Obsah (10)

§ 165§ 62§ 56§ 230§ 122§ 131§ 90§ 203§ 108§ 107

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi ni

) § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata. Lisaks märkis ringkonnakohus järgmist. Pole alust kahelda akrediteeritud EKUK-i mõõtmistulemuste usaldusväärsuses. EAK on kinnitanud, et EKUK-i mõõtmisprotokollid on koostatud üldiselt korrektselt ja mõõtmistulemused on jälgitavad. Pole võimalust ega vajadust eksperti kaasata, sest ka kaasatavad eksperdid peavad läbima akrediteerimise ja seega ei ole neil võimalik anda pädevamat arvamust, kui andis EAK. Kaebaja esitatud R. Laaneotsa arvamus ei lükka ümber vastustaja väidet, et EKUK-i laiend​määramatus võib olla täpsem kui õigusaktides märgitud ±0,7%. Hilisem kütuse mõõtmine ja saadud teistsugused tulemused ei sea kahtluse alla ega lükka ümber

1. septembri
2. a mõõtmistulemuste usaldusväärsust. Halduskohus ei rikkunud maksumenetluse toimiku välja nõudmata ja kohtuistungi korraldamata jätmisega oluliselt kohtumenetluse norme. Halduskohus on
3. märtsi
4. a määrusega jätnud kaebaja taotlused rahuldamata. Kaebaja ei ole
5. märtsil 2015 esitatud täiendavates seisukohtades taotlenud kohtuistungi korraldamist. Kaebaja pole näidanud, et olulised tõendid on jäänud asja juurde võtmata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. Kaebaja palub kassatsioonkaebuses kohtute otsused tühistada ja kaebuse rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks alama astme kohtule. Kassatsioonkaebuses rõhutab kaebaja järgmist. Ringkonnakohtu otsus on nõuetekohaselt põhjendamata, kohus on rikkunud

§ 165lg 1 p 4 nõudeid.

Kohus jättis vastamata kaebaja väidetele ning nõustus halduskohtu põhjendustega, kuigi ka halduskohus polnud kaebaja väiteid käsitlenud. Ringkonnakohus ei pööranud tähelepanu menetlusnormide rikkumisele halduskohtus. Halduskohus poleks tohtinud lahendada asja kirjalikus menetluses ja on ebaõigesti keeldunud eksperti kaasamast. Arvestades vaidluse all olnud faktilisi asjaolusid ning eriteadmistega isiku kaasamise vajadust, tulnuks korraldada kohtuistung. Ka maksutoimiku tervikuna välja nõudmata jätmisega on rikutud kaebaja õigusi ja raskendatud asja menetlemist. EKUK-i mõõtetulemused ei ole usaldusväärsed, sest EKUK sai samu mahuteid kolm kuud hiljem üle mõõtes 16,5 tonni suurema koguse. Kohtud on jätnud põhjendamatult arvestamata R. Laaneotsa seisukohtades kajastatu ega ole sisuliselt kontrollinud laiendmääramatuste hindamise õiguspärasust. Põhimõtteliselt väär on ringkonnakohtu seisukoht, et ekspertiisi polnud vaja määrata ka seetõttu, et ekspert peaks samuti olema EAK-i poolt akrediteeritud. Kaebaja esitatud tõendid kinnitavad, et laiendmääramatuste hindamise õigsus on kaheldav. Nt mahuti nr 2 puhul oli laiendmääramatuseks ±0,26%, mahuti nr 5 puhul aga ±21,7%. Laiendmääramatuste peaaegu 100-kordne vahe kahe mahuti puhul on ebaloogiline ja kinnitab mõõtmiste ebausaldusväärsust. MTA on ebaõigesti võtnud kütuse puudujäägi tuvastamisel arvesse mõõtetulemused absoluutselt täpsetena ega ole sisuliselt arvestanud laiendmääramatusega. Ebaõige on maksuhalduri seisukoht, et kütuse tegelik kogus saab olla mõõtetulemusega võrdne või väiksem. Laiendmääramatuse piirides tuleb kõik väärtused lugeda õigeteks. Puudujäägi tuvastamisel ei saanud lähtuda täpsematest mõõtetulemustest kui laopidaja. Laopidaja on kooskõlas õigusaktides märgituga (laiendmääramatus kuni ±0,7%) kasutanud kütuse mõõtmisel akrediteeritud mõõtjat, kes väljendas mõõtetulemusi täpsusega ±0,5%. Arusaamatu on, millisel õiguslikul alusel võib maksuhaldur tugineda täpsematele mõõtmistulemustele. ATKEAS § 30 lg-st 9 ei tule piirangut, et kao piirnorme saab rakendada vaid kao reaalse tuvastamise korral ja konkreetse kalendrikuu piirnormile ettenähtud ulatuses. Osa kadusid ei ole kao suurust arvestades mõõdetavad. Kohtud on teinud ebaõigeid järeldusi ka MTA väitest, et OSPA

1. juuni
2. a mõõtmistulemused kinnitavad, et varem oli mahutites kütust hoiustatud lepingus kindlaksmääratust 88 931 tonni rohkem. Maksuhaldur on ekslikult arvesse võtnud suvise diislikütuse, kuid võrdlemise aluseks olnud riigi​reserv koosnes üksnes talvisest diislikütusest ja oli lepingu järgi eraldi ladustatud. Sellele asjaolule juhtis kaebaja maksuhalduri tähelepanu juba maksumenetluses. Maksuhaldur pole järginud hea usu põhimõtet ja on rikkunud usalduse kaitse põhimõtet, sest taganes maksumenetluses läbirääkimiste käigus esmalt väljendatud seisukohast, et ajavahemiku 2006–2011 normatiivse kao saab tagantjärele arvesse võtta.
3. Vastustaja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtute otsused muutmata. Puudub alus kahelda EAK-i hinnangu sõltumatuses ja objektiivsuses, mõõtetulemused on korrektsed ja jälgitavad. Kassatsioonkaebuse läbiv väide mõõtemääramatuse vaieldavuse kohta on asjakohatu. ATKEAS § 33¹ lg 4 eesmärgiks on vältida sisutuid vaidlusi mõõtmiste usaldusväärsuse üle. Kaebaja arusaam mõõtja ebapädevusest on asjakohatu ja väär. Objektiivne ei ole ka kaebaja esitatud R. Laane​otsa hinnang, kuna kaebaja on püstitanud küsimuse ebakorrektselt. Mõõtemääramatusega ei saa kauba kogust korrigeerida, seda ei ole teinud ka kaebaja oma lao​arvestuses. Olukorras, kus mõõtmise tulemused jäävad mõõtemääramatuse piiridesse, ei ole kauba üle- ega puudujääki tekkinud. Normatiivse kao piirnorme puudutavad määruse nr 37 sätted ei ole kohaldatavad arvestuslikuks aktsiisi​kauba maha arvestamiseks ilma kao tuvastamiseta, sest vastasel juhul oleks võimalik maha arvata ka kogus, mis ei pruugigi üldse kadunud olla. Kütuse aurustumisega saab põhjendada üksnes tekkinud kadu. Kohtuistungi korraldamata jätmisega ei rikutud kaebaja õigusi ning see ei tingi kohtuotsuste tühistamist. Asja lahendamine halduskohtus kirjalikus menetluses oli lubatav. Kaebaja ei taotlenud ringkonnakohtus kohtuistungi korraldamist, mistõttu ei pidanud seda tegema. Ringkonnakohus ei ole

§ 165lg 1 p-s 4 sätestatud kohustust rikkunud.

Ekspertiisi määramine akrediteeritud mõõtja mõõtevõime tuvastamiseks oleks eesmärgipäratu ja muudaks akrediteerimise nõude sisutuks. Akrediteerimata eksperdi arvamusega ei saa ümber lükata pädeva mõõtja mõõtmistulemusi. Kui suvine diislikütus kuulus kaebajale, siis puudus OSPA-l vajadus seda riigireservi kontrollimisel laovaruna üle mõõta, sest riigireservina ladustati talvist diislikütust. Seetõttu võib juba sellest kaebaja väitest järeldada, et kaebaja oli laovaru puudujäägist teadlik ning varjas nende varude OSPA laovarudeks mõõta laskmisel puudujääki. Kaebaja väited viitavad ka sellele, et lepingujärgsetes mahutites kütus siiski liikus. Juba ajalisest erinevusest tulenevalt ei saa varasemad ega hilisemad mõõtmised kummutada

1. septembri
2. a mõõtmistulemuste õigsust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kaebaja on kohtutele ette heitnud eksperdi kaasamata ja maksumenetluse toimiku välja nõudmata jätmist, kirjalikku menetlust ning kohtuotsuse põhjendamiskohustuse rikkumist. Samuti leidis kaebaja, et maksuotsus tulnuks tühistada, kuna kütuse puudujääki ei olnud – maksuhaldur pole arvesse võtnud mõõtemääramatust ning on valesti jätnud arvestamata normatiivse kao, mis tekkis aja​vahemikul juuli 2006 kuni september
4. Lisaks oleks kohus pidanud arvesse võtma, et maksu​haldur rikkus usalduse kaitse põhimõtet, sest taganes maksuotsuse tegemisel maksumenetluses väljendatud seisukohast, et eespool märgitud ajavahemikul tekkinud normatiivse kao saab arvesse võtta.
5. Eksperdi arvamuse küsimine ning maksumenetluse toimiku võtmine asja juurde on seotud tõendite kogumisega, mida reguleerib

§ 62

. Eksperdi kaasamist reguleerivad

§ 56lg-st 2 tulenevalt ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) §-d 293–305. TsMS § 293 lg 1 kohaselt on kohtul õigus menetlusosalise taotlusel küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks.

§ 62lg 5 nõuab tõendi kogumisest keeldumise kohta põhjendatud määruse tegemist.

1. Halduskohus jättis ekspertiisi määramise taotluse rahuldamata
2. märtsi
3. a määrusega (II kd, tl 50) põhjusel, et EKUK-i
4. septembri
5. a mõõtmistulemusi on maksuhalduri taotlusel üle kontrollinud EKUK ise ja sihtasutus EAK. EAK-i
6. aprilli
7. a vastuse (II kd, tl 21) kohaselt on päringule lisatud mõõteprotokollid (raportid) koostatud üldiselt korrektselt ja mõõtetulemused on jälgitavad. Lisaks leidis kohus, et kaebaja pole nimetanud, keda ta soovib eksperdiks, ega sõnastanud eksperdile esitatavaid küsimusi, märkides üldiselt, et soovib esitada küsimusi EKUK-i mõõtevõime ning tehtud mõõtmiste usaldusväärsuse ja täpsuse kohta. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus keeldus ekspertiisist õigesti, sest puudus igasugune alus kahelda mõõtmistulemuste õigsuses: mõõtmised toimusid taadeldud mõõtevahenditega, mõõtja on akrediteeritud, tema mõõteprotokollide vastavus akrediteerimisnõuetele leidis kinnitust ka uus​hindamise käigus. Samuti nõustus kohus maksuhalduri seisukohaga, et eksperdi kaasamine polegi võimalik, sest ka kaasataval eksperdil peab olema akrediteering ja seega pole võimalik saada pädevamat arvamust kui EAK juba andis.
8. Kohtud on seega leidnud, et ekspertiisi määramine pole vajalik, sest mõõtetulemuste usaldus​väärsuse kohta on kogutud juba piisavalt tõendeid (

§ 62lg 2). Riigikohtu tsiviilkolleegium on analoogilise sisuga Ts

MS § 238 lg 1 p 2 kohta lahendi nr 3-2-1-15-15 p-s 16 märkinud, et üldjuhul ei ole õige jätta selle menetlusosalise, kelle kahjuks otsus lõpuks tehakse, ekspertiisitaotlust TsMS § 238 lg 1 p-st 2 tulenevalt rahuldamata. Viidatud sätte menetlus​ökonoomiline mõte on üldjuhul vältida tõendite kuhjamist olukorras, kus tõendatava asjaolu olemasolu kohta on esitatud juba niigi piisavalt tõendeid. Ka praeguses haldusasjas jäeti kaebus rahuldamata, samas välistati kaebaja võimalus oma väiteid tõendada seeläbi, et loeti piisavaks vastustaja esitatud tõendid. 14. Ekspertiisist keeldumiseks ei anna alust ka asjaolu, et taotluses ei märgitud eksperdi nime ega talle esitatavaid küsimusi. TsMS § 294 lg 3 kohaselt võib kohus nõuda, et pooled nimetaksid isikud, kes sobivad ekspertiisi tegema. TsMS § 298 lg 1 näeb ette, et küsimused eksperdile määrab kohus ning menetlusosalistel on õigus esitada eksperdile küsimusi üksnes kohtu kaudu. Halduskohtu seisukohta, et ekspertiisi ei saanud määrata kaebaja taotluses konkreetsete küsimuste nimetamata jätmise tõttu, võib mõista ka selliselt, et kaebaja taotlus oli piisavalt põhjendamata (

§ 62lg 3 p 3).

Asja materjalide põhjal ei saa aga sellist järeldust teha. Kuigi kaebaja ei põhjendanud kaebuses ekspertiisitaotlust korrektselt, viitas ta selgelt juba maksu- ja vaidemenetluses esitatud samasisulistele taotlustele ning kohus pidi esitatud materjali põhjal mõistma, miks kaebaja peab EKUK-i mõõtmis​tulemusi ebausaldusväärseks või ebatäpseks. Kolleegium ei nõustu ka maksuhalduri ja ringkonna​kohtu seisukohaga, et eksperdil peab olema EKA akrediteering. Kuna tegemist ei ole mõõtmisega, vaid mõõtmistulemuse usaldusväärsuse kontrollimisega mõõteprotokollide ja raportite põhjal, pole akrediteering nõutav. Eksperdi määramisel võtab kohus arvesse TsMS § 294 lg-d 1 ja 2. 15. Seega ei ole kohtud eksperdi arvamuse küsimata jätmist asjakohaselt põhjendanud. Kui eksperdi arvamusel on asjas tähtsust ning see võis mõjutada asja lahendamise tulemust, on kohtud oluliselt rikkunud tõendi kogumise menetlusnorme ning asi tuleks saata tagasi uueks arutamiseks (

§ 230lg 4).

1. Kaebaja on EKUK-i mõõtetulemustele ette heitnud ebausaldusväärust seetõttu, et tõendid EKUK-i täpse mõõtevõime kohta on vastuolulised, mõõtemääramatus kõigub ebanormaalselt suurtes vahemikes ja selle määramisel ei arvestatud kõigi asjaoludega, nt mahutite mahu kalibreerimis​tulemuste mõõtemääramatusega. Kaebaja viitab R. Laaneotsa kirjalikule arvamusele EKUK-i poolt arvutatud laiendmääramatuse väärtuse ebausaldusväärsuse kohta vähemalt mahutite 2 ja 5 puhul. Samuti märgib kaebaja, et kolm kuud hiljem mõõdeti samades mahutites kütust 16,5 tonni enam kui
2. septembril 2011, kusjuures kütus liikus ainult ühes mahutis.
3. Kohtutega tuleb nõustuda selles, et kolm kuud hiljem toimunud mõõtmise tulemustega ei saa seada kahtluse alla vaidlusaluse mõõtmise tulemusi ja seega põhjendada ekspertiisivajadust. Vastustaja on kaebaja väite, et kütus vaidlusalustes mahutites ei liikunud, kahtluse alla seadnud, märkides, et mahutid olid torude abil ühendatud samal territooriumil kütuse jaemüügiga tegeleva OÜ Texor mahutitega (II kd, tl 77 pöördel). Kohtud on leidnud, et kaebaja pole tõendanud, et kütust polnud võimalik mahutitesse juurde või välja pumbata. Kassatsioonis esitatud andmed ei anna kolleegiumile alust teistsuguseks järelduseks.
4. Kaebaja ekspertiisitaotlust põhjendavad ülejäänud argumendid puudutavad EKUK-i mõõtevõimet ja mõõtemääramatust, täpsemalt EKUK-i arvutatud laiendmääramatust. EKUK-i mõõtevõime kohta pole kolleegiumil kohtute seisukohtadele midagi lisada: akrediteering näeb ette, et EKUK võib saavutada täpsema tulemuse kui ±0,7%. Väidetavad vead laiendmääramatuse arvutamisel ei saa mõjutada selle vaidluse lahendamist, sest ei muuda kütuse puudujääki olematuks. Kolleegium selgitab oma seisukohta järgmiselt. Kütuse koguse võrdlemisel tuleb võrrelda kaebaja laoarvestuses kajastatud mõõtetulemust ja EKUK-i mõõtetulemust. Ebaõige laiendmääramatus võib mõjutada aktsiisikauba puudujääki seeläbi, et EKUK-i mõõdetud kütuse kogus võib jääda mõne kütusemahuti puhul laiendmääramatuse piiridesse, kui mõõtmised tegelikult polnud nii täpsed, nagu EKUK protokollis kajastas. Kaebaja on maksuotsuse vaidlustamise üles ehitanud väitele, et võrrelda ei tule mitte laoarvestuse ja EKUK-i mõõtetulemusi (mõõteseaduse § 2 lg 1 p 18 kohaselt mõõtmise teel saadud mõõtesuuruse väärtus), vaid laoarvestuses kasutatud mõõtja mõõtevõimet arvestades ühelt poolt 0,5% ehk 34 294 kg väiksemat kogust ja EKUK-i tulemuste puhul EKUK-i mõõtemääramatusi arvestades 26 400 kg suuremat kogust. Selline valem võimaldaks kaebaja arvates kindlaks teha tegeliku puuduoleva kütuse koguse, millelt tuleb maksu maksta. Kolleegium sellise lähenemisega ei nõustu. Mõõtemääramatust ei saa kasutada mõõtetulemuse korrigeerimiseks, tegemist ei ole aktsiisikauba kaoga (ATKEAS § 30). Kuna mõõtetulemus on mõõte​suuruse väärtuse parim hinnang, lähtutakse mõõtetulemusest ka aktsiisikauba maksustamisel. Ka kaebaja on oma laoarvestuses võtnud kauba arvele ning väljastab seda, lähtudes mõõtetulemusest. Toetudes ka R. Laaneotsa arvamusele, märgib kaebaja, et mõõtemääramatuse ±0,26% (millest lähtuti mahuti nr 2 puhul) saavutamine EKUK-i poolt ei ole usutav, kui mahuti enda mõõtemääramatus moodustas ±0,2%. Kaebaja on rõhutanud, et laoarvestuses kasutas ta mõõtjat, kelle mõõtevõime oli ±0,5%, ning laoarvestuse kontrollimisel ei saa täpsema mõõtevõimega mõõtja kasutamine anda õiglast tulemust. Samasugust mõõtevõimet peab kaebaja ka EKUK-i puhul saavutatavaks, lähtudes kassatsioonkaebuses EAK-i töötaja üldisest hinnangust EKUK-i mõõtevõimele (kassatsioonkaebuse lk 3). Isegi kui EKUK-i mõõtetulemuste puhul lähtuda mõõtemääramatusest 0,5%, ei mahuks mõõte​suurusele põhjendatult omistatavad väärtused kütusemahutite kaupa sellise tõenäosusjaotuse sisse, et kütuse puudujääki neis mahutites ei esineks (vrdl I kd, tl 26, tabel 1). Kütust oli vaidlusalustes mahutites, välja arvatud mahuti nr 6, tunduvalt vähem. Mahutis nr 6 oli kütust 1813 kg vähem olukorras, kus mõõtemääramatus moodustas EKUK-i hinnangul ±1560 kg (0,49 %, I kd, tl 84 pöördel). Kütuse puudujääk moodustas selles mahutis 0,57%, seega rohkem kui kaebaja poolt põhjendatuks/reaalseks peetud mõõtemääramatus. Kuna kütuse puudujääk ei väheneks ka siis, kui võrdlemisel aluseks võtta mõõtemääramatus ±0,5%, ei saaks ekspertiisi tegemine kaebaja tõstatatud küsimustes mõjutada asja lahendamist (vt ka p-d 13 ja 14).
5. Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtud oluliselt rikkunud maksutoimiku tervikuna väljanõudmisest keeldumisega menetlusnorme.

§ 122

lg 2 p 5 alusel pidi halduskohus nõudma vastustajalt välja haldusmenetluse toimiku või haldusmenetluses kogutud dokumendid.

§ 62

lg 2 näeb aga ette, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. MTA esitas halduskohtule maksuotsuse aluseks olnud tõendid, mis oli kohtute hinnangul asja õigeks lahendamiseks piisavad (I kd, tl-d 155–198 ja II kd, tl-d 1–48). Kaebajal oli võimalik maksumenetluses toimiku materjalidega tutvuda ning tema hinnangul ebaõigesti esitamata jäetud tõenditele tähelepanu juhtida kohtu​menetluses. Ka kassatsioonkaebuses ei ole kaebaja esile toonud tõendeid, mis oleksid asja lahendamisel olulised ning maksutoimikus kajastatud, kuid mida MTA pole kohtule esitanud. Seetõttu nõustub kolleegium ringkonnakohtu järeldusega, et kogu maksutoimiku välja nõudmata jätmine ei takistanud asja lahendamist. Nende maksutoimiku materjalide, millele pole maksuotsuse tegemisel tuginetud ning millel pole asja lahendamisel tähtsust, kohtutoimikule lisamine muudaks toimiku ebaülevaatlikuks. Toimiku ülekuhjamine materjalidega, mis ei ole vaidluse lahendamisel asjasse​puutuvad, ei ole lubatav ning raskendaks põhjendamatult asja läbivaatamist (vt ka RKHKm 33-1-64-15, p 23). 20. Kassaator on menetlusnormi rikkumiseks pidanud ka asja lahendamist kirjalikus menetluses halduskohtus ja ringkonnakohtu seisukohta samas küsimuses.

§ 131

lg 1 näeb ette, et kirjalikus menetluses võib kohus asja läbi vaadata siis, kui asja lahendamiseks olulised asjaolud on kohtu hinnangul võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalised on kirjaliku menetlusega nõustunud või puudub neil ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu. Kaebaja esitas istungisoovi

1. juuni
2. a taotluses. Kohus määras asja kirjalikku menetlusse
3. märtsi
4. a määrusega. Sama määrusega jättis kohus välja nõudmata ka maksutoimiku ja määramata ekspertiisi. Kahele viimati nimetatud otsustusele esitas kaebaja vastuväite kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades
5. märtsil
6. Asja määramisele kirjalikku menetlusse kaebaja vastuväidet ei esitanud.

§ 90

lg 2 näeb ette, et kohtu tegevusele õigeaegselt vastuväite esitamata jätmine välistab menetlusosalise võimaluse tugineda kohtu veale edasikaebust esitades. Kui menetlusosaline pole kohtule menetlusnormi rikkumise järgselt esimesel võimalusel esitanud vastuväidet, saab ta edasikaebuses tugineda menetlus​normi rikkumisele üksnes juhul, kui kohus rikkus halduskohtumenetluse olulist põhimõtet. Asja lahendamiseks kirjaliku menetlusvormi määramine riivab põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Menetlusliku põhiõiguse tagamine on halduskohtu​menetluse oluline põhimõte. Eelnevast tulenevalt asub kolleegium seisukohale, et menetluse vormi valikut võis kaebaja

§ 203

lg 1 alusel vaidlustada apellatsioonkaebuses, sõltumata sellest, et ta jättis sellele väidetavale kohtuveale kirjalikes seisukohtades vastamata. Kolleegiumi arvates ei saanud asja määramine kirjalikku menetlusse praegusel juhul siiski mõjutada asja lahendamise tulemust (

§ 230lg 4).

Kassatsioonkaebusest ei nähtu, et kaebajal oleks jäänud ükski oluline asjaolu kohtuistungi korraldamata jätmise tõttu esitamata. Kassatsioonkaebuses on kaebaja märkinud, et istungi pidamise korral oleks tal olnud võimalik veel kord põhjendada eksperdi kaasamise taotlust. Kohus andis kaebajale võimaluse esitada oma seisukohad kirjalikult ning kaebaja esitaski täiendavad seisukohad eksperdi kaasamise põhjendamiseks

1. märtsil
2. Pelgalt ekspertiisi määramine ei tingi istungi korraldamist, kui just eksperdi selgituste ärakuulamine vajalikuks ei osutu. Pealegi polnud ekspertiisi määramine selles asjas vajalik.
3. Kolleegium nõustub maksuhalduri ja kohtute järeldustega aktsiisikauba kao arvestamise kohta. Aktsiisikauba normatiivse kao saab arvesse võtta vaid siis, kui enne on tuvastatud aktsiisikauba kadu. Esimest korda tuvastati aktsiisikauba kadu septembris
4. Kao avastamise järel oli võimalik välja selgitada, mis on kao tekkimise põhjus. Kaebaja on kao tekkimise ühe põhjusena esitanud kütuse aurustumise ajavahemikul märts 2006 kuni september 2011 ning asjaolu, et põhjendatud kao piirnormid on nii väikesed, et kao avastamine kuu kaupa on lubatud mõõtemääramatusega mõõtjat kasutades võimatu. Maksuhaldur ja kohtud on põhjendatult juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et aktsiisikauba kadu oli kogunenud peamiselt ühte mahutisse. Viies puudujäägiga mahutis oli igaühes sedavõrd suur kogus kütust puudu, et juhul, kui puudujääk oleks olnud tõepoolest mitme kuu aurustumise tagajärg, oleks see pidanud ilmnema tunduvalt varem. Lisaks on kaebaja viidanud kao avastamisele kütuse ümberpumpamise käigus, kuid ühestki tõendist ei tulene, millal selline ümber​pumpamine aset leidis ja miks aktsiisikauba kadu seejärel nõuetekohaselt ei deklareeritud. Kui on tõendatud, et kütus oli ladustatud pikema ajavahemiku jooksul konkreetsesse mahutisse ja välistatud on puudujäägi tekkimine loomuliku kao asemel mingil muul moel, nt laoarvestuse vigadest, vargusest, aktsiisikauba eeskirjadevastasest laost väljumisest, saab kütuse kao piirnorme arvesse võtta ka pikema ajavahemiku ulatuses, kui kütuse aurustumisest tekkinud kadu polnud varem võimalik avastada. Kao avastamise järel tuleb korrigeerida laoarvestust, arvestades põhjendatud kao koguse määramisel ladustamise kuude piirnorme. ATKEAS ega määrus nr 37 seda ei takista. ATKEAS § 30 lg 4 kohaselt loetakse aktsiisikauba põhjendatud kaoks ka kauba iseloomulikest omadustest tulenevat hävimist selle normaaltingimustes tootmisel, ladustamisel ja veol, kusjuures kao tekkimise tõendus​materjal peab olema piisav. Praegu pole kaebaja tõendanud, et kütuse kao tekkimine mingil aja​vahemikul enne
5. septembrit 2011 saab olla põhjustatud aurustumisest. Maksuhaldur küsis õigesti kaebajalt andmeid kao tekkepõhjuste kohta ja arvutusi võimaliku aurustumise kohta. Kaebajal ei saanud sellest maksumenetluse käigus toimunud tõendite kogumisest tekkida kaitstavat usaldust, et maksuhaldur esitatud andmete põhjal maksuotsuses maksukohustust vähendab. Maksuhaldur on maksuotsuses veenvalt põhjendanud, miks kao tekkimist põhjendavad väited pole usaldusväärsed.
6. Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium kassatsioonkaebuse rahuldamata.
7. Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja kassatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda (

§ 108lg 1).

MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kautsjon tuleb arvata riigituludesse (

§ 107lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)