← Eesti

2-17-1247/23

Obsah (4)§ 113§ 100§ 101§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel (hagi õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 28.04.2017, Rapla Tsiviila

§ 113lg 1 sätestatud määras põhinõudest 14 457,54 eurot alates 25.01.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni Pro

Inkasso OÜ kasuks. Jätta menetluskulud Osaühingu Europlus kanda. Välja mõista Osaühingult Europlus riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 300 eurot ProInkasso OÜ kasuks. Välja mõista Osaühingult Europlus viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras Pro

Inkasso OÜ kasuks. Tagastada Eesti Vabariigil ProInkasso OÜ arveldusarvele EE782200221027019743 riigilõiv 350 eurot. ProInkasso OÜ tasus 24.01.2017 riigilõivu 700 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja võtab hagi õigeks ning kohus kohaldab kohtuotsuse vormistamisel TsMS § 444 lg 3 sätteid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas1000 eurot: riigilõivu 700 eurot, õigusabikulud 300 eurot. Kostja menetluskulude suurusele vastu ei vaidle. Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv 350 eurot, kuna pooled loobusid enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, ja õigusabikulud 300 eurot hageja kasuks. Pooled loobusid enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, seega kuulub hagejale tagastamisele pool riigilõivust. Seega tuleb hagejale pool riigilõivu tagastada TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.