Obsah (4)

§ 121§ 120§ 45§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja 29. detsember 2016, Jõhvi koht Haldusasja number 3-16-2034 Haldusasi J. R kaebus Viru Vangla tegevusetusele ja 16.09.2

) § 120 lg 4 kohaselt Viru Vangla seisukohta kaebuse menetlusse võtmise küsimuse lahendamiseks

1. 28.10.2016 vastuses kohtunõudele on Viru Vangla seisukohal, et J. R kabus tuleb tagastada. Kaebaja väidab, et esitas 01.08.2016 vanglale taotluse, kus avaldas soovi tutvuda arvuti vahendusel õigusaktidega ning teabenõude korras saada samast pöördumisest koopiat. Viru Vanglale teadaolevalt ei ole kaebaja esitanud 01.08.2016 ühtegi taotlust, mille sisuks oleks õigusaktidega tutvumise võimaldamine ning koopia enda pöördumisest saamine. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 19 lg 1 kohaselt säilitab haldusorgan avaldused, taotlused, tõendid, protokollid, andmed kutsete saatmise ja dokumentide kättetoimetamise kohta ning muud haldusmenetluses tähtsust omavad dokumendid, luues vajadusel toimiku. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt lõikes 1 nimetatud dokumente säilitatakse arhiiviseaduses ja selle alusel antud arhiivieeskirjas ettenähtud korras. Viru Vangla 28.08.2014 käskkirjaga nr 1-1/172 kinnitatud Viru Vangla asjaajamiskorra p 4.1.1 kohaselt on vangla kohustatud registreerima dokumendiregistris ülesannete täitmisel loodud ja saadud dokumendid. Vangla praktika kohaselt registreeritakse kinnipeetavate pöördumised dokumendihaldusprogrammis, skaneeritakse dokument programmi sisse ning säilitatakse ka paberkandjal. Dokumendihaldusprogrammist ei nähtu, et kinnipeetav J. R oleks vaidlusaluse pöördumise vanglale esitanud. Arvestades asjaoluga, et kinnipeetav J. R esitab vangale igapäevaselt erinevaid pöördumisi, mis on registreeritud ja säilitatud ning siiani pole esinenud olukordi, kus kinnipeetava poolt esitatud pöördumised oleksid jäänud registreerimata või hävitatud, siis on vähe tõenäoline, et vangla tahtlikult jättis väidetavalt 01.08.2016 esitatud pöördumise registreerimata ja hävitas selle. Viru Vanglal puudub ka põhjus kinnipeetava pöördumist mitte registreerida ja hävitada. Arvuti vahendusel õigusaktidega ja 2 kohtulahenditega tutvumise võimaluse tagamine on Viru Vanglas tavapärane tegevus. Viru Vangla selgitab, et õigusaktidega ning kohtulahenditega tutvumiseks on kinnipeetavate jaoks seadistatud arvutid, mis asuvad avavanglaosakonnas ning mida saavad kasutada avavanglaosakonna kinnipeetavad, vangla teises üksuses, mida saavad kasutada antud üksuses viibivad kinnipeetavad ja vangla P2 osakonna vastuvõturuumis, mida saavad kasutada kõik teised kinnises vanglas karistust kandvad kinnipeetavad. Vangla käsitleb kinnipeetava õigusaktidega veebis tutvumise soovi teabenõudena, mida menetleb inspektor-kontaktisik ning mille vangla täidab viivituseta, kuid mitte hiljem kui viietööpäeva jooksul. Inspektor-kontaktisik registreerib kinnipeetava õigusaktidega tutvumise soovi Outlooki kalendris ning korraldab kinnipeetava saatmise vastuvõturuumi. Vangla andmetel võimaldati augustikuus Jaak Reinomäle kasutada arvutit järgmistel aegadel: 01.08.2016 ajavahemikul 14:30-17:00, 10.08.2016 ajavahemikul 18.00- 18.30, 16.08.2016 ajavahemikul 09.00- 11.00, 19.08.2016 ajavahemikul 18.00- 19.00, 23.08.2016 ajavahemikul 09.00- 11.00, 25.08.2016 ajavahemikul 09.00- 11.00, 30.08.2016 ajavahemikul 09.00- 11.
2. Eeltoost nähtub, et vangla on taganud kaebajale võimaluse tutvuda õigusaktidega ja kohtulahenditega arvuti vahendusel ning tema õigusi selles osas ei ole piiratud. J. R on seisukohal, et peale väidetavalt 01.08.2016 esitatud pöördumise registreerimist, pidi vangla väljastama talle sellest teabenõude korras koopiat. Kuna vangla ei ole pöördumisest koopiat väljastanud, siis leiab kaebaja, et tema õigusi on rikutud. Viru Vangla on eelnevalt märkinud, et vanglale teadaolevalt ei ole kaebaja esitanud 01.08.2016 ühtegi taotlust, mille sisuks oleks õigusaktidega tutvumise võimaldamine ning koopia enda pöördumisest saamine, mistõttu Viru Vanglal ei olnudki võimalust kinnipeetavale sellist koopiat väljastada. Muuhulgas märgib vangla, et õiguskantsler on 30.06.2015 seisukohas nr 11-2/150555/1502901 nõustunud Riigikohtu esimehe sisukohaga, et on kaheldav, kas taotleja pöördumine riigiasutuse poole on üleüldse käsitatav üldiseks kasutamiseks mõeldud teabena avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 1 mõttes. Isegi kui seda jaatada, ei teeni isikule tema enese pöördumise koopia väljastamine iseenesest avatud ühiskonna ega demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõtteid. Avatud ühiskonna põhimõttest johtuvalt tuleks väljastada eeskätt selline üldiseks kasutamiseks mõeldud teave, mille sisu ei olnud enne pöördumist taotlejale teada. Kuna isiku enese pöördumise sisu on temale sisuliselt tuttav, ei teeni selle väljastamine avatud ühiskonna põhimõtet. Ühtlasi ei teeniks isiku enda pöördumisest koopia väljastamine ka asutuse üle avalikkuse kontrolli võimaldamise eesmärki. Isegi juhul, kui isiku pöördumised lugeda üldiseks kasutamiseks mõeldud teabeks, ei teeni Riigikohtu esimehe hinnangul nende väljastamine üldjuhul AvTS §-s 1 sisalduvat eesmärki ning isikute pöördumised ei ole üldjuhul vaadeldavad avaliku teabena AvTS § 3 mõttes. Seetõttu puudub asutusel üldjuhul kohustus neist koopia väljastamiseks. Riigikohtu esimees leidis, et lähtudes AvTS § 3 lg 1 grammatilisest tõlgendusest, võiks asuda seisukohale, et kuna taotleja poolt riigiasutusele esitatud pöördumine on eelduslikult „saadud avalikke ülesandeid täites“, on vastav pöördumine automaatselt vaadeldav avaliku teabena. Eelkirjeldatud lähenemine jätaks tähelepanuta AvTS §-s 1 sisalduva eesmärgi: tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. AvTS § 3 mõistet „avalik teave“ tuleks sisustada just eeltoodud eesmärki silmas pidades. Õiguskantsler kujundas eelpooltoodule tuginedes seisukoha, et AvTS-i sätete järgi ei ole riigiasutusel üleüldist kohustust väljastada taotlejale koopiad tema enese pöördumistest. Seda mh ka põhjusel, et isiku enda pöördumise sisu on talle teada. Tuginedes eelviidatud 3 õiguskantsleri seisukohale koostoimes HMS § 37 lg-ga 4 on Viru Vangla seisukohal, et vanglal ei ole kohustust väljastada kinnipeetavatele haldusmenetluse raames koopiad nende endi pöördumistest. Siiani on vangla aga kinnipeetavatele vastu tulnud ja koopiad ikka väljastanud. Viru Vangla kodukorra täiendamise osas märgib vangla, et Viru Vangla kodukorra eesmärk on täpsustada vangistusseaduse (VangS), justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” (VSkE) ja teiste õigusaktidega sätestatud ning vangistusega seotud otsuste täideviimise üldist korda ja korraldust Viru Vanglas. Täpsustused hõlmavad eelnimetatud õigusaktidega täpsemalt reguleerimata sätteid. Dokumenteerimist reguleerib Viru Vangla direktori 28.08.2014 käskkirjaga nr 1-1/172 kinnitatud Viru Vangla asjaajamiskord. Asjaajamiskord kehtestab dokumendihalduse ja asjaajamise korraldamise põhinõuded vanglas. Asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamise eesmärgiks on tagada vangla tegevuse usaldusväärne dokumenteerimine, tegevuse läbipaistvus ning dokumentide autentsus. Asjaajamiskorra eesmärk on toetada teenistujaid korrektse asjaajamise korraldamisel, dokumentide efektiivsel töötlemisel, arhiveerimisel, säilitamisel ja arhiveeritud dokumentide hävitamisel. Asjaajamise korraldus peab tagama vangla tegevuse vastavalt õigusaktidele, sisemistest juhistest lähtuva dokumenteerimise, dokumentide kasutatavuse ning säilimise neile kehtestatud säilitustähtaja jooksul. Asjaajamiskord reguleerib vangla funktsionaalse tegevuse tulemusena tekkivate dokumendiliikide töötlemist, arhiveerimist, säilitamist ja hävitamist. Asjaajamiskord on vangla sisemist töökorraldust reguleeriv normdokument. Asjaajamiskorra nõuete täitmine on kohustuslik kõikidele teenistujatele. Asjaajamiskorras reguleerimata küsimuste lahendamisel juhindutakse avalikku haldust, asjaajamist ja arhiivindust, info- ja teabehaldust ning muudest dokumenteerimist reguleerivatest õigusaktidest, dokumendihalduse ja informatsiooni kirjelduse standarditest, Rahvusarhiivi, Riigikantselei ja teiste väljaandjate temaatilistest juhistest. Eeltoodust nähtub, et dokumenteerimine vanglas on põhjalikult reguleeritud ning selle täiendav reguleerimine kodkorras ei ole otstarbekas. Seoses väidetavalt 01.08.2016 esitatud pöördumisega on J. R esitanud vanglale ka vaide, mille vangla jättis 16.09.2016 vaideotsusega nr 6-12/208-2 rahuldamata. Vaideotsuse sai kaebaja kätte 16.09.
3. Vaidlusalusel teemal on kaebaja esitanud vanglale ka kaks kuriteoteadet (10.08.2016 reg nr 6-10/23126-1 ja 21.09.2016 6-8/27355-1). Teatistega nr 6-10/23126-4 ja 68/27355-3 jäeti kriminaalmenetlused alustamata. Tuginedes eeltoodud argumentatsioonile leiab vangla, et kaevatav toiming ilmselgelt ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi, mistõttu J. R kaebus tuleb

§ 121lg 2 p 1 kohaselt tagastada.

4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

1. Kuivõrd J. R on esitanud oma kaebuses mitu taotlust, käsitleb kohus neid eraldi alapeatükkidena. Tegevusetus seoses J. R nõudega algatamaks kriminaalmenetlus asjas, kus hävitati tema 01.08.2016 taotlus (eirati asjaolude väljaselgitamist). 4
2. J. R kaebuse eesmärk on tuvastada õigusvastasus vangla tegevuses, millega ei ole alustatud kriminaalmenetlust väidetavalt 01.08.2016 esitatud taotluse hävitamisega. Samuti viitab ta hilisemalt võimalikule kahju hüvitamise nõudele. Seega on kaebaja esitanud õigusvastasuse tuvastamise kaebuse. 7.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. 8. Kohtule esitatud Viru Vangla vastusest ja selle juurde lisatud dokumentidest nähtub, et J. R ei ole vanglale 01.08.2016 esitanud ühtegi taotlust. Asjaolu kinnitab ka teatis kriminaalmenetluse nr 16922700121 mittealustamise kohta, millest nähtuvalt on Viru Vangla sisekontrollitalitus kontrollinud kõiki asjaolusid ja tuvastanud, et taotlust ei ole tegelikkuses J. R esitanud. 9.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

1. Tulenevalt eelpooltoodust kuulub J. R kaebus tagastamisele, sest tal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tegevusetus Viru Vangla kodukorra täiendamiseks sellisena, mis tagaks kinnipeetava õigused taotluse esitamise korral.
2. J. R kaebuse eesmärk on muuta kodukorda nii, et kinnipeetaval oleks vajadusel võimalik tõestada avalduse esitamist. Kaebaja hinnangul puudub vangistust reguleerivates õigusaktides määratlus selle kohta, kuidas saab kinnipeetav esitada taotluse nii, et tal oleks hiljem võimalus tõestada seda, et tema poolt on taotlus esitatud.
3. Kohus hindab kaebuse sisu ja asub seisukohale, et sisuliselt soovib J. R saada koopiat iseenda pöördumisest.
4. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul kaebaja esitanud kohustamiskaebuse haldusorgani vaideotsuse peale, mille vaidlustamine on

§ 45lg 4 kohaselt piiratud.

Nimetatud sätte järgi võib vaideotsuse peale ilma haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest.

1. J. R ei ole esitanud ühtegi põhjendust, kuidas rikub tema enda pöördumistest koopiate tegemata jätmine tema subektiivseid õigusi. Ainuüksi võimalikele õiguste rikkumistele viitamine see kindlasti ei ole ja kohus selliseid aluseid samuti ei näe. Lisaks on oluline asjaolu, et kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et isiku enda pöördumine on talle üldjuhul teada ja sellest ei ole vajalik talle koopiat väljastada. Viru Vangla on ka piisava põhjalikkusega selgitanud dokumentide asjaajamise korda. Viru Vangla vaideotsuse nr 6-12/208-2 tühistamise nõue 5
2. J. R soovib täiendavalt Viru Vangla 16.06.2016 vaideotsuse tühistamist ja kodukorra täiendamist nii, et see tagaks J. R subjektiivsed õigused taotluse esitamise korral ja menetluse teostamist selgitamaks välja asjaolud tema poolt esitatud taotluse hävitamisega ning tegevuse asjaosalised.
3. Nagu eelpooltoodud analüüsis mainitud, ei näe kohus, kuidas rikuks vaideotsus iseseisvalt J. R õiguseid. 17.

§ 45

lg 2 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kohtu hinnangul oleks vaideotsusega tekitatud kahju hüvitamise nõue ilmselgelt perspektiivitu. Vaideotsus ei saanud iseseisvalt tekitada kaebajale kahju, mis kuuluks hüvitamisele rahas. 18. Tulenevalt eeltoodust kohus on seisukohal, et J. R kaebus haldusasjas nr 3-16-2034 kuulub tagastamisele tervikuna

§ 121lg 2 p 1 alusel kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, jääb menetlus- ja riigi õigusabi taotlus tähelepanuta.
2. Kohus selgitab kaebajale, et

§ 43

lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 21.

§ 121

lg 4 kohaselt võib kaebuse tagastamise määruse peale esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik 6