4-17-630 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg 22. märts 2017, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2017.a Haapsalu Väärteoasja number 4-17-630 Koh

§ 81

järgi Menetlusalune isik R M, isikukood *, elukoht *, telefon *, emakeel * keel, * kodanik, * Kaitsja advokaat Sandra Sepp, Advokaadibüroo Lepmets&Nõges, asukoht Meistri 12 Tallinn, e-post: sandra@lepmetsnoges.eu Kohtuväline menetleja PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu, esindaja Andrus Kleeman RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada R M LS § LS § 201 lg 1, § 207,

§ 81järgi kvalifitseeritavates väärtegudes ja Kar

S § 63 lg 1 alusel karistada LS § 201 lg 1 järgi arestiga 7 (seitse) päeva.

1. KarS § 87 lg 1 p 5 alusel vabastada R M karistusest ja suunata R M Sotsiaalkindlustusameti poolt korraldatud projekti „Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele“ .
2. Saata kohtuotsus teadmiseks teenuse koordinaatorile D T (*).
3. VTMS § 22 lg 3 alusel jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud 391 eurot 20 senti.
4. Edastada kohtulahend R.M.`le, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord 4-17-630 Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Väärteokirjeldused väärteoprotokollide järgi Väärteoprotokolli, koostatud 07.01.2017, kohaselt süüdistatakse R M selles, et tema 06.01.2017 kell 23.40 Lääne maakonnas Lihula vallas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare mnt 33 km, liikus Kuressaare suunas, juhtis mootorsõidukit Mazda 626 reg.nr * *, omamata vastava (B-kat) kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juhtis mootorsõidukit, mis ei ole tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli, mille tähtaeg oli 231.10.
5. Juhtis mootorsõidukit millel puudub kindlustus Rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1, § 73 lg 2,

§ 3lg 2.

Väärteo kvalifikatsioon liiklusseaduse § 201 lg 1, § 207,

§ 81

. Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. R M tunnistas kohtus end talle süüks arvatavate väärtegude toimepanemises süüdi. Tunnistas, et juhtis mootorsõidukit, sest sõbrad olid joogised. Ei ole juhtimisõigust olnud, ei arvanudki et tohib ilma juhtimisõiguseta juhtida. Ei kontrollinud enne sõitma hakkamist, kas autol, mida juhtis, oli kindlustus ja tehniline ülevaatust. Tl 9 ARK dokumentide päringu kohaselt R M’le dokumente ei ole väljastatud. Tl 6 on juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt R.M, kes juhtis mootorsõidukit Mazda 626 reg.märgiga * * on 06.01.2017 kell 23.40 kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Tl 10, 11-12 andmete kohaselt on sõiduauto Mazda 626 reg.nr * * võõrandatud, liiklusregistrist ajutiselt kustutatud (02.01.2017), sõidukiga ei tohi liigelda. Sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus, liikluskindlustuse leping puudub. Kohus leiab, et eelkirjeldatud kohtus uuritud tõenditega on R.M’le süüks arvatud väärtegude toimepanemine tema poolt tõendamist leidnud, seega LS § 201 lg 1, § 207,

§ 81sätestatud tegude objektiivsed koosseisud on täidetud.

Kohus leiab, et R.M pani juhtimisõiguseta juhtimise toime otsese tahtlusega. Ta teadis, et tal juhtimisõigust ei ole, teadis, et juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhtida ei tohi, kuid tegi seda siiski. Samuti ei veendunud ta, kas mootorsõidukil, mida ta juhib, on kehtiv tehnoülevaatus ja kehtiv liikluskindlustusleping. Seega kehtiva liikluskindlustuseta ja tehnoülevaatuseta sõiduki juhtimise pani R.M toime kaudse tahtlusega. Tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et R.M on talle süüks arvatud LS § 201 lg 1, § 207,

§ 81järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises süüdi, sest vastavalt Kar

S § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust, on kohus seisukohal, et väärteoasjas uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et R.M pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud teod, mis täidavad LS § 201 lg 1, § 4-17-630 207,

§ 81

sätestatud väärteokoosseisud, teod on õigusvastased ja R.M on väärtegude toimepanemises süüdi. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb R.M ka karistada. LS § 201 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. LS § 207 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut.

§ 81näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

Kuna R.M on toime pannud ühe teo, mis vastab kolmele eri süüteokoosseisule, tuleb talle KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistus LS § 201 lg 1 alusel, sest see seadusesäte näeb ette raskema karistuse. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis R.M puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et R.M süü on keskmine, teoga raskeid tagajärgi ei saabunud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. R.M on tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut. Seega esineb KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud karistust kergendav asjaolu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tl 14 on karistusregistri teatis R.M kohta. R.M on väärteokorras karistatud kolmel korral, neist üks väärteootsus on tehtud juhtimisõiguseta juhtimise eest, tegu toime pandud 01.10.

1. R.M on karistatud LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 120 eurot, millise trahvi kohus asendas 29.03.2016 5 tunni üldkasuliku tööga ja 18.08.2016 asenduskaristusena 3 päeva arestiga. R.M avaldas kohtus, et augustis 2016 kandis selle aresti ära. Kuigi eelmine juhtimisõiguseta juhtimine on R.M poolt toime pandud üle kahe aasta tagasi, kandis R.M selle eest määratud karistuse ära 2016.a augustis 3-päevase arestina. Seega käesoleva tegu on toime pandud nelja kuu möödumisel peale eelmise karistuse kandmist. See näitab, et eelmine karistus ei mõjutanud R.M õiguskuulekalt käituma ja ta juhtis taas autot ilma juhtimisõigust omamata. Seetõttu ei saa seekord R.M poolt toime pandud teo eest karistuseks mõista rahatrahvi ja R.M tuleb karistada arestiga. Kohus leiab, et R.M on võimalik karistada arestiga alla keskmise määra, kuna esinevad karistust kergendavad asjaolud, eelmise liiklusalase väärteo on R.M toime pannud üle kahe aasta tagasi. Järgnevalt kaalub kohus, kas R.M peab talle mõistetud karistuse ära kandma või esinevad KarS § 87 lg 1 sätestatud alused tema karistuse kandmisest vabastamiseks ja mõjutusvahendi kohaldamiseks. R.M on alaealine. Kohtus üle kuulatud tunnistaja * valla sotisaaltöötaja S.N iseloomustas R.M’d kui isikut, kelle pere on aastaid olnud sotsiaaltöötajate valvsa pilgu all. R’l on vaja tugiisikut, ta on hästi mõjutatav, vastutulelik ja kui ta on seltskonnas, kus teised on alkoholi tarvitanud, siis hakkavadki probleemid. Praegu on planeeritud, et R liitub programmiga, kus ta saab psühholoogi abi, sealt selgub, millist abi ta veel vajab. Edaspidi on võimalik tugiisiku abi. On ka lootust, et saab ta kaasata Töötukassa tööharjutusse, mille raames tullakse * mõisa remontima, R on sellest väga huvitatud, sest plaan ongi tulevikus hakata maalri tööd tegema. Selle töö kogemuse sai kui sponsorite abiga tema kodu korda tehti ja ta seal ise abiks oli. R’ga on ka varem tegeldud, kuid praegu on ta saanud vanemaks ja on väga koostööaldis, oskab hinnata seda abi, mis tuleb kõrvalt. Selle programmi raames toimuvad ümarlauad isiku, valla esindajate ja programmi spetsialistidega, et rääkida edusammudest, vajadustest, infovahetus on väga tihe. Praegu teevad koos pingutusi, et R leiaks endale töökoha, siis on vaba aega vähem. R M avaldas kohtule, et on nõus osalema selles programmis. Saab valda pöörduda kui mingi mure on. On rääkinud Tugila inimesega, saab hakata esmaspäeviti ja kolmapäeviti Haapsalus maalri koolitusel käima. Kaitsja avaldas, et on samuti rääkinud programmi koordineerijaga ja sealt selgus, et selle programmi raames on R’l võimalik saada psühholoogilist nõustamist, tugiisiku abi, pere- ja võlanõustamist. Valla töötajatega on hea kontakt. Kaitsja leidis, et rahalist karistust ei ole R võimeline kandma ja 4-17-630 arest karistusena ei täida eesmärki, et R edaspidi õigusrikkumisi toime ei paneks. R’l ei ole tugivõrgustikku ja see programm talle tuge pakub. Kaitsja tegi ettepaneku mitte R karistada vaid lõpetada menetlus ja suunata R sotisaalprogrammi. Kohus leiab, et R M on isikuks, kes tuleb karistusest vabastada ja kohaldada tema suhtes mõjutusvahendit, sest esinevad KarS § 87 lg 1 sätestatud alused. Kohtuliku uurimise käigus on selgunud, et ta on pärit perest, kus ta ei ole saanud kaasa oskusi, mis aitaks tal oma elu iseseisvalt korraldada ning elus õigeid otsuseid teha. Valla sotsiaaltöötajad on püüdnud teda aastaid suunata, kuid siiski ei ole praeguseks saavutatud, et R.M saaks elus ilma toetuseta ja täiskasvanute abita hakkama. Selge on, et kui isikul ei ole oskusi iseseisvalt teha õigeid otsustusi ja oma tulevikku kujundada, siis ka abi korral see oskus päevapealt ei teki. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditest tuleneb, et valla ja R.M koostöö on aja jooksul paranenud ja ilmselgelt võib selle põhjuseks olla tõesti see, et R.M on saanud vanemaks ja kindlasti ka see, et ta on aru saanud, et abi, mis talle teised inimesed soovivad anda, on tema tuleviku huvides. Kohus leiab, et programm, millise vald on R.M jaoks leidnud /tl 35-36/ „Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele“, tundub R.M jaoks olevat väga sobiv. Nii kaitsja kui valla sotsiaaltöötaja avaldasid, et programm lähtub väga suures osas inimese individuaalsetest vajadustest ja seeläbi peaks sellise programmi kasutegur olema suur. R.M ise on andnud nõusoleku selles programmis osalemiseks. Samuti näitab R.M käesoleval ajal üles huvi oma elu korraldamiseks – teeb pingutusi, et õppida ametit ja on koos valla sotsiaaltöötajatega otsinud võimalusi, et oma elu ise korraldada. Kohus leiab, et kõik valla sotsiaaltöötaja poolt kirjeldatud ettevõtmised näitavad, et valla ja R.M koostöö toimib, R.M teeb reaalseid pingutusi, et omandada oskusi iseseisva elu elamiseks. Kohus leiab, et sellises olukorras, kus on juba näha R.M soovi ise oma elu korraldamiseks reaalseid samme astuda ning näha on ka koostöötahe inimestega, kes teda aidata soovivad, on sotsiaalprogramm kindlasti tulemuslikum tema suunamisel õiguskuulekale elule kui arestikambris istumine. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et R.M tuleb Kars § 87 lg 1 p 5 alusel vabastada karistusest ja suunata ta sotsiaalprogrammi „Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele“. Menetluskulud Kuna R.M on alaealine, määras kohus talle kaitsja riigi õigusabi korras /tl 15-17/. R.M kaitsja advokaat S.Sepp esitas kohtule taotluse hüvitada talle seoses R.M`le õigusabi osutamisega tekkinud kulud ja tasu 391,20 eurot. Kohus leidis, et taotlus on põhjendatud ja rahuldas taotluse. VTMS § 22 lg 3 alusel tuleb määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud jätta riigi kanda. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 22 lg 3, 107 lg 1 p 1, 108, 109, 110, 111, LS § 201 lg 1, 207, KarS §§ 63 lg 1, 56 lg 1, 87 lg 1 p
2. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik