtlusi tekkinud. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
21. Tallinna Ringkonnakohtu
22. novembri
23. a määruse peale esitasid kaebused V.X-i kaitsjad vandeadvokaadi vanemabi Talvi Vaske ja vandeadvokaat Leelo Viil, kes taotlevad ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kokkuvõtlikult märgitakse kaebustes, et ringkonnakohus tegi määruse enne apellatsioonitähtaja möödumist ning riivas sellega oluliselt süüdistatava kaitse- ja kaebeõigust. KrMS § 321 lg 1 kohaselt oli V.X-il apellatsioonitähtaja jooksul õigus esitatud apellatsiooni muuta ja täiendada ning selle õiguse kasutamine oleks võinud apellatsioonimenetluse tulemust muuta. Samuti pole ringkonnakohus apellatsiooni läbi vaatamata jätmist veenvalt põhjendanud. Toimepandud kuritegusid arvestades on ilmne, et süüdistatav on narkomaan ja vajab sõltuvusravi. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
24. Riigikohus on varem märkinud, et ringkonnakohus tohib asuda apellatsiooni põhjendatust hindama alles pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Nimelt lubab KrMS § 3211 lg 1 apellandil kuni apellatsioonitähtaja lõpuni esitatud apellatsiooni muuta ja täiendada, sealhulgas laiendada seda kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgu ei kaevatud. Eelnevast nähtuvalt võib apellant realiseerida oma kaebeõigust kogu apellatsioonitähtaja jooksul ning sellest tulenevalt selguvad nii maakohtu otsuse vaidlustamise ulatus kui ka apellandi argumendid lõplikult alles apellatsioonitähtaja lõpuks. Tähtis on seegi, et kui üks kohtumenetluse pool on apellatsioonitähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel KrMS § 319 lg 1 ls 2 kohaselt apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud või mitte. Seega on näiteks juhul, kui süüdistatav on otsustanud kohtuotsuse apellatsiooni korras vaidlustada, apellatsiooni esitamise õigus ka kaassüüdistatava(te)l, kannatanul, menetlusliigist sõltuvalt ka riiklikul süüdistajal jne. See tähendab aga omakorda, et terviklik apellatsioonimenetluse ese ning maakohtu otsuse vaidlustamise ulatus saab selgelt kindlaks määratud alles pärast apellatsioonitähtaja möödumist (vt Riigikohtu kriminaal­kolleegiumi
25. oktoobri
26. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-72-15, p-d 6-7).
27. Praeguses asjas võttis ringkonnakohus süüdistatava apellatsiooni kohta seisukoha enne apellatsioonitähtaja lõppu ja välistas selliselt toimides võimaluse esitatud apellatsiooni täiendada. Kuna selline viga võis mõjutada apellatsiooni‐­ menetluse tulemust, on tegemist KrMS § 339 lg 2 mõttes kriminaal­menetlusõiguse olulise rikkumisega, mis toob kaasa ringkonnakohtu määruse tühistamise. Arvestades, et Riigikohtul pole võimalik ringkonnakohtu eelmenetluses aset leidnud rikkumist kõrvaldada, tuleb kriminaalasi ringkonnakohtule tagastada.
28. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 362 p-st 2, § 339 lg-st 2, § 361 lg 1 p-st 6 ja lg-st 2 ning § 341 lg-st 3, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
29. novembri
30. a määruse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks alates eelmenetluse staadiumist Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Uue eelmenetluse läbiviimisel tuleb arvestada asjaolu, et KrMS § 319 lg 3 kohaselt oli V.X-il või tema kaitsjal õigus esitada maakohtu otsuse peale apellatsioon 15 päeva jooksul alates V.X-ile kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kuna ringkonnakohtu vea tõttu lühenes see tähtaeg alusetult 8 päeva võrra, on V.X-il või tema kaitsjal õigus esitada oma täiendavad seisukohad Tallinna Ringkonnakohtule 8 päeva jooksul alates Riigikohtu määruse kättesaamisest. Riigikohus rahuldab kaitsjate määruskaebused osaliselt.
31. Vandeadvokaadi vanemabi T. Vaske esitas koos määruskaebusega Riigikohtule taotluse määruskaebuse koostamise eest riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks Advokaadibüroole Tibar & Partnerid summas 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot). Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri
32. juuli
33. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-st 10 ja § 7 lg-st 1 rahuldada. Kuna Riigikohus rahuldab kaitsja määruskaebuse osaliselt, tuleb see menetluskulu jätta KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)