lg 1 alusel jättis maakohus hageja kanda 50% ja kostja kanda 50% menetluskuludest. Hageja on kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 1617 eurot, lisaks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 200 eurot. Kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leidis, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud ei ole panna kostjale kohustuseks hüvitada hageja esindaja poolt menetluskulude kindlaksmääramise avalduste esitamise ja menetluskulude nimekirjade koostamiste eest kantud menetluskulud. Hageja taotles kulude hüvitamist ka esindaja istungile sõitmise aja eest.
ja § 175 ega § 144 p 1 ei võimalda nõuda hüvitist teise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (vt RKTKm nr 3-2-1-65-13). Kohus leidis, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks saab pidada lepingulise esindaja otsest sõidukulu marsruudil Tallinn-Paide-Tallinn (185 km) summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta, s.o 55,50 eurot. Kohus asus seisukohale, et hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu kokku on 1465,50 eurot, millest lepingulise esindaja tasu on 1210 eurot, riigilõiv 200 eurot 3 ning otsene sõidukulu 55,50 eurot. Hageja menetluskulust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 50%. Kostja menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud.
lg 1 p 6 alusel keelduda.
lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. 11.
lg-st 1 tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuigi kostja on palunud tühistada maakohtu otsuse temalt väljamõistetud menetluskulude osas summas 732,75 eurot, on kostja maakohtu otsust sisuliselt vaidlustanud menetluskulude jaotuse osas. Kostja on tuginenud apellatsioonkaebuses sellele, et ta arvas, et nõue on tema töötasust kinni peetud, ning et hageja ei andnud talle enne kohtusse pöördumist võimalust nõude vabatahtlikuks rahuldamiseks. Hageja riigilõivule ja hageja esindaja kulude suurusele ei ole kostja sisulisi vastuväiteid esitanud. Kostja ei ole ka vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles on temalt hageja kasuks välja mõistetud kahjuhüvitis summas 618,54 eurot. 12.
lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Maakohus on rahuldanud hagiavalduse osaliselt ning on jätnud
lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ja 50% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mille põhjal saaks väita, et maakohus on jaotanud menetluskulud ebaõigesti. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väidete alusel ei saaks maakohtu otsust menetluskulusid puudutavas osas muuta.
lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega võimaldaks kostja poolt esile toodud asjaolu, et hageja ei andnud kostjale enne kohtusse pöördumist võimalust nõude vabatahtlikuks täitmiseks, jätta menetluskulud hageja kanda juhul, kui kostja oleks nõude kohe õigeks võtnud. Käesoleval juhul ei ole aga kostja hagiavaldust õigeks võtnud ning on sellele vastu vaielnud. Kaebust ei saaks ilmselt 4 rahuldada ka
lg 4 alusel, mis näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on 26.01.2011 määruse nr 3-2-1-142-10 p-s 10 selgitanud, et
lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on
Käesoleval juhul kostja sellistele erandlikele asjaoludele tuginenud ei ole. 13. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebust ei saaks selle väidete õigusest eeldades ilmselt rahuldada. Seega puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks (
Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (
Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust hagejale ei tagasta. 14. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (
Kuivõrd kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, puuduvad hagejal ringkonnakohtu menetluses menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.