1-16-6997/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. aprill 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-16-6997 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Tõlk Svetlana Tarasova Prokurör Enn Pustak Kaitsja Eduard Bulattšik (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Jevgeni Šijani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu JEVGENI ŠIJAN, i.k. 38612012237, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 14.11.2016 ja lõpp 25.09.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 30.03.2017, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta Jevgeni Šijan vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Välja mõista Jevgeni Šijanilt menetluskuluna riigituludesse 115,20 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99916700072394, selgitusse märkida: „1-16-6997, Jevgeni Šijan, menetluskulu“. 1 Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 115,20 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Eduard Bulattšiku poolt süüdimõistetu Jevgeni Šijani kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Jevgeni Šijanile ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.02.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Šijani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Jevgeni Šijan on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.10.2016 otsusega lühimenetluse korras KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistas Jevgeni Šijani vangistusega 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelavangistuses viibitud aja karistusaja hulka ja mõistis karistuseks vangistuse 5 kuud 27 päeva. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 26.11.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 4 kuud 14 päeva vangistust, võrra ning mõistis Jevgeni Šijanile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 kuud 11 päeva vangistust. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Jevgeni Šijani tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Jevgeni Šijan taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetava sõnul läheb ta vabanedes elama vanemate juurde, töökohta ei oma ja on teadlik, et tal on võlgasid üle 14 000 euro ning võlgade katteks arvestatakse pensionist raha maha. Kinnitas, et lastega on tal suhted head, alkoholi ja narkootikume ei tarvita juba enam ammu, kuna ta on kodeeritud ja metadooniravi sai ka. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei pea võimalikuks Jevgeni Šijanit vabastada vangistusest tingimisi enne karistusaja lõppu olukorras, kus teda on kriminaalkorras karistatud 12 korral, tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning ta ei ole varasemalt katseaja ja käitumiskontrolli nõudeid suutnud täita. Prokur märgib, et narkootikumide tarvitamise jätkamine on käsitletav uue kuriteo riskitegurina ning ohtu, et Jevgeni Šijan vabaduses vanade harjumuste juurde tagasi pöördub, ei saa välistada. Kaitsja oli seisukohal, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud, kuna isik on asunud paranemise ja muutumise teele: distsiplinaarkaristused puuduvad ja isik töötab 2 vanglas koristajana. Lisaks on vabaduses vaja lastele isa. Kaitsja märgib, et elektroonilise valve all olla on raskem kui istuda vanglas ja isik teab, et kui ta rikub vabastamise tingimusi, siis ta satub vanglasse tagasi. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud kinnipeetava ning tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Jevgeni Šijani käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 12-l korral, neist 7 on kehtivad karistused, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varavastased kuriteod on toime pandud nii vägivallaga kui ka ilma, etteplaneeritult ning soodusteguriks on narkootikumide pidev tarbimine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisel elama vanemate juurde. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 3-toalise korteriga. Kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et korter on sobilik elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning korteriomanik on selleks nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetava lähedasteks on ema, isa ja vanem õde, kellega suheldakse telefonitsi ja kirja teel. Suhted on head ning kinnipeetav on koju oodatud. Tütrega kinnipeetav ei suhtle, viimane elukaaslane on samuti kriminaalkorras karistatud ja viibib vanglas, seetõttu kasvavad ühised lapsed (pojad) elukaaslase ema juures. Töövõimetuspensionäridest vanemad on valmis Jevgeni Šijanit vabanemisel toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Seega ootab kinnipeetavat vabanedes toetav sotsiaalvõrgustik. Positiivseks hindab kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on vanglas hõivatud majandustöödel koristajana. Kinnipeetaval puudub vabanemisel töökoht. Isikul on ka vähene haridus (8 klassi) ja puudub eriala, aga samuti on tal vähene ametlikult töötamise kogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetava ainukeseks tegevuseks enne vangistust oli narkootikumide müük. Töökoha puudumine halvendab kohtu hinnangul tema niigi vähest majandusliku toimetuleku oskust ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski ning seda olukorras, kus isikul on võlgasid umbes 14 380 eurot. Edasiõppimisest isik vabaduses huvitatud pole, riigikeelt ei oska ning ei soovi ka osata. 3 Arvestades isiku korduvkaristatust, koosneb kinnipeetava sõpruskond ilmselgelt kriminaalse taustaga isikutest. Kohus on seisukohal, et kriminaalse tausta, elu- ning mõtteviisiga ja probleemse käitumisega isikutega suhtlemine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist. Jevgeni Šijanil oli vabaduses probleeme nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamisega, osad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ning varavastased kuriteod on toime pandud narkootikumide hankimiseks. Narkosõltuvus on diagnoositud, metadooni asendusravi tulemusi ei andnud. Isik ise ei ole kindel, et ta suudaks elada ilma narkootikumideta. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis suureneb uute kuritegude toimepanemise risk. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 84% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 58%, mis on keskmisest kõrgem näitaja. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab hoolimatu ja riskeeriv eluviis, mõtlematu käitumine ning sõltuvusainete tarvitamine. Vangla iseloomustuse kohaselt võib kinnipeetav käituda impulsiivselt, millele viitavad üle 50 toimepandud kuri- ja väärteo. Isik suuri eesmärke eluks ei sea, elab pigem päev korraga, ühiskonnas kehtivaid reegleid ei aktsepteeri ning teatud kuritegelik hoiak on välja kujunenud. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel kolmel korral, neist kahel korral on rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid pannes katseajal toime uue kuriteo. Seega varasem tingimuslik karistus ja käitumiskontrollile allutamine ei ole Jevgeni Šijanile positiivset mõju avaldanud. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseja tingimuste rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Jevgeni Šijani puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4