KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.04.2017, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-16-3146 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Svetlana Tarasova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Viktor Anufrijevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Viktor Anufrijev, isikukood 37909152221, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: puudub Karistuse kandmise algus 10.11.2015 ja lõpp 10.07.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 27.03.2017, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Viktor Anufrijev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Viktor Anufrijevile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Anufrijevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 27.04.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-3146 tunnistati Viktor Anufrijev süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 10.11.2015 karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks luges kohus 10.11.
- Viktor Anufrijevit on kriminaalkorras karistatud 7-l korral ning vanglas kannab isik karistust kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab isik korduva kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes. Arvestades viimati toime pandud kuritegu on kuriteo laad muutunud raskemaks. Viimane isiku poolt toime pandud kuritegu on vanglas alkoholi tarvitamine. Isikut on varasemalt karistatud salajase varguse, vägistamise ning tahtliku tapmise eest. Isik on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. 1 Ajavahemikus 06.08.2016 – 05.11.2016 töötas kinnipeetav vanglas majandustöödel. Alates 25.10.2016 töötab isik vanglas tootmistööl. Vangistuse jooksul on isik läbinud riigikeele A1taseme kursuse ning sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Lisaks alustas isik riigikeele A2taseme õpinguid ning osaleb sotsiaalprogrammis „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisjärgne elukoht isikul puudub. Enne vangistust elas Viktor Anufrijev koos elukaaslasega, kelle suhtes kinnipeetav pani toime vägivaldse kuriteo. Kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt asuda elama aadressile xxxx, kuid eelnevalt nimetatud aadressil elab kinnipeetava tädi, kes teatas kriminaalhooldusametnikule, et tema ei ole nõus kinnipeetavale eluaset vabanemise korral andma. Kinnipeetava isikut tõendav dokument on kehtetu. Vabaduses oli isiku sissetulekuks toimetulekutoetus ning isik ametlikult tööd ei teinud (tegi harva juhutöid). Vanglas isikut materiaalselt ei ole toetatud, kuid isik on vangistuses olnud motiveeritud töötama. Vabanemisjärgne kindel töökoht isikul puudub. K-raha andmetel on isikul täitmata rahalisi nõudeid 22.02.2017 seisuga 789,22 euro ulatuses. Isik on motiveeritud võlgnevusi tasuma. Tädi kinnipeetavat vabanemisel materiaalselt toetada ei saa (tädi on töötu). Isiku lähivõrgustikku kuulus peamiselt elukaaslane, kelle suhtes kinnipeetav pani toime vägivaldse kuriteo. Praeguseks on suhted elukaaslasega paranenud. Kinnipeetava toetavateks isikuteks on tädi ning täditütred. Isik on kuriteod pannud toime grupis ning teiste mõjutamisel – isik võib olla nii mõjutatav kui ka mõjutav osapool. Alkoholi tarvitamise osas risk ja ohtlikkus olemas. Kinnipeetav on varasemalt liigtarvitanud alkoholi, mille mõjul on toime pannud erinevaid kuritegusid. Lisaks on teda kriminaalkorras karistatud alkoholi tarvitamise eest vanglas. Isik on otsinud iseseisvalt abi – läbis sotsiaalprogrammid „12 sammu“ ja „Eluviisitreening“. Isik võib joobeseisundis kaotada enesekontrolli ning tema puhul võib ilmneda agressiivset käitumist. Isik on katseajal läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Kuriteo toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isiku sotsiaalsed oskused ei ole vajalikul tasemel. Tal on raskusi probleemide kindlaksmääramise ja nende lahendamisega. Kinnipeetava poolt toime pandud kuriteod viitavad tema riskivale ja hoolimatule käitumisele. Isik ei mõtle tegude tagajärgedele. Kriminaalne käitumine viitab isiku väljakujunenud hoiakutele. Kinnipeetav mõistab kuritegude kahjulikkust, kuid proovib oma käitumist õigustada sõltuvusprobleemiga ja ta süüdistab pigem teisi, mitte ennast. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isik on enda poolt toime pandud kuritegudega ohustanud ühiskonda tervikuna – kannatanuteks võivad olla juhuslikud inimesed. Ametiisikutega on isik viisakas. Kinnipeetava enda sõnul on ta vangistuse jooksul hakanud oma elu ja käitumist analüüsima ning tal on olemas kindlad eesmärgid tööle asumisel ning pere loomisel. Isik on enda sõnul motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest, kuid arvestades isiku senist käitumist, ei ole see tõenäoline. Vangla hinnangul on isik kõrgohtlik avalikkusele. Ohustatud on isiku elukaaslane, lähedased pereliikmed, ühiskond ning avalikkus tervikuna. Kinnipeetava oht seisneb kehavigastuste tekitamises. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem enesevalitsuse kaotamisel ning olukordades, kus ei alluta kinnipeetavate reeglitele. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 45 %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 58 % ning seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus on 41% – 62 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue 2 kuriteo toimepanemise tõenäosust Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab vajalikuks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Viktor Anufrijevile katseaeg kuni 10.07.2018 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll kuni 10.07.
- Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 punktides 2, 21, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et soovi osa võtta Viktor Anufrijevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur ei toeta samuti nagu vangla Viktor Anufrijevi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Viktor Anufrijev tunnistati süüdi Viru Maakohtu 27.04.2016 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust. Isik kannab vanglas karistust kolmandat korda. Teda on varasemalt karistatud varguse, tapmise ja vägistamise eest. Prokuratuur ei pea võimalikuks Viktor Anufrijevi vangistusest vabastamist enne karistusaja lõppu olukorras, kus isikut on karistatud kriminaalkorras 7-l korral, tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus, ta on toime pannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid ning ta ei ole varasemalt katseaja ja käitumiskontrolli nõudeid täita suutnud. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et Viktor Anufrijevi uue kuriteo riskitegurina on vaadeldav alkoholi tarbimise jätkamine, mille käigus võib kaotada enesekontrolli ja käituda agressiivselt. Tõsi, et kinnipeetav on käesoleva vangistuse jooksul teinud ka pingutusi oma käitumise muutmiseks, kuid karistuse eesmärkide täidetust selle pinnalt järeldada veel ei saa – ohtu, et Viktor Anufrijev vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa. Tähelepanuta ei saa jätta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on Viktor Anufrijev kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ning ohtlik konkreetsele täiskasvanule (risk ühiskonnas). Oht seisneb kehavigastuste tekitamises ning ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem enesevalitsuse kaotamisel ja alkoholi tarbimisel. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 45 % ja 58 %, mis on üsna kõrge retsidiivsusnäitaja. Lisaks on kinnipeetava poolt seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 41% - 62 %. Viktor Anufrijevi vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemist) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav Viktor Anufrijevi puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust prokuratuur on Viktor Anufrijevi vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. 3 Maakohtu istung 27.03.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas Viktor Anufrijev, et ta tahab vangistusest ennetähtaegselt vabaneda. Ennetähtaegse vabanemise korral saaks ta abi saamiseks pöörduda näiteks järelevalve osakonda. Ta on helistanud ka tädile, kes võtaks esialgselt ta enda juurde elama. Ta loodab tööle saada ning võtta endale mingi väikse toa üürile. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Viktor Anufrijev ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetav on vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt – vangistuse jooksul isik töötas, õppis riigikeelt ning osales sotsiaalprogrammides. Ühtlasi tuleb kinnipeetava käitumist vangistuse jooksul pidada heaks, sest isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on olnud ametiisikutega viisakas. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on küll oluliseks, kuid mitte ainsaks otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Viktor Anufrijevi sotsiaalsed oskused ei ole vajalikul tasemel ja tal on raskusi probleemide kindlaksmääramisel ja nende lahendamisel. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused head. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetava kohtuistungil antud seletuse kohaselt saab ta esialgu elada tädi juures aadressil xxxx. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub aga, et tädi ei ole nõus isikule ennetähtaegse vabanemise korral eluaset andma. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne garanteeritud töökoht, mis võib kohtu hinnangul halvendada isiku toimetulekut ning suurendada uute kuritegude toimepanemise riski. Ühtlasi märgib kohus, et olukorras, kus kinnipeetav on korduvalt sooritanud varavastaseid kuritegusid, ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Muuhulgas puudub isikul kehtiv isikut tõendav dokument, mis võib takistada isikul ametlikult tööle asumist. Samuti nähtub, et kinnipeetava tädil puudub võimalus isikut vabaduses materiaalselt toetada, sest ka tädi ise on töötu. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Viktor Anufrijevil on diagnoositud alkoholisõltuvus. Ta on alkoholijoobes pannud toime kuritegusid. Ühtlasi on vangla toonud välja, et isik võib joobeseisundis kaotada enesekontrolli ning ta võib agressiivselt käituda. Kinnipeetav on sellele probleemile juba varasemalt otsinud iseseisvalt abi sotsiaalprogrammide näol, kuid vaatamata sellele sooritas isik alkoholijoobes uue kuriteo. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus veendunud, et isik ei hakka vabaduses viibides uuesti alkoholi kuritarvitama ning joobeseisundis uusi kuritegusid toime panema. Käesolevat karistust kannab isik korduva kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes. Muuhulgas on isikut varasemalt karistatud vägistamise ning tahtliku tapmise eest. Korduvkaristatavus isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest näitab kohtu hinnangul kinnipeetava ükskõikset suhtumist teistesse ühiskonna liikmetesse ning nende turvatundesse. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et vangla hinnangul on isik kõrgohtlik 4 avalikkusele ning et uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 58 %, millise näol on tegemist suhteliselt kõrge riskiga. Kohus peab vajalikuks lisada, et Viktor Anufrijev on ka varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud ning vanglas viibib isik juba kolmandat korda. Kõike eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivad argumendid on käesoleval juhul kaalukamad kui isikut positiivselt iseloomustavad asjaolud. Muuhulgas on kohtu hinnangul põhjendatud jätta Viktor Anufrijev tingimisi enne tähtaega vabastamata teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks. Kohus selgitab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Viktor Anufrijevi puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Viktor Anufrijevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5