RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Kohtuotsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-1-1-21-17 18. aprill 2017 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Hannes Kiris ja Peet

§ 38lg 1, Kr

MS § 175 lg 1 p 1, § 178 lg-te 1 ja 4 ning § 180 lg 3 alusel jäeti menetluskulud riigi kanda. Väärteotoimikule lisatud salvestised jäeti väärteoasja materjali juurde. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Harju Maakohtu otsuse peale esitas
2. märtsil 2017 kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja, kes palub tühistada maakohtu otsuse ja lõpetada väärteomenetlus teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.
3. märtsil 2017 esitas kaitsja taotluse lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 5 alusel aegumise tõttu.

1. Kohtuväline menetleja esitas kassatsioonile vastuse, milles palub jätta kassatsioon rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. KarS § 81 lg 3 järgi on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, seadus ei näe teo eest erandlikult ette kolmeaastast aegumistähtaega ja puuduvad KarS § 81 lõigetes 5-8 nimetatud aegumistähtaja arvestamise täiendavad tingimused. LS § 227 lõikes 2 ja §-s 203 sätestatud väärtegude puhul ei ole üldisest kaheaastasest aegumistähtajast erandit tehtud. A. Andranikyan pani etteheidetava teo toime
3. märtsil 2015 ehk enam kui kaks aastat tagasi. Asja materjalist ei ilmne väärteo aegumise peatumist tingivaid asjaolusid KarS § 81 lg 7 tähenduses.

§ 29

lg 1 p 5 järgi tuleb aegumistähtaja möödumise kui absoluutse menetlustakistuse tõttu väärteomenetlus lõpetada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-101-10, p 5).
3. Väljaspool kassatsiooni piire selgitab Riigikohus, et maakohus eksis menetluskulude määramisel, viidates KrMS § 175 lg 1 p-le
4. Nimelt määrati isikule kaitsja riigi õigusabi korras (§ 175 lg 1 p 4). Samuti on Riigikohtu praktikas kooskõlas KrMS § 180 lg 3 sõnastusega leitud, et kohus peab süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt, jättes ülejäänud osa menetluskuludest riigi kanda. Seega ei ole kohtupraktikas seni jaatatud võimalust jätta menetluskulud täielikult riigi kanda (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 3-1-1-2-15, p 11). Praeguses asjas lõpetatakse aga väärteomenetlus aegumise tõttu.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 183 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud sel juhul riigi kanda, mistõttu kolleegium ei pea vajalikuks seda küsimust täiendavalt käsitleda. 9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 174punktist 4, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 12.

detsembri 2016. a otsuse isiku karistamises ning lõpetab väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu.

Muus osas jätab kolleegium maakohtu otsuse muutmata. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. Lea Kivi, Hannes Kiris, Peeter Roosma (allkirjastatud digitaalselt)