← Eesti

2-13-331/49

Obsah (5)§ 117§ 659§ 657§ 175§ 178

Tsiviilasi nr 2-13-331 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-13-331 Määruse tegemise aeg ja koht 11.04.2017.a, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Imbi Si

) § 3111 lg 7 kohaselt tuleb kõik menetlusdokumendid teha pooltele kättesaadavaks. Hagiavalduse koostamiseks kulus hageja lepingulisel esindajal 3 tundi, maakohus vähendas selle toimingu ajakulu 1,5 tunni võrra. Kohus on jätnud arvesse võtmata, et hagiavalduse koostamine ei eelda vaid selle kirjutamist. Hagiavaldus on menetluse esimene dokument. Lisaks kirjutamisele tuleb eelnevalt tutvuda kliendi saadetud materjalidega ja hinnata hagiavalduse esitamise mõttekust ja perspektiivi. Asjaolu, et neid lisatoiminguid ei tooda eraldi loeteluna välja, ei tähenda, et neid ei tehta. Näiteks võib eraldi toiminguna välja tuua ka hagiavalduse kohtule edastamise, kuid allakirjutanu hinnangul menetluskulude nimekirja esitamisel sellise detailsusastme püüdmiseks mõistlik põhjus ja sisuline vajadus puudub. Hagiavalduse koostamiseks 1,5 tundi on ilmselgelt vähe. Menetluse esmase dokumendi koostamine on oluliselt ajakulukam. Maakohus hindas hageja menetluskulusid dokumendi lehekülgedena arvestatava mahuna. Kostja menetluskulude kohta kohus sama põhimõtet ei rakendanud. Hageja vaidlustas 01.12.2015.a menetlusdokumendi p-s 4 apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajalise mahu. Dokumendis esitatu kattus varasemas menetlusdokumendis juba esitatuga. Viited Riigikohtu erinevatele lahenditele olid menetluses juba varasemalt välja toodud. Kohus on blanketselt märkinud, et arvestades toimingu sisu ja mahtu, on ajakulu põhjendatud, kuid ei ole järeldust põhjendanud. Arvestades, et apellatsioonkaebuse koostamine võttis aega 2,5 tundi, ei ületa sellele vastamise mõistlik ajakulu 2 tundi. Maakohus vähendas hageja lepingulise esindaja kohtuistungil osalemise ja selleks ettevalmistamiseks kulunud ajakulu 30 minuti võrra, leides et kuna kohtuistung kestis 35 minutit, saab põhjendatud ajakulu olla kokku maksimaalselt 1,5 tundi. Samas ei pidanud kohus ebamõistlikuks kostja menetluskulusid samal istungil osalemise ja selleks ettevalmistamiseks, mis ulatusid 2,4 tunnini. Maakohtu istungil osalemise ja ettevalmistamise ajakulu 2 tundi oli põhjendatud ning selle mahu vähendamisel ei ole maakohus otsustust kohaselt põhjendanud ega pooli võrdselt kohelnud. Maakohus on resolutsiooni p-s 6 valesti mõistnud hagejalt välja kostja kasuks viivise tasaarvestamata summalt, s.o 1274,90 eurolt. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 2 järgi pooltevahelised vastastikused nõuded kattuvas ulatuses alates tasaarvestust võimaldava olukorra tekkimisest, seega tagasiulatuvalt. Maakohus on rikkunud

§ 117lg-t 4 ja VÕS 3

(6)Tsiviilasi nr 2-13-331 § 113 lg-t
  1. Viivist tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt, st kohtumäärusega välja mõistetud menetluskuludelt. Tasaarvestatud osas on hageja kohustus täidetud ning sellelt summalt viivise arvutamine ei ole põhjendatud.
  2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse vaidlustatud osas muutmata.
  3. Ringkonnakohus toimetas hagejale kätte kostja vastuväited menetluskulude nimekirjale ja andis täiendava tähtaja enda seisukohtade esitamiseks. Hageja esitas 03.02.2017.a täiendavad seisukohad, mille kohaselt ei ole kostja esitanud tõendeid tõendamaks, et kulude kandja on olnud pankrotivõlgnik. Üksnes formaalsest viitest seaduse regulatsioonile ei piisa. Hagejal ega kohtutel ei ole võimalik veenduda, kes on kulud kandnud. Varasemalt on Advokaadibüroo RASK väljastanud MV (pankrotis) pankrotimenetlusega seonduvates vaidluses arved haldurile. Halduri selgitus 29.01.2016.a menetlusdokumendis, mille kohaselt oli tegemist ebatäpselt vormistatud arvega, ei ole tõsiseltvõetav. Arve on üks raamatupidamise algdokumente, millele raamatupidamise seadus ja käibemaksuseadus kehtestavad detailsed vormi- ja sisunõuded. Arvelt peab olema üheselt tuvastatav, kes on arve saaja. Ebaselgus arve saaja adressaadi isikus on raske raamatupidamise seaduse ja käibemaksuseaduse rikkumine. Määruskaebuse esitaja jäi seisukohale, et käibemaksu väljamõistmise osas tõstatatud kahtlus on põhjendatud. Määruse põhjendused
  4. Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et Harju Maakohtu 14.12.2016.a määrus tuleb osaliselt tühistada menetlusõigusnormi rikkumise tõttu osas, millega kohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 1225,10 eurot ületavas osas (

§ 659

koostoimes

§ 657lg 1 p-ga 2).

Ringkonnakohus saab menetluskulude hüvitist vastavas ulatuses ise vähendada. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb seega rahuldada osaliselt. 8.

§ 175lg 1 alusel mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Vastavalt määruskaebuse ulatusele kontrollib ringkonnakohus maakohtu poolt diskretsiooni teostamist iga menetlustoimingu hindamisel. 9. Ringkonnakohus nõustub hageja määruskaebuses toodud väitega, et hagi koostamiseks kulunud põhjendatud ja vajaliku ajakulu hindamisel on maakohus ületanud diskretsiooni piire. Hagiavalduse koostamine ei ole üksnes hagi dokumendi koostamine, vaid mh ka esindatavaga suhtlemine, hagi aluseks olevate asjaolude ja õigusliku põhistatuse analüüs, tõendite läbitöötamine ning hagi kohtule edastamine. Ringkonnakohus nõustub, et hagi koostamise puhul ei ole vajadust tuua eraldi välja selliseid toiminguid, mis kuuluvad loogiliselt menetlusdokumendi koostamise juurde. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus hagejaga, et olenemata sellest, et hagi pikkus oli 1,5 lk, siis selle koostamiseks kulunud seotud toimingutele võis kuluda kokku 3 tundi. Kostja vastuväide, et hageja on esitanud analoogse hagi teises tsiviilasjas, ei saa tingida menetluskulude vähendamist käesolevas asjas. Kostja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mille kohaselt oleks teises tsiviilasjas mõistetud hageja kasuks välja analoogse hagi eest hüvitis. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja esindaja ajakulu suurendada 1,5 tunni võrra. Maakohus vähendas istungiks ettevalmistamise aega 30 min võrra. Ringkonnakohus leiab, et selles osas ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Arvestades 4

(6)Tsiviilasi nr 2-13-331 asjas esitatud materjalide mahtu ning et hageja esindaja on kõik materjalid enne istungit läbi töötanud, siis on 55 min istungi ettevalmistamiseks piisav aeg. Maakohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks hageja esindaja tunnihinda 156 eurot koos käibemaksuga. Seega tuleb hageja menetluskulude rahalist suurust suurendada kokku 234 euro võrra (1,5 tundi × 156 eurot). Kuivõrd kostja peab hüvitama hageja menetluskuludest 3,16%, tuleb hagejalt kostja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada 7,39 euro võrra (234 eurot × 3,16%).
  1. Hageja on vaidlustanud ka kostja menetluskulude rahalise suuruse. Kostja lepingulise esindaja kulude osas leidis hageja, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajaline maht on liiga suur ning samuti, et lepingulise esindaja kulud peaks ta hüvitama ilma käibemaksuta. Apellatsioonkaebuse vastuse osas leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole ületanud diskretsiooni piire. Apellatsioonkaebusele vastuse koostamine eeldab mh ka apellatsioonkaebuse analüüsi, vaidlustatud maakohtu otsuse läbitöötamist ning vastuse kohtule edastamist. Ringkonnakohus ei nõustu, et apellatsioonkaebuse vastus on ümberkopeeritud varasemast menetlusdokumendist. Arvestades, et apellatsioonkaebuses olid väited samad kui maakohtus, siis on põhjendatud et ka apellatsioonkaebuse vastuses korratakse mingis ulatuses põhilisi väiteid. Seega arvestades nii apellatsioonkaebuse sisukust ja mahtu, maakohtu otsuse pikkust ja sisukust, apellatsioonkaebuse vastuse sisukust, sh seda, et vastatud on kõigile apellatsioonkaebuse väidetele, ei ole 4,1 tundi ajalise kulu eest menetluskulude hüvitise määramisel maakohus rikkunud diskretsiooni piire. On eluliselt usutav, et kostja lepingulisel esindajal võis kuluda eelnimetatud seotud toimingute tegemiseks, mille lõpptulemus oli apellatsioonkaebuse vastus, umbes pool tööpäeva. Asjaolu, et hagejal kulus apellatsioonkaebuse koostamiseks vähem aega, ei ole põhjus, et vähendada teise poole menetluskulusid. Kohus hindab iga menetlustoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi ning mõistab hüvitise välja maksimaalselt vastavalt menetluskulude nimekirjas taotletule, vähendades seda vajadusel. Teiste kostja esindaja menetlustoimingutele kulunud ajakulu osas ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus ei leia, et maakohus oleks diskretsiooni ületanud nende väljamõistmisel.
  2. Käibemaksu osas nõustub ringkonnakohus kostjaga. Pankrotiseaduse § 541 lg 1 kohaselt halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandja on võlgnik ning haldur osaleb poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes oma ülesannetest tulenevalt. Seega ei kanna menetluskulusid mitte pankrotihaldur, vaid need kantakse pankrotivara arvelt. Pankrotihalduril ei teki sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust isegi kui arved on väljastatud ekslikult tema nimele. Ka Riigikohus on leidnud, et kui pankrotivõlgnik ei ole käibemaksukohustuslane, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks väljamõistetavaid õigusabikulusid arvestada koos käibemaksuga (RKTKo 3-2-1-88-16, p 22).
  3. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud hageja lepingulise esindaja tunnihinda. Ringkonnakohus leiab samuti, et see on põhjendatud ja vajalik ning vastab turuhindadele. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt MV (pankrotis) kasuks välja mõista 1225,10 eurot (1232,49 eurot – 7,39 eurot).
  4. Samuti on hageja vaidlustanud maakohtu määruse ka resolutsiooni p 6 osas, millega maakohus kohustas hagejat tasuma viivist menetluskulude tasaarvestamata summalt. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on märkinud viivise väljamõistmisel hüvitamisele kuuluva menetluskulude summana ebaõigesti 1274,90 eurot, arvestades, et tasaarvestuse tulemusena mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 1232,49 eurot. Selles osas tuleb maakohtu määrust muuta. 5
(6)Tsiviilasi nr 2-13-331 14.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus vähendas hagejalt kostja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid 7,39 euro võrra, siis ei saa kostja Riigikohtule edasi kaevata. 15. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.