Obsah (12)

§ 319§ 172§ 165§ 387§ 171§ 390§ 132§ 1411§ 142§ 164§ 1562§ 339

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis 3-1-1-11-17 6. aprill 2017 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Paavo Randma Kohtuasi Kahtlust

) § 387 lg-s 2 sätestatud kümnepäevane edasikaebetähtaeg tema jaoks

1. detsembril
2. Määruskaebuse esitamiseks taotles V. I. riigi õigusabi
3. detsembril 2016 ja õigusabi määrati talle
4. detsembril 2016.

§ 319lg-st 5 lähtuvalt peatus määruskaebuse esitamise tähtaja kulgemine alates 16.

detsembrist 2016, kui esitati riigi õigusabi taotlus. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja väitel sai ta V. I-le õigusabi osutamise tellimuse

1. detsembril
2. Seega hakkas kaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema
3. detsembril 2016 ning lõppes reedel,
4. detsembril 2016, kaitsja esitas määruskaebuse aga esmaspäeval,
5. jaanuaril
6. 4.2.

§ 172kohaselt ennistatakse kaebetähtaeg selle möödalaskmisel mõjuval põhjusel.

Kaitsja ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, mille tõttu ei olnud tal võimalik kuni

1. detsembrini 2016 määruskaebust esitada. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
2. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitanud V. I. kaitsja taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamist. Kaitsja seisukohad on lühidalt järgmised. 5.
3. Ringkonnakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust ja kohaldanud vääralt

§ 319lg-t 5 ja § 171 koostoimes.

V. I. määruskaebuse esitamise tähtaeg peatus

1. detsembril 2016 riigi õigusabi taotluse esitamisega. Seda päeva ei loeta määruskaebuse esitamise tähtaja hulka ja kaitsjal oli alates kaebetähtaja uuesti kulgemisest aega kaebuse esitamiseks veel kaheksa päeva. 5.
2. Tegelikult ei toimetatud riigi õigusabi määrust kaitsjale kätte
3. detsembril 2016, vaid
4. jaanuaril
5. Seda kinnitab ringkonnakohtule esitatud kaebusele lisatud RIS-i väljavõte. Kaebetähtaeg hakkab

§ 319

lg 5 kohaselt uuesti kulgema just nimelt riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale, mitte sellest teada saamisest. Seega oli

1. jaanuaril 2017 esitatud määruskaebus igal juhul tähtaegne.
2. Määruskaebusele esitas vastuse prokurör, kes palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja märgib lühidalt järgmist. 6.
3. Seisukoht, et riigi õigusabi taotluse lahendamise määrus tuleb lugeda kaitsjale kättetoimetatuks
4. jaanuaril 2017, on kooskõlas

§ 165

lg-s 41 sätestatuga, mille kohaselt loetakse e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks tehtud dokument kättetoimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata. Samas on kaitsja määruskaebuses kinnitanud, et teda on

1. detsembril 2016 teavitatud telefoni teel riigi õigusabi osutamise vajadusest. Samuti on kahtlustatavale riigi õigusabi osutava advokaadi kontaktandmed edastatud juba
2. detsembril
3. Kuigi riigi õigusabi infosüsteemis on määrus vastu võetud
4. jaanuaril 2017 kell 16.33, on kaitsja ringkonnakohtule esitatud kaebuse allkirjastanud samal päeval kell 17.
5. Järelikult pidi kaitsja faktiliselt täitma kaitseülesannet juba enne
6. jaanuari
7. 6.
8. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 18 lg 3 kohaselt tõendab riigi õigusabi osutamisel advokaadi volitust riigi õigusabi saaja esindamiseks või kaitsmiseks advokaadi kinnitus, et teda on nimetatud riigi õigusabi osutama. Järelikult on kaitsjal võimalik deklareerida enda nimetamist riigi õigusabi osutama ja selle kaudu kinnitada ka riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamist. Kaitsja on kaebuses selgitanud, et talle edastati tellimus õigusabi osutamiseks juba
9. detsembril
10. Sellega on kaitsja kinnitanud riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamist. Ringkonnakohus on kaebetähtaja peatumist ja uuesti kulgema hakkamist arvestanud seadusele tuginedes. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11. Vaidlust ei ole selles, et V. I. sai maakohtu vara arestimise määrusest teada
12. detsembril 2016, mistõttu tuleb

§ 387

lg-s 2 sätestatud kümnepäevase kaebetähtaja algust

§ 171lg 1 ls 2 alusel tema puhul arvestada alates 14.

detsembrist 2016.

§ 390

lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus sama seadustiku

1. või
2. peatüki sätteid, arvestades määruskaebemenetluse erisusi.

§ 319

lg 5 kohaselt peatub apellatsioonitähtaeg riigi õigusabi taotluse esitamisega ja hakkab uuesti kulgema selle taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. V. I. esitas 16. detsembril 2016 kohtueelsele menetlejale taotluse riigi õigusabi saamiseks.

§ 319lg 5 alusel peatus sellega määruskaebuse esitamise tähtaeg.

1. detsembril 2016 rahuldati V. I. taotlus ja talle määrati riigi õigusabi.
2. Määruskaebemenetluse vaidlusalune küsimus on selles, millal hakkas määruskaebuse esitamise tähtaeg pärast selle peatumist uuesti kulgema. Ringkonnakohus viitas kaitsja määruskaebuses märgitule, et
3. detsembril 2016 edastasid RIS-i töötajad talle telefonitsi tellimuse V. I-le õigusabi osutamise kohta ning leidis, et sellest hetkest tuleb lugeda kaebetähtaja uuesti kulgemine alanuks. Kaitsja sellise seisukohaga ei nõustu ja leiab, et kaebetähtaja uuesti kulgemist tuleb arvestada alates
4. jaanuarist 2017, kui talle riigi õigusabi taotluse lahendamise määrus kätte toimetati. Kaitsja esitas ringkonnakohtule ka RIS-i väljavõtte, millest nähtuvalt võttis ta e-toimiku süsteemi kaudu V. I-le riigi õigusabi osutamise tellimuse vastu
5. jaanuaril 2017 kell 16.
7. Kriminaalmenetluse seadustik näeb ette mitmeid võimalusi menetlusosaliste teavitamiseks menetlustoimingutest ja -otsustustest, nagu ka erinevate menetlusdokumentide kättesaadavaks tegemiseks ja kättetoimetamiseks, kusjuures erinevuste loogilised põhjendused kahetsusväärselt puuduvad. Nii nt edastatakse vahistatule vahistamismääruse koopia (

§ 132

lg 2), ajutise lähenemiskeelu seadmise määruse koopia antakse kahtlustatavale või süüdistatavale ja kannatanule (

§ 1411

lg 6), vara arestimise määrust tutvustatakse isikule, kelle vara arestitakse, mille kohta võetakse temalt määrusele allkiri (

§ 142

lg 5), isiku võib kutsuda menetleja juurde telefoni või muu tehnilise sidevahendi kaudu edastatud kutsega, samas kui kirjalik kutse tuleb kätte toimetada allkirja vastu (

§ 164lg 1 ja § 165 lg 1).

Kohtumenetluses teeb kohus e-toimiku süsteemis kohtumenetluse pooltele viivitamata kättesaadavaks kõik kohtumenetluse menetlusdokumendid, sõltumata sellest, kuidas need kätte toimetatakse (

§ 1562lg 1).

10.

§ 319

lg 5 seob kaebetähtaja uuesti kulgema hakkamise riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisega, mistõttu ei ole käesoleva asja kontekstis oluline, millal oli kõnealune määrus kaitsjale kättesaadav – tähtis on see, millal määrus kaitsjale kätte toimetati. Kuigi kriminaalmenetluse seadustikus ei sätestata expressis verbis, millal loetakse e-toimiku süsteemi kaudu edastatud määrus (sealhulgas ka riigi õigusabi andmise määrus

§ 319

lg 5 mõttes) kättetoimetatuks, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud lähtuda selle küsimuse lahendamisel analoogiast e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks tehtud kutse kättetoimetatuks lugemisega.

§ 165

lg 41 ls 4 kohaselt loetakse e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks tehtud kutse kättetoimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumenti näha. 11. Osutatud põhjustel ei saa kolleegiumi hinnangul kaitsja telefoni teel teavitamist samastada talle riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisega

319 lg 5 tähenduses. Samas möönab kolleegium, et põhimõtteliselt ei ole välistatud riigi õigusabi osutamise määruse kättetoimetamine kaitsjale ka e-toimiku süsteemi väliselt, nt posti teel, elektronkirjaga või muul viisil. Kohtutoimikus aga puuduvad andmed, et kaitsjale oleks riigi õigusabi taotluse lahendamise määrust muul sellisel viisil kätte toimetatud.

1. Eeltoodut ei väära samuti prokuröri viidatud RÕS § 18 lg 3 ls 1, mille kohaselt tõendab riigi õigusabi osutamisel advokaadi volitust riigi õigusabi saaja esindamiseks või kaitsmiseks advokaadi kinnitus, et teda on nimetatud riigi õigusabi osutama. Viidatud säte ei reguleeri riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamist kaitsjale ega kaebetähtaja uuesti kulgema hakkamist. Õiguslikku tähendust ei ole kaebetähtaja arvutamisel ka asjaolul, et kahtlustatavale edastati riigi õigusabi osutava kaitsja kontaktandmed enne määruse kättetoimetamist kaitsjale.
2. Olukorras, kus ringkonnakohus ei tuvastanud nõuetekohaselt kaitsjale riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamise aega, ei saanud kohus teha järeldusi ka selle kohta, et kaebuse esitamise tähtaeg hakkas uuesti kulgema
3. detsembril
4. Arvestades kaitsja esitatud RIS-i väljavõttest nähtuvat, tuleb kooskõlas

§ 319

lg-ga 5 lugeda kaitsjale riigi õigusabi taotluse lahendamise määrus kättetoimetatuks

1. jaanuaril
2. Samal päeval esitatud määruskaebus on seega tähtaegne ja ringkonnakohus on jätnud V. I. kaitsja määruskaebuse alusetult läbi vaatamata. See on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 tähenduses ja tingib ringkonnakohtu määruse tühistamise.

Sellest tulenevalt ei käsitle kolleegium kõiki ülejäänud määruskaebuses esitatud väiteid. 14. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 390

lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

1. jaanuari
2. a määruse V. I. kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata jätmise kohta ja saadab kaebuse uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Riigikohtule esitatud määruskaebus tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt)