← Eesti

2-16-120306/7

Obsah (7)§ 444§ 174§ 175§ 4842§ 177§ 178§ 317

2-16-120306 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja numbe

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus OÜ Xxxx(hageja) ja Xxxx(kostja) vahel 23.04.2015 sõlmitud tähtajatu allüürileping nr 53/15 ning samal päeval, s.o 23.04.2015, kostja ja OÜ Xxxx vahel sõlmitud haldus- ja hooldusleping nr xxxx. Kostja ei täitnud hageja ega OÜ Xxxx ees kohaselt oma lepingulisi kohustus, mistõttu saatis hageja 02.03.2016 kostjale avalduse, milles teatas, et ütleb kostjaga sõlmitud allüürilepingu 03.03.2016 erakorraliselt üles. Kostja poolt üüritud ruumi (selle ukse) rikkumise tõttu tekkis mh hagejale kahju 429,48 euro ulatuses. Hageja esitas kostjale hüvitise saamiseks 17.03.2016 edasimüügi arve nr 161484, mille kostja jättis hagejale tasumata. Kuna kostja oli tasunud lepingu sõlmimisel hagejale tagatisraha 80 eurot, tasaarvestas hageja lepingu lõppemisel selle kõigepealt tasumata üürinõudega ning ülejäänud osas nõutava kahjuhüvitisega. Seetõttu võlgnes kostja lepingu rikkumisest tuleneva kahjuhüvitisena hagejale seisuga 17.03.2016 veel 413,12 eurot. 25.11.2016 sõlmisid hageja ja OÜ Xxxx nõude loovutamise lepingu, millega OÜ Xxxx loovutas hagejale ka üüripinna haldus- ja hoolduslepingust nr MAD/15/46 tuleneva nõude kostja vastu summas 129,51 eurot. Kohtu selgitused

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

2 2-16-120306 Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv kogusummas 125 eurot (s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 80 eurot) ning õigusabikulud 536,66 eurot (s.o hagimenetluses tehtud toimingute ajakulu 5 tundi 10 minutit x käibemaksuta tunnihind 100 eurot + maksekäsu kiirmenetluses hüvitatav menetluskulu 20 eurot).

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja õigusabikulu põhjendamatu osas, milles hageja palub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu (20 eurot) hüvitamist

§ 4842

alusel.

§ 4842

sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus juhib tähelepanu, et käesoleval juhul ei esine

§-s 4842 sätestatud aluseid kostjalt menetluskulu 20 euro väljamõistmiseks (kohus ei ole antud juhul teinud maksekäsku või lõpetanud määrusega menetlust võla tasumise tõttu). Seega on kohtu hinnangul hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 516,66 eurot (s.o 536,66 eurot – 20 eurot). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 516,66 eurot (käibemaksuta). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177

lg 4).

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Lähtudes

§ 317

lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.