Obsah (7)

§ 44§ 120§ 121§ 252§ 204§ 43§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 05.04.2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-746 Haldusasi K.-T. V., V. K. V., M. K., E. P., E. M. K., M. V.

) §-le 37 vastavad taotlused, mistõttu ei ole neid võimalik menetlusse võtta. Kuna kohus ei arva, et advokaadist esindajale see teada ei oleks, siis ei pea kohus vajalikuks teha selles osas nõude tagastamise määrust. 6.

§ 44

lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Seega jätab kohus kaebeõiguse käsitlemisel tähelepanuta kaebuse väited, mis puudutavad uue koolihoone naabrite, tulevaste võimalike GAG-i õpilaste või avalikke huve.

1. Haldusasjas nr 3-17-581 21.03.2017 tehtud määrusest (jõustumata) nähtub, et: - Tallinna linnale kuulub Vana-Kalamaja tn 9 asuv kinnistu nr 2665210 koos sellel asuvate ehitistega, mida kuni
2. aasta novembrini kasutas Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium kui Tallinna linna hallatav asutus. 4 - Tallinna Linnavolikogu 17.11.2016 otsusega nr 182 (tl 29) otsustati: liita Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium Tallinna Linnamäe Vene Lütseumiga ja lõpetada Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi tegevus 01.09.2017; Tallinna Linnavalitsusel korraldada p-s 1 nimetatud asutuste tegevus ümber ajavahemikus 01.
3. - 31.08.2017 ning moodustada VanaKalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi likvideerimise komisjon. - Tallinna Linnavalitsus võttis 08.02.2017 vastu korralduse nr 221-k „Linnavarabilansilise kuuluvuse muutmine (Vana-Kalamaja tn 9)“, millega Tallinna Haridusamet andis oma bilansist Gustav Adolfi Gümnaasiumi bilanssi Vana-Kalamaja tn 9 kinnisasja (kinnistusregistriosa nr 26652101, katastritunnus78408:801:0298, pindala 5168 m², sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%) ja Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi bilansist Gustav Adolfi Gümnaasiumi bilanssi eelnimetatud kinnisasjal asuv koolimaja ja abihoone. - Tallinna Linnavalitsuse 22.02.2017 määrusega nr 11 võeti vastu Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhimäärus, mis avaldati Riigi Teatajas 02.03.
4. Põhimäärus jõustus 05.03.
5. Määruse § 3 lg 1 kohaselt on Gustav Adolfi Gümnaasium Tallinna Haridusameti hallatav asutus. Määruse §-s 2 on kooli tegutsemise aadressiks märgitud muu hulgas Vana-Kalamaja
6. Kohus leidis viidatud määruses, et kaebajate eesmärk on säilitada juba GAG-s õppima asunud laste jaoks võimalus jätkata alustatud kooliteed tuttavaks saanud keskkonnas harjumuspärase korralduse juures nende elukohajärgses koolis, kuhu neid on õppima võetud. Kohus selgitas, et õigus haridusele ei tähenda õigust nõuda hariduse saamist ühes kindlas õppeasutuses, kindlal aadressil või kindlas juriidilises vormis, samuti õigust nõuda mõistlike ümberkorralduste ärahoidmist, mis on vajalikud avalikke huve ja kogukonna vajadusi arvestades ega ole ka üksikisiku tasandil ülemääraselt koormavad. Kohus ei nõustunud kaebajatega, nagu poleks Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 nr 84 määruse „Tervisekaitsenõuded koolidele“ §-dega 3 ja 4 kooskõlas kooli paiknemine mitmel maa-alal. PGS § 66 lg 1 p 2 kohaselt märgitakse kooli põhimääruses kooli asukoht ja tegutsemiskohad. Nii on see sätestatud ka GAG põhimääruse §-s 2, mille kohaselt Vana-Kalamaja 9 on üks kooli tegutsemiskohtadest. Määruse nr 84 § 4 lg 1 kohaselt peab koolil olema omaette maa-ala ning § 3 lg-st 1 ja § 4 lg-st 3 tulenevalt peab kooli tegevuseks kasutatav ala olema õppetegevusega seonduvalt sobiv, turvaline ning koos juurdepääsuteedega pimedal ajal vajaduste kohaselt valgustatud. Kohus leidis, et seega ei saa iseenesest rikkuda kaebajate õigusi kooli tegevuskohtade täiendamine veel ühe aadressiga. Pelgalt aadressi lisamisega tegevuskohtade loetelus ei kaasne õppetöökorraldamist sellel aadressil vähemalt selliselt, et see hakkaks rikkuma kaebajate õigusi. Vaidlustatud korralduse ja määrusega ei ole vastustaja otsustanud GAG asukoha muutmist ega GAG ümberkorraldamist PGS § 80 tähenduses. PGS § 80 lg-s 2 on toodud ammendavalt, mida loetakse koolide ümberkorraldamiseks ning täiendava koolihoone kasutuselevõttu ja õpilaste arvu suurendamist selleks nimetada ei saa. Kohus leidis, et esitatud materjalist ei nähtu, et täiendava koolihoone kasutuselevõtt rikuks kaebajate subjektiivseid õigusi. Praegusel hetkel ei ole selgunud, kas ja kes vaidlusalust koolihoonet õppetööks kasutama hakkab. Seadus ei keela õppetöö läbiviimist erinevates hoonetes. Kohus märkis, et võrdlus kaebajate viidatud haldusasjaga nr 3-11-2982 ei ole praegusel juhul asjakohane, kuna nimetatud kaasuses käsitleti mõju, mis kaasneb hajaasustusega piirkonnas kooli sulgemisega, kuid käesoleval juhul ei ole tegemist kooli sulgemisega, vaid täiendava õppehoone kasutuselevõtuga 800 meetri kaugusel senisest tegevuskohast. Kaebajatel puudub kehtivast õigusest tulenev subjektiivne õigus nõuda, et GAG ei suurendaks õppekohtade arvu ega korraldaks õppetööd erinevate hoonete vahel. Kaebajatel ei ole seadusega antud õigust keelata kooli pidajal kooli tegevuses muudatusi teha üksnes lähtuvalt pikaajalistest traditsioonidest (mis vaieldamatult on haridustegevuse kui terviku seisukohalt väga olulised) ning kooliga seotud isikute arusaamadest kooli arenguteedest ja vajadustest. 5 Kohus selgitas, et kooli pidamise ja tema tegevuse organiseerimise küsimustes on kehtiva õiguse kohaselt otsustav sõna kooli pidajal (Tallinna linnal). GAG on munitsipaalkool, mille omanikuks (pidajaks) on Tallinna linn (PGS § 1 lg 2), kes kooliga seotud otsuste langetamisel peab lisaks õpilaste ja lastevanemate huvidele kaaluma ka Tallinna linna huvi koolivõrgu arendamisel ja kujundamisel ning linna elanike juurdepääsu haridusele tervikuna. Kaebajatel ei ole õigust nõuda, et kooli tegevuses ei toimuks muudatusi, kuid neil on õigus olla muudatustest teavitatud ja ulatuslikku kaalutlusruumi ning paljusid isikuid puudutavate otsuste tegemisse kaasatud.
7. Ka käesolevas asjas koosneb kaebus peaasjalikult eelviidatud haldusasjas esitatud väidetest. Kaevatav ehitusluba on väljastatud põhikooli või gümnaasiumi õppehoonele (kasutusotstarve). Ehitusloaga ei ole sellest nähtuvalt otsustatud valmivasse hoonesse üle viia GAG-i ühte põhikooli osa (1-6.kl). Kuigi projektdokumentatsioonis märgitakse GAG-ile hoone kavandamist, ei ole sellegipoolest tegemist ühe kooliosa teise majja üleviimise otsusega. Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust (nt naabrusõigustest tulenevalt) vaidlustada Vana-Kalamaja 9 kinnistule koolihoone ehitamist. Kaebusega ei ole seega ka võimalik saavutada kaebuse peamist eesmärki, milleks on vaatamata huvi mõningasele ümbersõnastamisele kaebuse põhjenduste kohaselt jätkuvalt GAG-i põhikooli ühe osa üleviimise vältimine aadressile Vana-Kalamaja
8. Vastava asjaolu üle otsustamine ei ole ehitusseaduse kohaselt ehitusloa reguleerimisesemeks. Haldusasjas nr 3-17-581 esitatud põhistused ei ole käesolevas asjas asjakohased, kuivõrd ehitusloa andmist reguleerib ehitusseadustik, mitte PGS. Seega peab ehitusluba vastama ehitusseadustikus (§ 38) toodud nõuetele ning GAG-i põhikooli I ja II astme väidetava üleviimise küsimus ei ole ehitusloa õiguspärasuse hindamisel asjassepuutuv. Sellele vaatamata peab kohus vajalikuks märkida, et nõustub eelnimetatud määruse teinud kohtunikuga selles, et kaebajatel puudub kehtivast õigusest tulenev subjektiivne õigus nõuda, et GAG kui munitsipaalkool ei suurendaks õppekohtade arvu ega korraldaks õppetööd erinevate hoonete vahel. Põhiseadus ei sätesta põhiõigust saada haridust ajaloolises koolihoones. Vaidlustatud ehitusloa alusel toimub kaasaegse koolihoone ehitamine ning see hoone lisandub tõenäoliselt GAG-i senisele koolihoonele vanalinnas. Kahtlemata võib uue koolihoone rajamine eeldusel, et sinna viiakse üle osa põhikoolist, mitte gümnaasiumist, olla paljudele põhikooli lapsevanematele vastuvõetamatu ja ebamugavusi tekitav. See ei anna aga alust vaidlustada ehitusluba, isegi kui leida, et õpilase või tema vanema subjektiivse õiguse võiks tuletada PGS-i sätetest. Kaebaja viitab õigesti PGS § 4 lg-le 2, mille kohaselt on põhikooli ülesanne muuhulgas luua õpilasele eakohane ja turvaline õppekeskkond. PGS § 7 lg 1 alusel tagab põhikooli pidamisel kooli pidaja põhikooli riikliku õppekava täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks. Õppekeskkonnaga seonduvaid nõudeid on täpsustatud Vabariigi Valitsuse 01.09.2013 määrusega, mille §-i 3 kohaselt: „Koolil peavad olema õppetegevuseks sobivad, ohutud ja turvalised hooned, ruumid, sisustus ja maa-ala. Kooliruumides peab olema võimalik ohutult läbi viia õppetööd ja muid vajalikke tegevusi ning tegelda harrastustega“ (lg 1); hooned, rajatised ja ruumid peavad vastama ehitusseaduse ja selle alusel kehtestatud ehitisele esitatavatele nõuetele ja käesoleva määrusega kehtestatud tervisekaitsenõuetele (lg 2). Viidatud määruse §-i 4 lg 1 kohaselt peab koolil olema omaette maa-ala. Seega viitab ka eelmärgitud määrus ehitusseadustikule (varem ehitusseadus). Kohtu arvates ei ole võimalik mõistlikult väita, et Tallinna kesklinnas uue koolhoone ehitamine ja kasutusse võtmine on ohtlik (liikluse ja laiemalt ümbritseva keskkonna tõttu), arvestades kesklinnas tegutsevate koolide arvu. Sellistele väidetele tuginev kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu ning selle sisuline menetlemine tarbetu. Ebamugavused elukorralduses ja/või soovimatus asuda õppima mitteajaloolises koolihoones või koolitee mõnevõrra keerulisemaks muutumine ei ole kaebeõiguse aluseks. Küll on aga kaebuses väljatoodu käsitletav vanemate ja laste huvina, mida linnal kui kooli 6 pidajal tuleb kaaluda koos muude tähtsust omavate asjaoludega, kui tehakse otsus, kas ja milline GAG-i kooliosa asub uues asukohas õppima. Sellise otsuse mittetegemisel ja reaalse üleviimise alustamisel võib olla kohane õiguskaitsevahend keelamiskaebus. Tallinna linnal kui kooli pidajal ning ühtlasi ehitus- ja kasutusloa väljastajal lasub vastutus, et valmiv koolihoone vastaks ehitisele esitatavatele nõuetele ja spetsiifilistele koolihoonet puudutavatele nõuetele ning hoone saaks sellel eesmärgil kasutusse võtta. Kohtu arvates ei saa võtta eelduseks, et Tallinna linn laseb teadlikult ja tahtlikult endale ehitada ehitamist reguleerivatele õigusaktidele mittevastava koolihoone. Kohtu arvates ei tulene ehitamist puudutavast regulatsioonist kaebeõigust vanemale, kelle laps asub õppima rekonstrueeritavas ja laiendatavas koolihoones ega sinna õppima asuvale lapsele. Ehitusseadustik või

ei näe ette kaebeõigust ehitusloa vaidlustamiseks pelgalt puutumuse alusel. Samuti ei ole ettenähtud populaarkaebuse esitamise õigust. Vastasel juhul peaks ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikud saama vaidlustada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ehituslube hoonete osas, kus nad töötavad või pärast hoone rekonstrueerimist tööle asuvad. Sellise praktika kujundamine oleks ilmselgelt ebamõistlik ega oleks kooskõlas kaebeõigust reguleerivate normidega. Kohus selgitas 21.03.2017 määruses lisaks, et kooli tegevuses oluliste otsuste tegemisel tuleb läbi viia korrakohane ja kaasav menetlus ning kindlasti küsida arvamust puudutatud isikutelt ja kooli organitelt ning et praegusel hetkel ei ole kohtule teadaolevalt otsustatud, kas GAG-i õpilased alustavad 2017.aastal kooliteed aadressil Vana-Kalamaja 9 või mitte. Käesolevat asja lahendav kohtunik nõustub selle seisukohaga, kuid see ei saa anda kaebeõigust ehitusloa vaidlustamiseks. Küll on aga vanematel lisaks õigus üleviimise otsuse tegemisel nõuda koolilt ehitise ohutust tõendavaid dokumente. Ehitise kasutusse lubamisel peavad muuhulgas andma kooskõlastuse teised pädevad haldusorganid (Päästeamet, Tervisekaitseinspektsioon jt). 9. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada.

§ 120

lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel välja selgitama selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud (p 1) ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (p 2). Kui on tuvastatud

§ 121

lg 2 p-i 1 alusel kaebeõiguse puudumine, ei ole täiendavalt vajalik kaebust tagastada ka p 2 alusel. 10. Kuivõrd kaebuse esitajate kaebus kuulub tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu, siis ei ole ka esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning kohus jätab kaebuse esitajate esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

§ 252

lg 7 ls 1 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. Kohus leiab, et see on kohaldatav ka juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse läbi vaatamata.

§ 204

lg-st 2 tulenevalt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. 11. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. 12. Kaebuselt tasutud riigilõiv

§ 104lg 5 p-st 2 tulenevalt tagastamisele ei kuulu.

7 /Allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik 8