Obsah (17)

§ 371§ 213§ 356§ 663§ 212§ 329§ 372§ 363§ 200§ 682§ 695§ 696§ 374§ 171§ 173§ 174§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtu

) §s 363 sätestatud hagiavalduse nõuetele. Kuna hageja ja kostja vaidluse esemeks on ühisvara jagamise nõue, mille menetluse poolteks saavad olla vaid (endised) abikaasad, ei ole võimalik kolmandat isikut hagejana menetlusse kaasata. 1. veebruaril 2016 tsiviilasjas nr 2-16-1412 tehtud määruses keeldus maakohus samasugust hagi menetlemast ning leidis, et asi ei allu Eesti kohtule. Selles määruses leidis maakohus, et kuna vaidluse esemeks on Suurbritannias asuv kinnisasi, mille omandiõiguse tunnustamist kolmas isik nõuab, ei ole Eesti kohus rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev asja menetlema. Kolmas isik ei vaidlustanud seda määrust ning see jõustus. Kesk-Londoni Maakohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel, mistõttu tuleb keelduda hagi menetlemast ka

§ 371lg 1 p 5 järgi.

Lisaks ei ole kolmas isik esitanud ühtegi faktilist asjaolu ega seda kinnitavat tõendit, mis võimaldaks tuvastada tema ja poolte seltsingut võlaõigusseaduse § 580 jj alusel ega asuda seisukohale, et kolmandal isikul on õigus nõuda hagejalt ja kostjalt omandit. Inglise maaregistri andmete kohaselt on vaidlusalune kinnisasi registreeritud hageja ja kostja ühisvarana, mida üks abikaasa soovib ühisvara jagamise kohtumenetluses jagada. Kohtumenetlus on kestnud üle kahe aasta ning maakohus on eelmenetluse lõpetanud ja määranud kohtuistungid. Kuigi iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib

§ 213

lg 2 esimese lause järgi kaasata menetlusse igas kohtuastmes igas menetluse staadiumis, võib kaasamine olla lubamatu, kui sellega venitatakse menetlust. Ühisvara jagamise menetluse peatamiseks ei ole alust (

§ 356lg 1).

Kuna kolmanda isiku hagi ei vasta hagiavalduse nõuetele ning hagi on ilmselt ühisvara jagamise menetluses perspektiivitu ja see tuleb jätta

§ 371

lg 2 järgi menetlusse võtmata, ei ole võimalik rahuldada ka kolmanda isiku menetlusse astumise taotlust. Hagi menetlusse võtmata jätmine ei välista hageja õigust pöörduda uuesti kohtusse. Seejuures on kolmandal isikul otstarbekas analüüsida, millised on tema ja kostja vahelised õigussuhted, ning kaaluda sellise nõude esitamist, mille rahuldamine ei ole hageja esitatud asjaoludel välistatud. Hagi menetlusse võtmata jätmise tõttu jääb hagi tagamata ja eelotsus küsimata.

1. Kolmas isik vaidlustas maakohtu määruse osas, millega jäeti rahuldamata tema menetlusse astumise ja hagi tagamise taotlused. Kolmas isik palus teha uue määruse, millega rahuldatakse tema taotlus menetlusse astuda ja vaadatakse läbi hagi tagamise taotlus. Samuti esitas kolmas isik taotluse Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks kohtualluvuse kohta ja abikaasade ühisvara jagamise menetluse peatamiseks kuni eelotsuse jõustumiseni.
2. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
3. Kostja palus määruskaebuse rahuldada.
4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. oktoobri
3. a määrusega muutmata maakohtu määruse resolutsiooni kolmanda isiku kaasamise taotluse rahuldamata jätmise osas, kuid täiendas määrust otsustusega saata kolmanda isiku hagiavaldus maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks iseseisvas hagimenetluses. Hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmise osas jättis ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäid kolmanda isiku kanda. Ringkonnakohus märkis, et ringkonnakohtu määrus ei ole vaidlustatav osas, millega jäeti muutmata maakohtu määrus kolmanda isiku kaasamata jätmise kohta. Ringkonnakohus märkis, et kui kolmas isik esitab iseseisva nõude hageja ja kostja vahelise vaidluse eseme suhtes, võib ta

§ 212

lg 1 järgi kuni asja sisulise arutamise lõppemiseni maakohtus esitada samas menetluses hagi mõlema poole vastu. Praeguses tsiviilasjas on vaidluse esemeks abikaasade ühisvara jagamine. Kolmanda isiku nõue, mis on suunatud väidetavalt ühisvara koosseisus oleva kinnisasja omandiõiguse tunnustamisele, ei ole esitatud hageja ja kostja vahelise vaidluse eseme suhtes. Kui kostja leiab, et vaidlusalune kinnisasi ei kuulu ühisvarasse, saab ta selle väite esitada ja seda tõendada praeguses menetluses. Ennast omanikuks pidav kolmas isik saab oma õigusi kaitsta iseseisvas menetluses, sest ühisvara jagamises tehtav otsus ei muuda tema ja endiste abikaasade vahelisi õigussuhteid. Kuna kolmanda isiku nõue ei ole esitatud sama vaidluseseme suhtes, ei tule teda

§ 212lg 1 alusel hagejana ühisvara jagamise menetlusse kaasata.

Isegi kui tegemist on sama vaidlusesemega, tuleks kolmanda isiku kaasamisest keelduda põhjusel, et sellega venitatakse ühisvara jagamise menetlust ja taotlejal ei ole mõjuvat põhjust taotluse varem esitamata jätmiseks (

§ 329lg 1, § 331 lg 1).

Menetlus on kestnud üle kahe aasta ning kohus on eelmenetluse lõpetanud ja määranud kohtuistungid. Kolmas isik teadis kostja kui oma juhatuse liikme kaudu juba alates

1. mail 2014 hagiavalduse esitamisest, et hageja soovib ühisvarana jagada mh vaidlusalust kinnisasja. Menetlusse astumise taotlemist alles
2. augustil 2016 ei õigusta ka KeskLondoni Maakohtu
3. juuli
4. a otsustus peatada Inglismaa kohtus toimuv menetlus kuni Eesti kohus teeb otsuse poolte abielu lahutamise menetluses. Kuna kolmanda isiku menetlusse kaasamise eeldused ei ole täidetud ja seda taotleti hilinenult, ei olnud maakohtul vaja analüüsida kolmanda isiku hagiavalduse sisu ja vormi vastavust

-i sätetele. Hagiavaldus tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks iseseisvas hagimenetluses. Kolmanda isiku hagi tagamise, eelotsuse küsimise jms menetluslikud taotlused lahendatakse asja menetlusse võtmise otsustamisel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 11. Kolmas isik esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata hagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks selles tsiviilasjas. Alternatiivselt palub kolmas isik küsida Euroopa Kohtult eelotsust Brüsseli I bis määruse art 24 p 1 ning art 30 lg-te 1 ja 2 tõlgendamise kohta. Lisaks palub kolmas isik mõista hagejalt ja kostjalt välja tema kassatsiooniastme menetluskulu 2082 eurot 50 senti. Ringkonnakohus märkis valesti, et iseseisva nõudega kolmanda isiku menetlusse astumisest keelduv ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav.

§ 212lg 2 järgi on iseseisva nõudega kolmandal isikul hageja õigused ja kohustused.

Kolmas isik võib esitada määruskaebuse

§ 372lg 5 alusel.

Ringkonnakohus ei eristanud iseseisva nõudega ja iseseisva nõudeta kolmandat isikut ning kohaldas valesti

§ 212

lg-t 1, kui leidis, et kolmanda isiku hagi ese on sama, kui teises tsiviilasjas esitatud hagi ese ning et kolmas isik esitas hagi pärast asja arutamise sisulist lõppemist. Kuna kolmas isik esitas nõude ühisvara jagamise menetluse eseme suhtes, on tal lubatud menetlusse astuda. Kuna kolmas isik ei ole veel tsiviilasjas menetlusosaline, ei saa ta olla rikkunud

§ 329lg-t 1.

Kolmas isik esitas hagi esimesel võimalusel. Kui ta hilines hagi esitamisega, oli tal selleks mõjuv põhjus.

§ 212

lg-s 1 ei peeta silmas hagi eset

§ 363tähenduses, vaid eset Ts

ÜS § 48 mõttes. Ringkonnakohus jättis hagi menetlusse võtmise alused osaliselt käsitlemata. Maakohus on nii praeguses tsiviilasjas kui ka tsiviilasjas nr 2-16-1412 kinnitanud erandlikku kohtualluvust Suurbritannias. Samas on Kesk-Londoni kohus sellise erandliku kohtualluvuse välistanud. Kuna maakohtu tõlgendus on vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga, tuleb küsida eelotsust selle kohta, kas asi allub kinnisasja asukohariigi kohtule või üldise kohtualluvuse järgi õigustatud kohtule. Eelotsuse küsimise ajaks tuleb menetlus peatada. 12. Kostja esitas määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata kolmanda isiku hagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks selles tsiviilasjas. Kostja palub mõista hagejalt ja kolmandalt isikult välja kostja kassatsiooniastme menetluskulu 1075 eurot. Ringkonnakohus leidis valesti, et

§ 212

lg 1 piirab kolmanda isiku õigust menetlusse astuda ning et kolmas isik esitas taotluse hilinenult. Ringkonnakohtu seisukoht, et kolmanda isiku hagi tuleb lahendada eraldi menetluses, on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. 13. Hageja vaidleb määruskaebustele vastu. Hageja esitas kassatsiooniastme menetluskulude nimekirja, mille järgi on tema menetluskuluks õigusabikulu 917 eurot 50 senti. Kolmanda isiku esindajal ei ole volitust kolmandat isikut esindada. Kolmanda isiku menetlusse lubamise korral esindaks teda kui hagejat menetluses esindaja, kes on varem esindanud kostjat (

§ 200lg 1).

Kostjal ei ole õigust vaidlustada määrust, millega jäeti tema vastu esitatud hagi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus leidis õigesti, et kolmanda isiku menetlusse astumise taotlus on esitatud hilinemisega ning seltsingu tuvastamise hagi on perspektiivitu. 14. Kostja ja kolmas isik toetavad teineteise määruskaebust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 15. Kolleegium leiab, et mõlemad määruskaebused tuleb jätta

§ 682

lg 1 alusel koosmõjus

§-ga 695 läbi vaatamata, sest määruskaebuse esitajatel ei ole õigust esitada ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebust.

§ 682

lg 1 järgi jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele.

§ 695järgi kehtib see säte ka määruskaebuse menetlemise kohta Riigikohtus.

Kolleegium on varem selgitanud, et tulenevalt

§ 682

lg-st 1 on Riigikohtul ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-15, p 10;
3. aprilli
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-16, p 11).
5. Kolmas isik esitas maakohtule iseseisva nõudega kolmanda isikuna hageja ja kostja ühisvara jagamise menetlusse astumise taotluse ning hageja ja kostja vastu hagi. Maakohus jättis kolmanda isiku samasse menetlusse astumise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis kolmanda isiku samasse menetlusse astumise osas maakohtu määruse muutmata, kuid saatis tema hagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks iseseisvas hagimenetluses. Ringkonnakohtu määruse peale esitasid Riigikohtule määruskaebuse nii menetlusse astumist taotlev kolmas isik kui ka kostja, kes paluvad ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata kolmanda isiku hagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks selles tsiviilasjas. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus ei ole Riigikohtule edasi kaevatav.

§ 696

lg 1 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. Kolleegium selgitab esmalt, et

§ 696

lg 1 annab kaebeõiguse üksnes ringkonnakohtu määrusega puudutatud menetlusosalisele, kelleks saab praegusel juhul olla menetlusse astumist taotlev iseseisva nõudega kolmas isik. Kuna iseseisva nõudega kolmanda isiku samasse menetlusse lubamisest keeldumine ei puuduta kostja õigusi, ei ole tal

§ 696lg 1 järgi õigust esitada Riigikohtule määruskaebus.

17. Kolleegium leiab, et ka iseseisva nõudega kolmandal isikul ei ole õigust ringkonnakohtu määrust vaidlustada.

§ 212

lg 1 järgi võib iseseisva nõudega kolmas isik kuni asja sisulise arutamise lõppemiseni maakohtus esitada samas menetluses hagi mõlema poole vastu.

§ 212lg 2 järgi on iseseisva nõudega kolmandal isikul hageja õigused ja kohustused.

Viidatud sätetest ei tulene iseseisva nõudega kolmanda isiku õigust vaidlustada tema samasse menetlusse astumisest keeldumise kohta tehtud maakohtu määrust ega esitada Riigikohtule määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega jäeti muutmata maakohtu määrus iseseisva nõudega kolmanda isiku samasse menetlusse astumisest keeldumise kohta. Samuti ei tulene iseseisva nõudega kolmanda isiku kaebeõigust tema samasse menetlusse astumise lubamisest keeldumise määruse peale

§ 212

lg 2 koostoimest

§ 372lg-ga 5.

18. Kolleegium selgitab, et hagimenetluse poolte vastu hagi esitanud iseseisva nõudega kolmandal isikul on

§ 372

lg 5 kohaselt õigus esitada määruskaebus tema hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab üldjuhul kaevata edasi Riigikohtule (v.a

§ 371lg 1 p-d 9, 11 ja 12).

Praegusel juhul ei ole kolmanda isiku hagiavaldust menetlemast keeldutud, vaid ringkonnakohus on saatnud hagiavalduse maakohtusse iseseisva tsiviilasjana menetlusse võtmise otsustamiseks. Kui maakohus keeldub seda hagi menetlemast (

§ 371

), on kolmandal isikul hagejana õigus esitada maakohtu määruse peale määruskaebus

§ 372lg 5 järgi.

19. Kolleegium lisab, et kolmanda isiku esitatud hagiavalduse menetlusse võtmise korral on maakohtul võimalik kaaluda selle hagi ning praeguses tsiviilasjas esitatud hagi ja vastuhagi liitmist ühte menetlusse (

§ 374). 20.

Kuna määruskaebused jäävad kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata, ei lahenda kolleegium ka kolmanda isiku taotlust küsida Euroopa Kohtult eelotsust Brüsseli I bis määruse art 24 p 1 ning art 30 lg-te 1 ja 2 tõlgendamise kohta. Eelotsuse küsimise vajaduse saab otsustada maakohus. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kohtuasjas nr C-294/92 (George Lawrence Webb vs. Lawrence Desmond Webb) on Euroopa Kohus

1. mai
2. a otsuses selgitanud, et lepingule tuginev konkreetse isiku vastu suunatud (in personam) nõue kinnisasja omandiõiguse saamiseks ei lange Brüsseli I bis määruse art 24 lg 1 alla, mis sätestab kinnisasjade üle peetava kõikide isikute vastu suunatud (in rem) nõude erandliku kohtualluvuse kinnisasja asukohariigi kohtule.
3. Määruskaebuste menetlemise kulud jäävad

§ 171lg 1 järgi määruskaebuse esitajate kanda.

Seejuures kannab kumbki määruskaebuse esitaja enda menetluskulud ise ning hageja menetluskulude eest vastutavad nad solidaarvõlgnikena (

§ 173lg 4).

Kassatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või pärast nende lahendite jõustumist (

§ 174lg 2 või lg 4).

22. Kuivõrd kolleegium jätab määruskaebused läbi vaatamata, tuleb tasutud kautsjonid

§ 149

lg 4 kolmanda lause alusel tagastada.

§ 149

lg 8 esimese lause alusel tagastatakse kautsjon menetlusosaliste korraldusel selle tasunud advokaadibüroole. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks