← Eesti

1-16-2469/47

Obsah (7)§ 238§ 414§ 180§ 268§ 75§ 175§ 179

Kriminaalasi nr 1-16-2469 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-2469 (15249000310) Kohtunik

§ 238

lg 2 alusel vähendati, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust, millest kuulus koheselt ärakandmisele KarS § 74 lg 2 alusel 7 kuud vangistust (vabanes 16.08.

  1. a), ülejäänud vangistus jäeti KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga; 2) Tartu Maakohtu 29.01.
  2. a otsusega süüdi tunnistatud KarS § 121 ja § 274 lg 1 järgi ning karistuseks mõistetud 1 aasta 2 kuud vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati 425 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 1 aasta, üldkasulik töö sooritatud ajavahemikul 23.02.
  3. a kuni 03.02.
  4. a; 3) Pärnu Maakohtu 30.07.
  5. a otsusega süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ja karistuseks mõistetud rahaline karistus 120 päevamäära, s.o 1764 eurot, rahalise karistuse jääk 1511,15 eurot; Väärteokorras 2 kehtivat karistust. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 14.09.
  6. a Kaitsja Jurist Paavo Paal Kohtuistungi toimumise aeg
  7. august,
  8. november,
  9. november,
  10. detsember
  11. a ja
  12. jaanuar
  13. a RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Artur Kaljuvee KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus käesoleva otsusega mõistetud karistuse ja Pärnu Maakohtu 30.07.
  14. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-5016 mõistetud rahalise karistuse ärakandmata osaga, s.o 1511 (üks tuhat viissada üksteist) eurot 15 senti. KarS § 64 lg 2 alusel viia Pärnu Maakohtu 30.07.
  15. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-5016 mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt. Käesoleva otsusega mõistetud vangistuse aja alguseks lugeda

§ 414lg 1,2 alusel Artur Kaljuvee vanglasse saabumise aeg.

Kohus saadab Artur Kaljuveele teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt

§ 414lg-le 3.

Artur Kaljuvee suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada karistuse kandmisele asumisel.

§ 180

lg 1 alusel Artur Kaljuveelt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 705 (seitsesada viis) eurot, kannatanule ja tunnistajatele hüvitatud kulud 105 (ükssada viis) eurot 69 senti ning määratud kaitsjale makstud tasu ja kulu 105 (ükssada viis) eurot 60 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 916,29 eurot tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on

  1. Selgitusse tuleb märkida „1-16-2469, menetluskulud, Artur Kaljuvee“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatades kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
  2. veebruaril
  3. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUSE SISU Artur Kaljuveele on esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et: - tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise (karistatud 29.01.
  4. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega), 13.09.
  5. a kella 20.50 paiku Põltsamaa linnas Tallinna mnt 1 AS-i Põltsamaa Felix territooriumil asuvas ühiselamus kakles xxxxxxxxxxxxxx, millist kaklust asusid lahutama turvatöötajad, misjärel ründas ta kahte AS G4S turvatöötajat, mis seisnes selles, et tiris turvatöötajat xxxxxxxxxxxxxxxx juustest, lõi ning püüdis lüüa mitmel korral rusikaga turvatöötajat xxxxxxxxxxxxxxxxxxxt pea piirkonda, tekitades xxxxxxxxxxxxxxxxx jaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx füüsilist valu; - tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise (karistatud 29.01.
  6. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega), 13.02.
  7. a kella 02.30 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx eramu elutoas lõi kahel korral xxxxxxxxxxx rusikaga näkku, tekitades xxxxxxxxx ninale turse ning tekkinud rüseluse käigus küünistas xxxxxxxxxx näost, kaelast ja seljast, tekitades kannatanu näole, kaelale ja seljale kriimustused ning hammustas kannatanut selja ülaosast, tekitades kannatanu parema abaluu piirkonda verevalumi, pannes sellega toime korduva kehalise väärkohtlemise. KOHTU SEISUKOHT
  8. Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Artur Kaljuvee süü KarS § 121 lg 2 p 3 järgi toimepandud kuritegudes on tõendatud. Esmalt käsitleb kohus süüdistatav Artur Kaljuveele esitatud süüdistust kannatanute xxxxxxxxxxxxxxxxjaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxu kehalises väärkohtlemises, seejärel võtab seisukoha süüdistuse osas, mis puudutab kannatanu xxxxxxxxxxkehalist väärkohtlemist.
  9. Kohus leiab, et süüdistatav Artur Kaljuveele esitatud süüdistus kannatanute xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxx kehalises väärkohtlemises on kohtus uuritud kirjalike ja isikuliste tõenditega usaldusväärselt tõendatud. Kannatanute xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxu kehaline väärkohtlemine on tõendatud nii kannatanute enda ütluste, kui ka tunnistajatexxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx ütluste, samuti patrullilehtedega (tl 43-46), indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (tl 47-48), joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolliga (tl 49-50), õigusrikkuja üleandmise aktiga (tl 51) ja kiirabikaardiga (tl 52). 3
  10. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et 13.09.
  11. a oli kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx turvafirma G4S turvatöötajana tööl AS-is Felix väravavalvurina. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxu töökoht asub AS Felix territooriumit piirava värava juures asuvas turvaruumis. AS-i Felix territooriumil asub ka ühiselamu, mida kasutavad töötajad. Vaidlust ei ole ka selles, et süüdistatav Artur Kaljuvee töötas AS-is Felix hooajatöölisena, kuid ei elanud ühiselamus (seega ei omanud õigust seal viibida). Septembris
  12. a töötasid AS-is Felix hooajatöölistena ka tunnistajad xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx. Kõik nimetatud isikud elasid AS-i Felix ühiselamus. Vaidlust ei ole selles, et süüdistatav Artur Kaljuvee sisenes 13.09.
  13. a kella 19.00-21.00 paiku AS-i Felix territooriumile ja läks ühiselamusse tunnistaja xxxxxxxxxxxxx suhtlema. Vaidlust ei ole ka selles, et Artur Kaljuvee oli 13.09.
  14. a alkoholijoobes. Nii süüdistatav Artur Kaljuvee, kui ka tunnistaja xxxxxxxxxx on kinnitanud, et 13.09.
  15. a päeval tarvitasid nad koos Põltsamaa linna pargis alkoholi – nii kanget kui lahjat alkoholi. Ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxu ütlustest nähtub, et süüdistatav Artur Kaljuvee oli ühiselamusse jõudes silmnähtavalt purjus. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt sai ta tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx käest teada, et süüdistatav Artur Kaljuvee on alkoholjoobe seisundis ilmunud AS-i Felix territooriumile. Seda, et süüdistatav Artur Kaljuvee oli 13.09.
  16. a alkoholijoobes on kinnitanud ka kannatanud xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxx ning tunnistajaxxxxxxxxxs. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati 13.09.
  17. a AS-i Felix territooriumil aset leidnud sündmuste järgselt, s.o kell 21.30 Jõgeva politseijaoskonnas süüdistatav Artur Kaljuveel alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus 0,98 mg/l kohta. Joobele viitavate tunnustena on muuhulgas välja toodud, et isikul esineb aja-, isiku- ja kohatajus häireid, koordinatsioon väga häiritud, käitumine rahutu, ärritunud, ründav (tl 47-48).
  18. Kogutud tõenditest nähtuvalt (ja selles ei ole ka vaidlust) toimus pärast süüdistatav Artur Kaljuvee ühiselamusse jõudmist tema ja tunnistaja xxxxxxxxxxx vahel kaklus. Kuna süüdistatav Artur Kaljuveele ei ole esitatud süüdistust tunnistaja xxxxxxxxxxxxx toimunu suhtes, kohus selle sündmuse osas seisukohta ei võta (

§ 268lg 1).

Seega jätab kohus hindamata ka kaitsja väited, mis käsitlevad süüdistatav Artur Kaljuvee ja tunnistaja xxxxxxxxxxx vahel toimunud kaklust. Kogutud tõendid on vastuolulised selles, millal ja kuidas sekkus süüdistatav Artur Kaljuvee ja tunnistaja xxxxxxxxxxx vahelisse konflikti kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx ning mis toimus pärast seda, kui kannatanu oli konflikti sekkunud. Kannatanuxxxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt kutsusid pärast süüdistatav Artur Kaljuvee ASi Felix territooriumile sisenemist kaks ühiselamus elavat tüdrukut xxxxxxxxxxxxxxxx kui turvatöötajat ühiselamusse appi, kuna seal toimus kaklus. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx nägi ühiselamusse jõudes, et üks ühiselamu elanik oli koridori põrandal pikali maas, süüdistatav Artur Kaljuvee tema peal. Süüdistatav Artur Kaljuvee peksis käte ja jalgadega maas lamavat meest. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx koos ühiselamus elavate ja kakluse juures viibinud tüdrukutega üritas kaklejaid lahutada. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxhelistas koheselt G4S patrullile abi saamiseks. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx üritas kaklejaid lahutada nii sõnaliselt (andis korduvalt korraldust kaklus lõpetada), kui ka teist osapoolt süüdistatav Artur Kaljuveest eemale tirides. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx arvab, et ta togis harjavarrega süüdistatav Artur Kaljuveed seljapiirkonda, et sel moel Artur Kaljuvee tähelepanu võita ja ta xxxxxxxxxxxxx eemale saada. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx helistas ka G4S patrulltoimkonnale, kelleks 13.09.

  1. a olixxxxxxxxxxxxxxxx abikaasa xxxxxxxxxxxxxxxxxxu. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxl ja kakluse juures viibinud tüdrukutel õnnestus kaklus lõpetada ja xxxxxxxxxx toimetati oma tuppa. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx süüdistatav Artur Kaljuveel vigastusi ei täheldanud. Pärast eemale tõmbamist ütles süüdistatav Artur Kaljuvee kannatanu 4 xxxxxxxxxxxxxxxxx, et viimane paneks talle jope selga. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx tegi seda, kuid süüdistatav Artur Kaljuvee muutus selle peale agressiivseks. Süüdistatav Artur Kaljuveele ei meeldinud, et teda käsutati ja nõudmisi esitati. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxu arvates ründas süüdistatav Artur Kaljuvee teda kakluse lahutamise käigus, haarates kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx käega juustest. Süüdistatav Artur Kaljuvee, hoides kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxl käega juustest kinni, sakutades teda edasi-tagasi. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx tundis valu. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx seda, millal see täpselt toimus ja kus, ei mäleta. Eelkirjeldatud kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx ütlused on kooskõlas kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxlu ütlustega. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt oli ta 13.09.
  2. a tööl turvafirma G4S patrullekipaažis turvatöötajana. Nimetatud kuupäeval õhtul enne kella 21.00 helistas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ärritunud olekus kannatanu xxxxxxxxxxxxxxu ja kutsus patrulli appi AS-i Felix ühiselamusse, kuna seal oli puhkenud kaklus. Kaklejad ei allunud turvatöötajaxxxxxxxxxxxxxxxu korraldustele kaklus lõpetada. Lisaks oli xxxxxxxxxxxxxxxt tiritud juustest. Sündmust on pealt näinud tunnistajad xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx. Tunnistajate ütluste kohaselt tuli süüdistatav Artur Kaljuvee 13.09.
  3. a õhtul AS-i Felix ühiselamusse xxxxxxxxxxxxjuurde, et kutsuda viimane endaga alkoholi tarvitama. Tunnistaja xxxxxxxxxx, kes oli väsinud ja soovis magada, ei olnud nõus süüdistatav Artur Kaljuveega välja minema. Süüdistatava Artur Kaljuvee ja tunnistaja xxxxxxxxxxx vahel tekkis vaidlus, mis kasvas üle tõuklemiseks. Nimetatud asjaolusid on oma ütlustega kinnitanud ka tunnistajad xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt ütles tunnistaja xxxxxxxxxxxkorduvalt süüdistatav Artur Kaljuveele, et aitab. Lisaks andis tunnistaja xxxxxxxxxxxxx korralduse kaklus lõpetada, mida on kinnitanud ka tunnistaja xxxxxxxxxx. Tunnistajate xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt kutsus viimane turvatöötaja (kelleks oli kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx) ühiselamusse appi kaklust lõpetama. Tunnistajate xxxxxxxxxxxxx jaxxxxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtub, et turvatöötaja üritas esialgu kaklust lõpetada suulisi korraldusi andes. Kuna korraldustele ei reageeritud, siis võttis kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx tunnistaja xxxxxxxxxxxxx arvates lumelabida ja koputas vastu selga (löömiseks seda ei pea), seejuures jätkuvalt jagades korraldusi kaklus lõpetada. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxu ütluste kohaselt karjus kannatanu xxxxxxxxxxxxxxu süüdistatav Artur Kaljuvee ja tunnistaja xxxxxxxxxxx peale, seejärel võttis labida ja hakkas rohkem Artur Kaljuveed õrnalt labidaga vastu selga koputama, et nad lõpetaks kaklemise. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx lahkus pärast kakluse lõppemist, läks tunnistaja xxxxxxxxxxxx juurde. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt läks süüdistatav Artur Kaljuvee kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxa kaasa, kuid trepi ees nägi ta, et süüdistatav Artur Kaljuvee hoidis kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx juustest kinni (umbes pool minutit). Arvab, et väga kõvasti kinni ei hoidnud. Juustest haaramist tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxei näinud. Turvanaine käskis süüdistatav Artur Kaljuveel juustest lahti lasta, misjärel lasi Artur Kaljuvee lahti. Kohtu hinnangul nähtub eelkirjeldatud tõenditest, et süüdistatav Artur Kaljuvee võttis kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx juustest kinni pärast konflikti lõppemist süüdistatav Artur Kaljuvee ja tunnistaja xxxxxxxxxxx vahel. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxu tema suhtes toimepandu osas täpseid selgitusi anda ei ole osanud. Mittemäletamist on ta põhjendanud sellega, et ta on soovinud halba unustada ja suurem rikkumine toimus hiljem turvaruumis. Samuti on osundanud põhimõttele, et turvatöötajatega juhtubki aeg-ajalt selliseid asju. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx ütluste usaldusväärsuses ja seeläbi õigsuses. Kohtu hinnangul on sündmust pealt näinud tunnistaja xxxxxxxxxxxxk kirjeldanud piisavalt täpselt seda, mida ta tajus ja nägi. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt toimus juustest tirimine pärast konflikti lõppemist tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxühiselamu ukse ees. Tunnistaja 5 xxxxxxxxxxxxxx ütluste usaldusväärsust kinnitab ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütlused, mille järeldub, et tunnistaja ei näinud juustest tirimist. Kohus leiab, et tunnistaja oleks pidanud juustest tirimist nägema, kui see oleks toimunud ühiselamu siseruumides. Aga tunnistaja ei saanudki seda näha, kuna tirimine toimus väljas ja tunnistaja oli eelnevalt lahkunud koos tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx Samuti on juustest tirimist ja valu tundmist kinnitanud ka kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx. Vahetult sündmuste käigus on juustest tirimise fakti avaldatud ka kannatanu Ixxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Samuti kinnitab turvatöötaja (s.o kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx) ründamist õigusrikkuja üleandmise akt (tl 51). Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatav Artur Kaljuvee tiris kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx ASi Felix territooriumil asuva ühiselamu trepil juustest. Kohtu hinnangul saab kogutud tõenditest usaldusväärselt järeldada, et juustest tirimine ei olnud lihtsalt tutistamine või sakutamine, vaid selgelt valu põhjustav tegevus kannatanu suhtes. Nii nähtub tunnistajaxxxxxxxxxxxxxxx ütlustest, et juustest kinnihoidmine toimus umbes 30 sekundit. Süüdistatav Artur Kaljuvee ütluste kohaselt võttis ta kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxjuustest kinni ja tõstis teda. Kohtu hinnangul saab süüdistatav Artur Kaljuvee ütlusi arvestada osaliselt, s.o osas, milles need on kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Eelkirjeldatud sündmuse kohta on süüdistatav Artur Kaljuvee andnud ütlusi, mille kohaselt püüdis kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx kaklust lahutada, sõnaliselt. Kaklust ei lõpetatud. Seejärel võttis kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx lumelabida ja lõi teda paar korda selga. Selle peale võttis süüdistatav Artur Kaljuvee kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxl juustest kinni ja tõstis teda natuke, umbes 5 sekundit. Kohus leiab, et süüdistatav Artur Kaljuvee ütlused, mille kohaselt löödi teda korduvalt lumelabidaga, ei ole kooskõlas teiste tõenditega. Nii nähtub eelkirjeldatud tunnistajate ja kannatanu ütlustest, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxu tõepoolest kasutas kakluse lahutamiseks lumelabidat või harjavart, kuid seda mitte löömiseks, vaid tähelepanu kõrvale juhtimiseks ja kakluse lõpetamiseks. Selgitamiseks on kasutatud sõna „koputamine“. Seda, et turvatöötaja oleks tugevat jõudu rakendanud ja süüdistatav Artur Kaljuveed löönud, ükski tõend ei kinnita (v.a süüdistatav Artur Kaljuvee ütlused). Sellest tulenevalt ei ole kohtu arvates usutav ka süüdistatav Artur Kaljuvee versioon, et juustest tirimine oli tingitud löökidest, mis ta selja piirkonda sai. Esiteks nähtub tõenditest, et juustest tirimine toimus ühiselamu trepi juures, s.o pärast konflikti lõppemist süüdistatav Artur Kaljuvee ja tunnistaja xxxxxxxxxxxx vahel. Teiseks ei ole selline verisoon eluliselt usutav. Seda põhjusel, et süüdistatav Artur Kaljuvee ütluste kohaselt tõusis ta pärast labidaga löömist üles ja sakutas juustest (seda, kuidas ta üles sai tõusta tunnistaja xxxxxxxxxxxxhaardest, ta selgitada ei osanud). See tähendab, et juures viibinud tunnistajad xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx) pidanuks sellist juustest tirimist nägema. Lisaks peab kohus oluliseks, et süüdistatav Artur Kaljuvee ütlused ei ole järjepidevalt olnud samasugused. Kohtus on süüdistatav Artur Kaljuvee oluliselt muutnud oma ütlusi. Varasemalt ei olnud süüdistatav Artur Kaljuvee rääkinud midagi tunnistaja xxxxxxxxxxxxx kaklemisest, turvatöötaja poolsest löömisest ja turvatöötaja juustest tirimisest. Samuti ei suutnud süüdistatav Artur Kaljuvee arusaadavalt ja adekvaatselt selgitada, miks talle varem ütluste andmisel eelnimetatud olulised asjaolud meelde ei tulnud. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav süüdistatav Artur Kaljuvee väide, et asjad tulevadki hiljem meelde.
  4. Kogutud tõendid on vastuolulised ka selles, mis toimus pärast seda kui kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx ja süüdistatav Artur Kaljuvee olid ühiselamu juurest lahkunud. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt liikusid kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx ja süüdistatav Artur Kaljuvee koos värava suunas. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt oli patrull selleks ajaks kohale jõudnud. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx läks turvaruumi, et avada patrullekipaažile uks. Turvaruumi sisenes ka 6 süüdistatav Artur Kaljuvee, kes oli väga ärritunud olekus. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx kutsus politsei ja teavitas juhtunust juhtimiskeskust. Alkoholijoobes ning kõrvalistel isikutel on turvaruumis viibimine kategooriliselt keelatud. Eelkirjeldatud kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxütlused on kooskõlas kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlustega. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxon kinnitanud, et kui ta jõudis AS-i Felix territooriumile, kuulis ta ärritatud hääli. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, nähes ettevõtte territooriumil purjus isikut, palus viimasel koheselt territooriumilt lahkuda. Süüdistatav Artur Kaljuvee liikus värava poole, kuid enne väravast väljumist sisenes turvaruumi. Süüdistatav Artur Kaljuvee oli väga emotsionaalne ja ei soovinud AS-i Felix territooriumilt lahkuda. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxnõudis süüdistatava viivitamatut lahkumist, kuna süüdistatav oli purjus ja kõrvalised isikud ei tohi turvaruumis viibida. Kannatanute xxxxxxxxxxxxxxu ja xxxxxxxxxxxxxxxxxlu ütlused on kooskõlas ka selles, et süüdistatav Artur Kaljuvee ründas turvaruumis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxt – lüües teda ühel korral pea piirkonda ja veel korduvalt üritades lüüa. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx oli ründamise ajal (turvaruumis asuva) barjääri taga. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt rääkis turvaruumi sisenedes süüdistatav Artur Kaljuvee emotsionaalselt – sõimas ja ähvardas. Samuti lõhkus asju ja ei allunud korraldustele. Süüdistatav Artur Kaljuvee lõi kannatanut rusikas käega pea piirkonda ja selle tulemusena tundis kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxvalu. Süüdistatav Artur Kaljuvee üritas kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx veel mitmeid kordi lüüa rusikaga pea- ja rinnapiirkonda. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxu üritas rünnet käega tõrjuda ja seetõttu tabasid löögid ka kannatanu kätt. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt otsustas ta ründe tõrjumiseks kasutada pipragaasi ja seejärel tõmbus süüdistatav hetkeks tagasi. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx sai süüdistatav Artur Kaljuvee põrandale suruda. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx istus süüdistatav Artur Kaljuveele peale, et teda kinni hoida. Süüdistatav Artur Kaljuvee oli jätkuvalt agressiivne. Süüdistatav Artur Kaljuvee üritas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx jalaga lüüa ja sõimas mõlemat turvatöötajat (xxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxt) ebatsensuursete sõnadega. Ka kannatanu xxxxxxxxxxxxxxu on kinnitanud, et süüdistatav Artur Kaljuvee vehkis turvaruumis kätega ja oleks peaaegu monitorile pihta saanud ning sõimas. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt lõi süüdistatav Artur Kaljuvee kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kätega. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx täpsemalt sündmuse asjaolusid selgitada ei osanud, kuna ajal, kui kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja süüdistatav Artur Kaljuvee vahel intsident toimus, tegeles kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx abi kutsumisega. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt helistas ta politseisse ja tunnistajaxxxxxxxxxxxxxx, et viimane appi kutsuda, kuna politsei abi saabumiseks võis kannatanu hinnangul kauem aega minna. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxütlustest nähtuvalt tema turvaruumis pipragaasi kasutamist ei tundnud. xxxxxxxxxxxxxxu on põhjendanud pipragaasi mittetundmist asjaoluga, et tegemist võis olla aegunud gaasiga, mille mõju pole enam kuigi suur. Sama seisukohta (pipragaas võis olla vana ja ei omanud enam vajalikku toimet) on väljendanud ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxkes jõudis AS-i Felix turvaruumi 10-20 minutit pärast kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxt telefonikõne saamist. Lisaks nähtub nii kannatanute xxxxxxxxxxxxxxx jaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxtlustest (ja õigusrikkuja üleandmise aktist – tl 51), et süüdistav Artur Kaljuvee suhtes kasutati ka käeraudu ja käeraudade paigaldamisega esines probleeme, kuna süüdistatav Artur Kaljuvee osutas vastupanu. Kannatanute xxxxxxxxxxxxxxu ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlusi on kinnitanud ka tunnistaja xxxxxxxxxx. Tunnistaja xxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt kutsus kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx teda telefoni teel appi, kuna AS-i Felix territooriumil on agressiivne purjus hooaja töötaja. Läbi 7 telefoni kostusid kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx antud korraldused: „Istu, ole rahulik, ära rabele!“. AS-i Felix turvaruumi jõudes nägi tunnistaja xxxxxxxxxx maas lamavat noormeest, kellele olid paigaldatud käerauad. Tunnistaja xxxxxxxxxx on kinnitanud, et põrandal pikali olnud noormees oli endast väljas. Endast väljas oli ka barjääri taga viibinud kannatanu xxxxxxxxxxxxxxu, kes poolnuttes teavitas tunnistaja xxxxxxxxxxt, et süüdistatav Artur Kaljuvee oli teda juustest tirinud. Lisaks kinnitas kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx et süüdistatav Artur Kaljuvee ründas teda. Tunnistaja xxxxxxxxxx on ka kinnitanud, et süüdistatav Artur Kaljuvee oli agressiivne. Nii kui tunnistaja xxxxxxxxxx võttis süüdistatav Artur Kaljuveelt ära käerauad, üritas viimane tunnistajat korduvalt rünnata. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx õnnestus ründeid vältida. Süüdistatav Artur Kaljuvee tahtis turvaruumist lahkuda, kuna sündmuskohale oli kutsutud politsei. Lisaks nähtub tunnistaja xxxxxxxxxxe ütlustest, et süüdistatav Artur Kaljuvee oli talle vestluse käigus kinnitanud, et oli eelnevalt ühiselamus kakelnud. Sündmuste asjaolusid kinnitab ka patrullileht, millest nähtuvalt on 13.09.
  5. a kella 20.51 Põltsamaal, Tallinna mnt 1, AS-is Felix ründas joobes olekus Artur Kaljuvee turvamehi, olles eelnevalt Felixi ühiselamus rünnanud xxxxxxxxxxx. Isiku transportimisel Põltsamaalt Jõgeva arestimajja kasutati käeraudu kuna isik oli agressiivne (tl 43-44). Samuti kinnitab sündmuste asjaolusid õigusrikkuja üleandmise akt, millest nähtuvalt toimus 13.09.
  6. a kaklus AS-i Felix territooriumil, samuti rünnati turvatöötajat ja patrulli. Kasutatud erivahenditena on märgitud pipragaas ja käerauad (tl 51). Kohus leiab, et fakti, et süüdistatav Artur Kaljuvee oli 13.09.
  7. a kella 20.50 ajal AS-i Felix territooriumil agressiivselt meelestatud, kinnitavad lisaks kannatanute (xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ja tunnistajate (xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxs) ütlustele ning patrullilehel ja indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile ka teised kirjalikud tõendid. Nii nähtub joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist (tl 49-50), et Artur Kaljuvee toimetati kainenema, kuna isik oma agressiivse käitumisega kujutas ohtu endale ja teistele isikutele. Lisaks nähtub patrullilehtedelt (tl 43-46), et Artur Kaljuvee suhtes on 13.09.
  8. a kasutatud käeraudu, kuna isik oli agressiivne ja üritas enesetappu. Ka kiirabikaardilt 90007141 nähtuvalt üritas Artur Kaljuvee Jõgeva arestimajas enesetappu. Isik jäetud kainenema. Asjaolu, et Artur Kaljuveel on alkoholiprobleem ja tema käitumine muutub alkoholi tarvitamisest tingituna agressiivseks on kinnitanud Artur Kaljuvee poolõde tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx Seda ei ole eitanud ka süüdistatav Artur Kaljuvee ise. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates kogutud tõenditega usaldusväärselt tuvastatud, et süüdistatav Artur Kaljuvee kasutas vägivalda ka kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx suhtes – lõi teda ühel korral rusikaga pea piirkonda. Sellest löögist tundis kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx valu ja ka hiljem (järgmisel päeval) pea valutas. Samuti on tuvastatud see, et pärast turvaruumis toimunud rünnet üritas süüdistatav Artur Kaljuvee korduvalt kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx käte- ja jalgadega lüüa. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx õnnestus ründeid vältida, kuna ta sai süüdistatav Artur Kaljuvee pikali maha ja hoidis teda kinni, üritades paigaldada käeraudu. Samuti kasutati süüdistatav Artur Kaljuvee rahustamiseks pipragaasi. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatav Artur Kaljuvee ütlused osaliselt usaldusväärsed, s.o osas, milles need ei ole kooskõlas teiste tõenditega. Süüdistatav Artur Kaljuvee ütluste kohaselt ütles talle turvatöötaja, et mine välja siit ühikast, ma saadan sind, misjärel turvatöötaja hakkas ees värava poole liikuma. Väravast välja süüdistatav ei jõudnud, kuna turvamees xxx tõukas ta jõuga turvaruumi, hakkas koheselt väänama ja üritas Artur Kaljuveele käeraudasid paigaldada. Turvamehel õnnestus Artur 8 Kaljuvee ühele randmele käerauad kinnitada. Artur Kaljuvee osutas vastupanu ning soovis ruumist välja saada. Turvamees kutsus abi, hüüdes „Alfa-alfa“. Süüdistatav Artur Kaljuvee oli põrandal kõhuli, üks käsi kõhu all ja turvamees tema peal. Ajal, kui süüdistatav Artur Kaljuvee oli juba kõhuli maas, lasi turvanaine Artur Kaljuveele pipragaasi näkku. Artur Kaljuvee võis rabelemise ajal turvamehele pihta saada, aga plaani lüüa teda ei olnud. Küll aga sai Artur Kaljuvee ise sinika silma alla kui oli kõhuli põrandal ja ajas pea kuklasse. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx surus aga Artur Kaljuvee pea jõuga vastu põrandat, mille tagajärjel sai Artur Kaljuvee vigastada. Seejärel saabus turvaruumi kaitseväevormis mees. Artur Kaljuvee tõsteti püsti ja siis saabus politseipatrull, kes Artur Kaljuvee minema toimetas. Kohus peab ka siinkohal oluliseks arvestada, et olulistes asjaoludes on süüdistatav Artur Kaljuvee oma ütlusi kohtus muutnud. Nii on kohtus ütlusi andes süüdistatav Artur Kaljuvee selgitanud, et teab täpselt temal olnud vigastuste iseloomu ja tekkimist (kelle poolt ja millal, fototabelid, tl 96-97), samuti pipragaasi kasutamisest. Kohtueelses menetluses süüdistatav Artur Kaljuvee nimetatud asjaolude kohta midagi selgitanud ei ole või ei ole osanud selgitada. Ütluste muutmise põhjendusi kohus adekvaatseks ei pea. Lisaks ei ole süüdistatav Artur Kaljuvee ütlused ka kooskõlas teiste tõenditega. Samuti ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus kõrvalistel isikutel on AS-i Felix territooriumil asuvas turvaruumis viibimine rangelt keelatud, tõugati süüdistatav Artur Kaljuvee turvaruumi, eesmärgiga ta kinni pidada. Siinkohal peab kohus oluliseks, et peamiseks probleemiks, miks turvatöötajad pidid sekkuma oli kaklus ühiselamus. Ka kannatanu xxxxxxxxxxxxxxu on kinnitanud, et tema ainsaks eesmärgiks oli süüdistatav Artur Kaljuvee territooriumilt välja saada (politsei kutsus xxxxxxxxxxxxxxx ajal, kui toimus intsident turvaruumis). Olukorras, kus kaklus oli juba lõppenud, puudus turvatöötajatel igasugune põhjus selleks, et süüdistatav Artur Kaljuvee turvaruumi „tõugata“, hakata teda „väänama“ ja käeraudu paigaldama. Lisaks nähtub kogutud tõenditest, et nii enne sündmuste algust turvatöötajatega kui ka pärast oli süüdistatav Artur Kaljuvee käitumine agressiivne (enne kaklus tunnistajaxxxxxxxxxxxxxxx pärast politseil tuli kasutada agressiivsuse tõttu käeraudu – tl 43-44). Seetõttu leiab kohus, et ka eelkirjeldatud süüdistatav Artur Kaljuvee ütlused on kantud soovist enda süüd välistada ja teguviisi õigustada.
  9. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates tõendatud, et süüdistatav Artur Kaljuvee 13.09.
  10. a kella 20.50 paiku Põltsamaa linnas, Tallinna mnt 1, AS-i Põltsamaa Felix territooriumil ründas kaklust lahutama tulnud turvafirma G4S turvatöötajaid, tirides turvatöötajat xxxxxxxxxxxxxxxxxjuustest ning lõi ja korduvalt püüdis turvatöötajat xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx rusikaga lüüa. Selle tegevusega tekitas süüdistatav Artur Kaljuvee kannatanutele xxxxxxxxxxxxxxxxe ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx füüsilist valu.
  11. Kohus leiab, et süüdistatav Artur Kaljuvee süü kannatanu xxxxxxxxx kehalises väärkohtlemises on tõendatud nii kannatanu xxxxxxxxxxxkui ka tunnistajate xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx ütlustega, aga ka kirjalike tõenditega - patrullileht, fototabelid, kiirabikaart, tervisekaardid, joobes isiku kainenemisele toimetamise protokoll. Samuti kinnitavad teo toimepanemist osaliselt süüdistatav Artur Kaljuvee ütlused. Vaidlust ei ole selles, et tunnistaja xxxxxxxxxx, kes elab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tänaval asuvas eramus nr x, kutsus 12.02.
  12. a õhtul kannatanu xxxxxxxxxxkoos elukaaslase tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx enda juurde sauna. Tunnistaja xxxxxxxxxx oli samal õhtul enda poole sauna kutsunud ka xxxxxxxxxxxxxx ja tunnistaja xxxxxxxxxxxx. Vaidlust ei ole ka selles, et saunaõhtul tarvitati alkoholi – õlut. Kogutud tõendid on kooskõlas selles, et õhtu edenedes helistas tunnistaja xxxxxxxxxxxxe süüdistatav Artur Kaljuvee ja küsis, kas ta võib ka tunnistaja xxxxxxxxxxx juurde sauna tulla. Tunnistaja xxxxxxxxxx lubas süüdistatav Artur Kaljuveel sauna tulla, juhul, kui viimane on kaine. Kella 21.30 paiku tulid tunnistaja xxxxxxxxxxx juurde süüdistatav Artur Kaljuvee ja tunnistaja xxxxxxxxxxxx. Süüdistatav Artur Kaljuveel silmnähtavavaid joobetunnuseid ei olnud. Süüdistatav Artur Kaljuvee ja tunnistaja 9 xxxxxxxxxxxx alkoholi sauna kaasa ei toonud. Kogu seltskond oli sõbralik - käidi saunas, aeti juttu ja kõik ühiselt tarvitasid laual olnud õlut. Vaidlust ei ole ka selles, et kuigi süüdistatav Artur Kaljuvee kinnitas tunnistaja xxxxxxxxxxxxx, et ta on kaine, oli ta siiski 13.02.
  13. a enne tunnistaja juurde minemist tarvitanud alkoholi. Nii süüdistatav Artur Kaljuvee, kui ka tunnistaja xxxxxxxxxxx on kinnitanud, et tarvitasid enne xxxxxxxxxxx poole minemist alkoholi - kahe peale joodi mitme tunni vältel ära üks pudel (0,5 liitrit) Jägermeistrit. Alkoholi tarvitamist jätkas süüdistatav Artur Kaljuvee ka tunnistajaxxxxxxxxxxx juures olles. Kõik tunnistajad (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxu) ja kannatanu (xxxxxxxxxx on kinnitanud, et kogu seltskond tarvitas alkoholi ja päris kaine ei olnud seltskonnast keegi. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist (tl 61-62) nähtuvalt tuvastati süüdistatav Artur Kaljuveel 13.02.
  14. a kell 04.20, s.o peale xxxxxxxxx suhtes toimepandud kehalist väärkohtlemist, Jõgeva politseijaoskonnas joobe suuruseks 1,22 mg/l kohta tema väljahingatavas õhus. Nimetatud protokollist nähtuvalt olid süüdistatav Artur Kaljuveel ilmsed koordinatsioonihäired. Kannatanu xxxxxxxxxxütlusi kahtluse alla seatud ei ole. Kohtu hinnangul on kannatanu xxxxxxxxx ütlused usaldusväärsed, kuna need on kooskõlas teiste tõenditega ja on ka eluliselt usutavad. Kannatanu xxxxxxxxx ütluste kohaselt istus ta öösel orienteeruvalt 02.00 paiku (s.o 13.02.
  15. a) elutoas, jalas teksad, ülakeha paljas, jahutades end peale saunas käimist. Süüdistatav Artur Kaljuvee tegi köögis suitsu. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx oli läinud sauna dušši alla. Süüdistatav Artur Kaljuvee tuli elutuppa ja lõi kannatanu xxxxxxxxxxx kaks korda rusikaga vasakule poole näopiirkonda. Selle tagajärjel tundis kannatanu xxxxxxxxx valu ja ninast hakkas verd jooksma. Kannatanu xxxxxxxxx tõusis püsti ja süüdistatav Artur Kaljuvee võttis uuesti ründe asendi sisse - hoidis rusikaid püsti. Kannatanu xxxxxxxxx proovis süüdistatav Artur Kaljuveed maha suruda, kuid süüdistatav Artur Kaljuvee rabeles lahti ja üritas korduvalt kannatanu xxxxxxxxxx lüüa. Kannatanu arvab, et kümnetes kordades üritas. Rüselus jätkus põrandal pikali olles, mille käigus süüdistatav Artur Kaljuvee vabandas kannatanu xxxxxxxxx ees. Kannatanu xxxxxxxxx haardest vabanedes ründas süüdistatav Artur Kaljuvee rusikaid kasutades kannatanu xxxxxxxxxx uuesti näo- ja kehapiirkonda. Süüdistatav Artur Kaljuvee üritas ka peaga lüüa. Kui löömine ei õnnestunud, siis süüdistatav Artur Kaljuvee hakkas kannatanu xxxxxxxxxxxküünistama ja hammustama. Süüdistatav Artur Kaljuvee küünistas kannatanu xxxxxxxxxxnägu, kaela ja keha. Kannatanu xxxxxxxxx proovis süüdistatav Artur Kaljuveed tugevamini kinni hoida, surudes ta tugevasti enda vastu, misjärel süüdistatav Artur Kaljuvee hammustas kannatanu xxxxxxxxxx rinna piirkonnast. Edasise rüseluse käigus õnnestus süüdistatav Artur Kaljuveel kannatanu xxxxxxxxxx ka selja piirkonnast hammustada. Kui kannatanu xxxxxxxxxxproovis rüseluse käigus süüdistatav Artur Kaljuveest kinni haarata, siis kannatanu xxxxxxxxx ja süüdistatav Artur Kaljuvee kukkusid koos. Selle tagajärjel kannatanu xxxxxxxxxxvigastas roiet. Seejärel süüdistatav Artur Kaljuvee rahunes ja koos kannatanu xxxxxxxxxxx liiguti esikusse. Esikus ründas süüdistatav Artur Kaljuvee kannatanu xxxxxxxxxx uuesti ja rüselus kestis kuni politsei saabumiseni. Rüselus esikus kestis paar minutit ja keegi seltskonnas viibinutest sekkuda ei julgenud. Üksnes tunnistaja xxxxxxxxxxxx üritas süüdistatav Artur Kaljuveed kannatanu xxxxxxxxxxx eemale sikutada, kuid see ei õnnestunud, arvab kannatanu xxxxxxxxx. Sündmuskohale saabus politsei ja hiljem ka kiirabi. Sündmust on pealt näinud tunnistajad xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxu ja xxxxxxxxxxxx, kelle ütlused riimuvad ka kannatanu xxxxxxxxx ütlustega. 10 Tunnistaja xxxxxxxxxxi ütluste kohaselt tegi ta koos süüdistatav Artur Kaljuveega köögis suitsu. Süüdistatav Artur Kaljuvee oli emotsionaalselt meelestatud - süüdistas ja haletses ennast. Lõpetanud suitsetamise läks süüdistatav Artur Kaljuvee elutuppa ja tunnistaja xxxxxxxxxx jäi veel sigaretti lõpetama. Tunnistaja xxxxxxxxxxxkuulis elutoast tunnistaja xxxxxxxxxxxxx lausumas, et „Artur ära tee, rahune maha“. Elutuppa minnes nägi tunnistaja xxxxxxxxxx, et kannatanu xxxxxxxxx ja süüdistatav Artur Kaljuvee seisid püsti ning vehkisid kätega. Kannatanu xxxxxxxxx üritas süüdistatav Artur Kaljuveel kätest kinni saada ja teda kinni hoida. Elutoast kostus kolinat ja kannatanu xxxxxxxxx ning süüdistatav Artur Kaljuvee kukkusid kapi peale. Tunnistaja xxxxxxxxxx helistas politseisse ja teavitas toimunust ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx, kes oli saunas. Tunnistaja xxxxxxxxxx läks õue politseinike saabumist ootama. Tunnistaja xxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt avanes talle õuest esikusse tulles vaatepilt, kus süüdistatav Artur Kaljuvee oli pikali, kannatanu xxxxxxxxx püüdis tema käsi kinni hoida. Kannatanu xxxxxxxxxxxägu oli verine ning rindkerel oli näha küünistuste jälgi. Tunnistaja xxxxxxxxxx väljus uuesti majast. Tunnistaja xxxxxxxxxxx ütlusi on kinnitanud ka tunnistaja xxxxxxxxxxxx. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx oli elutuppa toolile tukkuma jäänud ja ärkas, kui kannatanu xxxxxxxxx ja süüdistatav Artur Kaljuvee olid elutoa põrandal pikali ja maadlesid. Tunnistaja xxxxxxxxxxxu käskis rüselemise lõpetada. Järgmine hetk, mida tunnistaja xxxxxxxxxxxxxmäletab on see, kui kõik olid elutoast lahkunud. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt oli ta sellel õhtul palju alkoholi tarvitanud ja esines hetki, kus ta tukkus. Seega võib ta sündmuste järjepidevuses eksida. Nii tunnistaja xxxxxxxxxxx kui ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtub, et sündmuste käigus tunnistaja xxxxxxxxxxxu lahkus elutoast ning läks sauna. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtub, et ajal, kui ta hakkas dušši alla minema, tuli tunnistaja xxxxxxxxxg sauna ja ütles, et xxxxxxxa Artur kaklevad. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx läks elutuppa, kus süüdistatav Artur Kaljuvee oli diivanil pikali ja kannatanu xxxxxxxx tema peal. Kannatanu xxxxxxxxxx oli nina verine. Kannatanu xxxxxxxxx küsis süüdistatav Artur Kaljuveelt, et miks sa mind lõid. Samal hetkel nägi tunnistaja xxxxxxxxxxxx, et süüdistatav Artur Kaljuvee hammustas kannatanu xxxxxxxxxx seljast. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx viskas süüdistatav Artur Kaljuveele kruusitäie külma vett näkku. Süüdistatav Artur Kaljuvee lahkus elutoast ja suundus esikusse ning talle järgnesid nii tunnistaja xxxxxxxxxxx kui ka kannatanu xxxxxxxxxx Esikus jätkus süüdistatav Artur Kaljuvee ja kannatanu xxxxxxxx vaheline rüselus. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx nägi, kui süüdistatav Artur Kaljuvee oli esiku põrandal pikali ja kannatanu xxxxxxxxx tema peal. Selleks hetkeks olid kannatanu xxxxxxxxx rinnale tekkinud hammustamise jäljed. Rünnaku hetke ja hammustamist tunnistaja xxxxxxxxxxxx ei näinud, kuna sättis saunarätikut. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt lasi kannatanu xxxxxxxxx süüdistatav Artur Kaljuvee enne politsei saabumist lahti ja süüdistatav Artur Kaljuvee üritas kohe uuesti rünnata, kuid kuna süüdistatav Artur Kaljuvee komistas, siis see tal ei õnnestunud. Tunnistaja xxxxxxxxxxxr lükkas süüdistatav Artur Kaljuvee majast välja, mille peale süüdistatav Artur Kaljuvee üritas ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx rünnata, kuid viimane sai pea eest ära. Kohus leiab, et kannatanu xxxxxxxxx ja tunnistajate xxxxxxxxxxi, xxxxxxxxxxx ningxxxxxxxxxxxxi ütlused on omavahel kooskõlas, need on eluliselt usutavad ja seega usaldusväärsed. Lisaks kinnitavad eelnimetatud isikute ütlustest nähtuvat ka kirjalikud tõendid. Sündmuse asjaolusid kinnitab ka patrullileht (tl 53-54), millest kohaselt sai politseipatrull 13.02.
  16. a kell 02.36 väljakutse aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxx4, kus toimus kaklus. Kõik sündmuskohal viibinud isikud olid alkoholijoobes. Artur Kaljuvee läks küünte ja hammastega kallale xxxxxxxxxxe ning tekkis rüselus. Kannatanul fikseeris vigastused kiirabi. Artur Kaljuvee agressiivne ning ta toimetati koju. Kell 03.45 sõitis alkoholijoobes Artur Kaljuvee jalgrattaga xxxxxxxx4 juurde. Politseid nähes üritas Artur Kaljuvee eest ära sõita. 11 Artur Kaljuvee käitumine väga üleolev ja agressiivne. Artur Kaljuvee toimetatud kainenema. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist (tl 61-62) 13.02.
  17. a kell 04.20 paigutati Artur Kaljuvee kainenema ning isik vabastati 13.02.
  18. a kell 11.
  19. Lisaks kinnitavad sündmuse asjaolusid ka patrullilehe lisaks olevad fototabelid (tl 55-56), millest nähtuvalt on kannatanu xxxxxxxxx näol ja kehal kriimustused, samuti on kriimustused pea parempoolsel küljel ning vigastus on fikseeritud ka xxxxxxxxx seljal. Kiirabikaardist (tl 57) nähtuvalt on 13.02.
  20. a xxxxxxxxx fikseeritud mitut keha piirkonda haaravad pindmised vigastused, mis on saadud löömise, väänamise, hammustamise või küünistamise tulemusena teise isiku poolt. Sündmuse asjaolusid kinnitab ka tervisekaart/haigusjuht nr A2507 2016, millest nähtuvalt 13.02.2016.a xxxxxxxxx on pöördunud perearsti vastuvõtule. Perearst fikseeris xxxxxxxxxxkehal, kaelal ja näol mitmeid marrastusi ja seljal hammustusjälje. Lisaks on terviskaart/haigusjuht nr A559 2016 (tl 59) kohaselt on 15.02.
  21. a xxxxxxxxx uuesti pöördunud perearsti vastuvõtule, kus xxxxxxxxxx diagnoositi roidemurd. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates usaldusväärselt tõendatud, et 13.02.
  22. a kella 02.30 ajal xxxxxxxxx majas kasutas süüdistatav Artur Kajuvee kannatanu xxxxxxxxx suhtes vägivalda. Süüdistatav Artur Kaljuvee lõi kannatanu xxxxxxxxxx korduvalt rusikaga näkku. Rüseluse käigus küünistas süüdistatav Artur Kaljuvee kannatanu xxxxxxxxxx korduvalt näost, kaelast ja seljast ning hammustas selja ülaosast. Kannatanu xxxxxxxxxxe tekitati süüdistuses märgitud vigastused. Lisaks nähtub kogutud tõenditest, et kannatanu xxxxxxxxxx on tuvastatud ka roidemurd, kuid kuna süüdistuse kohaselt ei ole süüdistatav Artur Kaljuveele roidemurru tekitamist ette heidetud, kohus selles osas seisukohta ei võta (

§ 268lg 1).

Kohtu hinnangul ei ole süüdistatav Artur Kaljuvee ütlused osaliselt usaldusväärsed, s.o osas, milles need ei ole kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Süüdistatav Artur Kaljuvee ütlused on kannatanu xxxxxxxxx ja tunnistajate xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxi ütlustega kooskõlas selles, et Artur Kaljuvee koos xxxxxxxxxxxxxx läks 12.02.

  1. a xxxxxxxxxxx elukohta, kus käidi saunas, aeti juttu ja tarvitati alkoholi. Alkoholi tarvitas ka süüdistatav Artur Kaljuvee. Edasiste sündmuste, s.o xxxxxxxxx kehalise väärkohtlemise osas puudub Artur Kaljuveel tema ütluste kohaselt mälupilt – tunnistaja xxxxxxxxxxx juures tarvitas ta 2 õlut ja kui teist korda saunalavale läks võttis sauna eesruumis 2 lonksu Jägermeistrit, pärast mida ei mäleta ta siiani midagi. Pilt tuli süüdistatav Artur Kaljuveele ette kui kohale tuli politsei. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatav Artur Kaljuvee selgitused mälupildi puudumise kohta eluliselt usutavad. Siinkohal arvestab kohus, et süüdistatav Artur Kaljuvee, olles xxxxxxxxxxxxxxxkahe peale ära 0,5 liitrit Jägermeistrit, hindas ennast kaineks. Samas, pärast aja möödumist, kahe õlu tarvitamist ja kahe lonksu Jägermeistri joomist, mälupilt puudub, mis ei ole kohtu arvates eluliselt usutav. Süüdistatav Artur Kaljuvee arvamus, et keegi oli likööri sisse midagi pannud (seetõttu kadus mälupilt), ei ole samuti eluliselt usutav. Lisaks ei ole süüdistatav Artur Kaljuvee olnud oma ütlustes järjekindel. Esmalt on ta avaldanud, et viimane mälupilt on sauna eesruumis, kuid hilisemalt selgitanud, et viimati mäletab, kuidas ta elutuppa istuma läks. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et kannatanu xxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt hakkas süüdistatav Artur Kaljuvee politsei saabumisel koheselt kannatanu xxxxxxxxxx ründamises süüdistama. Samuti nähtub kannatanu xxxxxxxxxxütlustest, et mõned päevad pärast sündmust helistas talle süüdistatav Artur Kaljuvee ja seda eelkõige põhjusel, et kannatanu xxxxxxxxx politseisse ei pöörduks. Süüdistatav Artur Kaljuvee üritas korduvalt kannatanu xxxxxxxxxxx ühendust võtta. Märkimisväärne on ka asjaolu, et süüdistatav Artur Kaljuvee oli koheselt nõus hüvitama tunnistaja xxxxxxxxxxxxe tema elukohas lillepoti lõhkumisega tekitatud kahju. Eelkirjeldatu annab alust arvata, et süüdistatav Artur Kaljuvee 12 siiski mäletab 13.02.
  2. a xxxxxxxxxxi elukohas toimunud sündmusi või teatud osas peab ennast toimunu tõttu vastutavaks. Oluline on seegi, et kui 13.09.
  3. a AS-i Felix territooriumil toimepandud sündmuste kohta on süüdistatav Artur Kaljuvee selgitanud, et koheselt peale sündmust ei mäletanud ta detailselt sündmuse asjaolusid eelkõige pohmelli tõttu ja kõik meenus talle alles kaks kuud hiljem, mis tema puhul on tavaline, siis 13.02.
  4. a aset leidnud sündmuste kohta ei ole süüdistatav Artur Kaljuvee mälu käesoleva ajani taastunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole süüdistatav Artur Kaljuvee ennastõigustavad ütlused suures osas kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega ja ka eluliselt usutavad. Eeltoodut arvesse võttes on kohtu hinnangul asjas kogutud usaldusväärsete tõenditega tõendatud, et süüdistatav Artur Kaljuvee 13.02.
  5. a kella 02.30 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elutoas lõi kahel korral kannatanu xxxxxxxxxxx rusikaga näkku, tekitades sellega xxxxxxxxx ninale turse. Süüdistatav Artur Kaljuvee rüseluse käigus küünistas xxxxxxxxxx näost, kaelast ja seljast, tekitades sellega kannatanu xxxxxxxxxxnäole, kaelale ja seljale kriimustused, samuti hammustas kannatanut selja ülaosast, millega tekitas kannatanu parema abaluu piirkonda verevalumi.
  6. Kohus leiab, et süüdistatav Artur Kaljuvee tegu on õige kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, kuna süüdistatav Artur Kaljuvee puhul on tegemist isikuga, kes on teise isiku kehalise väärkohtlemise toime pannud korduvalt. Tartu Maakohtu 29.01.
  7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-9770 mõisteti Artur Kaljuvee süüdi KarS § 121 ja § 274 lg 1 järgi (tl 80-84). Seega on süüdistatav Artur Kaljuvee puhul tegemist isikuga, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise. Lisaks tuvastas kohus käesolevas otsuses, et süüdistatav Artur Kaljuvee on toime pannud teiste isikute suhtes kehalise väärkohtlemise, s.o 13.09.
  8. a ja 13.02.
  9. a, st korduvalt.
  10. Kohus on seisukohal, et süüdistatav Artur Kaljuvee on kuriteod toime pannud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Kohtu hinnangul oli süüdistatav Artur Kaljuvee teadlik, et kasutades kannatanute xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxx suhtes vägivalda viisil, nagu süüdistatav Artur Kaljuvee kasutas, tekitab ta kannatanutele valu ning kannatanu xxxxxxxxxxx ka tervisekahjustusi ning süüdistatav Artur Kaljuvee tahtis seda. Kohtu arvates kinnitab süüdistatav Artur Kaljuvee tahtlust ka tegude objektiivne pilt. Kogutud tõendid osundavad selgelt sellele, et süüdistatav Artur Kaljuvee oli mõlemal korral (s.o 13.09.
  11. a ja 13.02.
  12. a) alkoholijoobe seisundist tulenevalt agressiivselt meelestatud ja vägivaldne kõrvaliste isikute suhtes. Nii kasutas süüdistatav Artur Kaljuvee vägivalda kaklust lahutama tulnud turvatöötaja suhtes, hiljem sisenes loata AS-i Põltsamaa Felix territooriumil asuvasse turvaruumi, hakkas karjuma, sõimama ja kätega vehkima ning kasutas appi tulnud turvatöötaja suhtes vägivalda. Lisaks kasutas süüdistatav Artur Kaljuvee põhjuseta vägivalda kannatanu xxxxxxxxxxxuhtes.
  13. Kohtu hinnangul ei ole põhjust teha etteheiteid kriminaalmenetluse kohtueelsele läbiviimisele. Kohus ei nõustu kaitsja arvamusega, justkui kohtueelses menetluses on jäetud Artur Kaljuveele tutvustamata kahtlustatava õigused ja kohustused. Artur Kaljuvee 14.09.
  14. a kahtlustatavana ülekuulamise protokolli esimesel leheküljel (tl 149) on toodud kahtlustatava Artur Kaljuvee ankeetandmed. Seejärel on trükitult esitatud kahtlustatava õigused ja kohustused, mille järel omakorda lause, et kahtlustatavat on tutvustatud tema õiguste ja kohustustega ning selgitatud nende sisu. Õiguste ja kohustustega tutvumise ja nende sisu selgitamise kohta on käsikirjaliselt kirjutatud „arusaadav“. Lehekülje lõpus on kahtlustatava allkiri. 13 Süüdistatav Artur Kaljuvee on kohtus ütlusi andes kinnitanud, et kahtlustatava ülekuulamise protokolli esimese lehekülje lõpus olev allkiri on tema oma. Samas ei ole süüdistatav kindel, kas väljend „arusaadav“ on tema poolt kirjutatud või mitte. Süüdistatav Artur Kaljuvee ütlustest nähtub, et enne kuulati ta kahtlustatavana üle ja seejärel alles võeti allkiri temale õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatav Artur Kaljuvee sellesisulised ütlused eluliselt usutavad. Esiteks arvestab kohus, et süüdistatav Artur Kaljuvee ütlused on kohtumenetluses muutunud võrreldes sellega, mida süüdistatav Artur Kaljuvee rääkis kohtueelses menetluses. Ilmselgelt on ennastõigustavate ja süüd vähendavate ütluste andmise tõttu vajalik teha etteheiteid ka kohtueelses menetluses ülekuulamise läbiviimisele. Seda kinnitab ainuüksi asjaolu, et ristküsitluse käigus on esmalt süüdistatav Artur Kaljuvee öelnud, et talle üldse õigusi ei tutvustatud, kuid pärast kahtlustatavana ülekuulamise protokolliga tutvumist on ta varem väidetut muutnud ja arvanud, et allkiri protokollil on ikka tema oma. Teiseks ei ole usutav, et menetleja on seadusevastaselt viinud läbi süüdistatav Artur Kaljuveega menetlustoimingu, jättes talle õigused enne toimingu läbiviimist tutvustamata (

§ 75

). Samuti ei ole usutav, et menetleja on hilisemalt täiendanud ülekuulamise protokolli p 2, lisades sinna käsikirjaliselt sõna „arusaadav“. Siinkohal on oluline, et süüdistatav Artur Kaljuvee kinnitusel oli ta ise teadlik sellest, et õigused ja kohustused tutvustatakse enne ütluste andmist ja ta tahtis seekord ka, et nii tehakse. Kohtu hinnangul on asjakohatu kaitsja väide, et kuna süüdistatav Artur Kaljuvee on pärit venekeelsest keskkonnast, on tal ennast eesti keeles raske väljendada. Esiteks märgib kohus, et süüdistatav Artur Kaljuvee on kinnitanud, et tema emakeel on eesti keel. Kohtul (ega ka kohtueelset menetlust läbiviinud asutustel) ei ole tekkinud kahtlust, et süüdistatav Artur Kaljuvee ei valdaks piisavalt eesti keelt ja sellest tulenevalt ei ole Artur Kaljuveega läbiviidavate menetlustoimingute juurde kaasatud tõlki. Ka varasemates süüdistatav Artur Kaljuvee suhtes läbi viidud kriminaalmenetlustes ei ole kaasatud tõlki (tl 80-84, 85-86). Lisaks nähtub käesoleva kriminaalasja materjalidest, et süüdistatav Artur Kaljuvee tutvusringkond koosneb eesti keelt emakeelena rääkivatest isikutest. Seega ei pea kohus usutavaks, et süüdistatav Artur Kaljuvee kohtumenetluses antud ütlused oleksid olnud mõjutatud mingilgi viisil sellest, et süüdistatav Artur Kaljuvee ei oska eesti keelt. Pigem oli eesti keele väidetav oskamatus sõltuvuses sellest, kas süüdistatav Artur Kaljuvee oskas ristküsitluse ajal anda täpsustavatele küsimustele selgeid ja arusaadavaid vastuseid. Näiteks ei ole süüdistatav Artur Kaljuvee osanud väidetavalt eesti keeles selgitada, miks ta ei ole kohtueelses menetluses rääkinud, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxu teda millegagi lõi, kirjeldada juustest tirimist või sakutamist (istungiprotokoll lk 11).

  1. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Kohus ei nõustu ka kaitsja väitega, et kuna süüdistatava Artur Kaljuvee arusaamisvõime oli tarbitud alkoholi tõttu piiratud, ei saanud Artur Kaljuvee aru, et tema ja xxxxxxxxxxx vahelist kaklust lahutama tulnud xxxxxxxxxxxxxxu näol oli tegemist turvatöötajaga. Siinkohal peab kohus oluliseks osundada ka KarS §-le 36, mille järgi ei välista tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund süüd. Kriminaalasjas kogutud tõendid (sh süüdistatav Artur Kaljuvee enda ütlused) kinnitavad, et süüdistatav Artur Kaljuvee viis ennast ise 13.09.
  2. a tahtlikult joobeseisundisse. Lisaks nähtub süüdistav Artur Kaljuvee ütlustest selgelt, et ühiselamus toimunud kaklust püüdis lahutada justnimelt turvanaine xxxxxa. Seega ei ole õige, et süüdistatav Artur Kaljuvee ei saanud aru, et tegemist on turvatöötajaga. Samuti tuleneb kannatanu xxxxxxxxxxxxxxu ütlustest, et turvatöötajana tööl olles kannab ta vormiriietust. Seda on kinnitanud ka tunnistaja xxxxxxxxxxxse. Lisaks nähtub xxxxxxxxxxxxe ütlustest, et AS-i Felix territooriumil väga palju isikuid ei viibinud, et kaklust lahutama tulnud naine pidi olema turvanaine. Ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxx sai aru, et väravas tööl olnud naisterahvas oli 14 turvanaine. Tulenevalt eeltoodust ja ka asjaolust, et süüdistatav Artur Kaljuvee pidi AS-i Felix territooriumile sisenedes nägema väravavalvurina tööl olnud xxxxxxxxxxxxxxxx, oli täielikult teadlik asjaolust, et kaklust tuli lahutama turvatöötaja.
  3. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav Artur Kaljuvee süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistus. KarS § 121 lg 2 p 3 sätestab sanktsioonina rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui KarS-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et süüdistatav Artur Kaljuvee on kehalise väärkohtlemise toime pannud kahe ametiülesandeid täitva turvatöötaja suhtes. Tegemist oli kõrvaliste isikutega, kelle ülesandeks oli tagada kord AS-i Põltsamaa Felix territooriumil. Enne turvatöötajate suhtes vägivalla kasutamist süüdistatav Artur Kaljuveel turvatöötajatega konflikti ei olnud. Samuti arvestab kohus, et süüdistatav Artur Kaljuvee ja kannatanu xxxxxxxxx vahel enne vägivalla kasutamist konflikte ei esinenud - süüdistatav Artur Kaljuvee kasutas vägivalda sõnagi lausumata ruumi sisenedes. Süüdistatava Artur Kaljuvee agressiivne käitumine kannatanute suhtes oli ootamatu ja ettearvamatu. Süüdistatav Artur Kaljuvee jätkas kannatanute suhtes agressiivset käitumist kuni politsei saabumiseni. Lisaks nähtub, et süüdistatav Artur Kaljuvee on jätkanud agressiivset käitumist ka arestimajas, püüdes endalt elu võtta. Kaitsja leidis, et karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada Artur Kaljuvee kahetsust. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul ei väljendanud Artur Kaljuvee kohtus ütlusi andes mingisugust kahetsust, sealhulgas sõnaliselt. Süüdistatav Artur Kaljuvee ütlustest nähtuvalt kahetses ta seda, et alkoholi tarvitas ja kaklus toimus (xxxxxxxxxxx). Samas süüdistatav Artur Kaljuvee enda süüd toimepandus ei ole näinud. Seega ei esine kohtu arvates kergendavaid asjaolusid KarS § 57 p 3 mõttes, s.o puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes kohus ei tuvastanud. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide puhul on oluline arvestada süüdistatav Artur Kaljuvee varasemat karistatust. Karistusregistri väljavõttest (tl 75-79) nähtuvalt on süüdistatav Artur Kaljuvee varasemalt korduvalt karistatud eriliigiliste süütegude, s.o liiklussüüteo, avaliku võimu teostamise vastase, avaliku usalduse - ja korra vastaste süütegude, samuti varavastaste süütegude toimepanemise eest. Lisaks on süüdistatav Artur Kaljuveed karistatud ka kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Tartu Maakohtu 29.01.
  4. a otsusega karistati Artur Kaljuveed kehaliste väärkohtlemiste (2 episoodi) toimepanemise ja võimuesindaja suhtes toimepandud süüteo eest (ründas ametikohuseid täitvat turvatöötajat) vangistusega, mis asendati 425 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 1 aasta (tl 80-84). Kriminaalhooldusametniku 18.12.
  5. a kirjast järelduvalt ei täitnud süüdistatav Artur Kaljuvee ajavahemikul 07.23.12.
  6. a üldkasuliku töö tegemiseks määratud ajakava. Kriminaalhooldusametnikule kirjutatud seletuse kohaselt magab süüdistatav Artur Kaljuvee lõunani ja ei jõua tööle. Määratud üldkasuliku töö tundidest oli süüdistatav Artur Kaljuveel sooritatud 308 tundi ja tegemata 117 tundi (tl 73). Kriminaalhooldusametniku 04.02.
  7. a ettekandest nähtuvalt on süüdistatav Artur Kaljuvee üldkasuliku töö tunnid on sooritatud 03.02.
  8. a. Ettekande kohaselt esines mõningatel kordadel raskusi kokkulepetest ja koostatud ajakavast 15 kinnipidamisega (tl 74). Eelnevast nähtuvalt on Artur Kaljuveele antud võimalust kanda karistust vabaduses, kuid sellele vaatamata on süüdistatav Artur Kaljuveel esinenud kriminaalhoolduse ajal probleeme ka kokkuleppest ja määratud ajakavast kinnipidamisega. Kriminaalhooldaja ettekandest (tl 70-71) on süüdistatav Artur Kaljuvee varasemalt kolmel korral olnud allutatud kriminaalhooldusele. Sellele vaatamata on süüdistatav Artur Kaljuvee jätkanud ka kuritegude (samalaadsete) toimepanemist. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et Tartu Maakohtu 29.01.
  9. a otsusega kohustati Artur Kaljuveed mitte tarvitama alkoholi. Kriminaalhooldusametniku 25.09.
  10. a ettekandest nähtuvalt ei ole alkoholi tarvitamise keeldu ametnik saanud kontrollida, kuna süüdistatav Artur Kaljuvee ei ole olnud oma elukohas kättesaadav (tl 70-72). Käesoleval juhul on aga tuvastatud, et süüdistatav Artur Kaljuvee on korduvalt (s.o vähemalt 13.09.
  11. a, 07.06.
  12. a ja 13.02.
  13. a) rikkunud talle kohtulahendiga pandud kohustust. Esiteks on alkoholijoove tuvastatud 13.09.
  14. a (tl 47-48) ja 13.02.
  15. a (tl 61-62). Teiseks on süüdistatav Artur Kaljuvee kriminaalhoolduse ajal süüdi tunnistatud alkoholijoobe seisundis mootorsõiduki juhtimises (Pärnu Maakohtu 30.07.
  16. a otsus kriminaalasjas nr 1-15-5016 – tl 85-86). Seega on süüdistatav Artur Kaljuvee rikkunud korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi. Süüdistatav Artur Kaljuvee on tunnistanud enda alkoholi tarvitamise probleeme ja seda, et alkoholi tarvitades muutub tema käitumine agressiivseks, kuid tema ütlustest järelduvalt ei ole ta varasemalt piisavalt aktiivselt probleemiga tegelenud. Süüdistatav Artur Kaljuvee ütluste kohaselt on ta varasemalt käinud psühhiaatri juures (tl 99,100), kuid ei ole piisavat abi saanud. Sellele vaatamata leiab süüdistatav Artur Kaljuvee, et alkoholi tarvitamisega seotud probleemi lahendab see, et ta käib Anonüümsete Alkohoolikute koosolekutel. Siinjuures arvestab kohus, et süüdistatav Artur Kaljuvee enda ütluste kohaselt on ta seal mõned korrad (3-4 korda) käinud ja ka varasemalt psühhiaatri poolt väljakirjutatud ravimid ei ole aidanud tal probleemi lahendada. Seetõttu ei ole kohus veendunud, et süüdistatav Artur Kaljuvee on saavutanud alkoholi tarvitamise probleemi üle täieliku kontrolli ja edasiselt enam alkoholi ei tarvita. Süüdistatav Artur Kaljuvee poolt varasemalt toimepandud kuritegude asjaolusid arvestades, järeldub selgelt, et süüdistatava käitumises on väljakujunenud sarnane tegutsemismuster. Süüdistatav Artur Kaljuvee, olles tarvitanud alkoholi, muutub agressiivseks teiste inimeste suhtes ja seeläbi seab oma käitumisega ohtu teiste isikute vara ja tervise. Samuti arvestab kohus, et Artur Kaljuveel on käesoleval ajal töökoht Eurorehvid OÜ-s (tl 4142) ja seda vaatamata temal tuvastatud töövõimetusele 40 % (tl 94-95). samas nähtub materjalidest, et ka varasemalt on süüdistatav Artur Kaljuveel olnud töökohti, kuid ta on neid sageli vahetanud (tl 70-71, 73, 101-103, 104-106). Eeltoodust tulenevalt peab kohus kohaseks karistusliigiks Artur Kaljuvee puhul üksnes vangistust, mis kuulub tervikuna ärakandmisele. Vangistuse tingimuslikult täitmisele pööramata jätmist või selle asendamist üldkasuliku tööga kohus eeltoodud põhjendustel võimalikuks ei pea. Kohtu hinnangul ei vastaks selline karistus karistuse mõistmise põhimõtetele. Seda põhjusel, et samalaadsete kuritegude toimepanijaid on karistuseesmärkide saavutamiseks (et edaspidi samalaadseid kuritegusid toime ei pandaks) oluline karistada järjest rangemate karistustega. Eeltoodud karistust mõjutavaid asjaolusid arvesse võttes peab kohus põhjendatuks määrata Artur Kaljuveele KarS § 121 lg 2 p 3 järgi toimepandud kuritegude eest karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. Nimetatud karistus kuulub ärakandmisele tervikuna.

§ 414

lg 1 alusel edastab kohus Artur Kaljuveele kohtuotsuse jõustumisel teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse Artur Kaljuvee peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist. 16 Pärnu Maakohtu 30.06.

  1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-5016 mõisteti Artur Kaljuvee süüdi KarS § 424 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 120 päevamäära, s.o 1764 eurot (tl 85-86). Riigi Tugiteenuste Keskuse kirja kohaselt on seisuga 05.01.
  2. a tasumata nõude jääk 1511,15 eurot. Kuna süüdistatav Artur Kaljuvee ei ole täielikult ära kandnud talle mõistetud rahalist karistust, tuleb moodustada KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus. KarS § 64 lg 2 alusel tuleb Pärnu Maakohtu 30.07.
  3. a otsusega mõistetud ärakandmata rahaline karistus viia täide iseseisvalt. Artur Kaljuvee suhtes on kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu (tl 63-64), mis tuleb tühistada karistuse kandmisele asumisel. Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud summas 105,60 eurot (tl 69).

§ 175

lg 1 p 2 alusel on menetluskuluks kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx hüvitatud sõidukulu 53 eurot (tl 34-35), tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx hüvitatud sõidukulu 19 eurot (tl 139), tunnistaja xxxxxxxxxxxxe hüvitatud sõidukulu 6,80 eurot (tl 140), tunnistaja xxxxxxxxxxxxxle hüvitatud sõidukulu 6,60 eurot (tl 141) ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx hüvitatud sõidukulu summas 20,29 eurot (tl 146). Kokku on kannatanule ja tunnistajatele hüvitatud sõidukulu summas 105,69 eurot. Menetluskuluks on

§ 175

lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on

§ 179

lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2016.a) määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 470 eurot. Seega on sundraha suuruseks 705 eurot. Eeltoodust tulenevalt on menetluskulu kokku 916,29 eurot.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista Artur Kaljuveelt.

§ 180

lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kohus leiab, et menetluskulude tasumise võimaldamine osade kaupa 1 aasta jooksul ei ole põhjendatud. Artur Kaljuveel on töökoht Eurorehvid OÜ-s ja seega omab ta sissetulekut. Lisaks on Artur Kaljuveel tagatud teatav sissetulek töövõimetuspensioni näol. Samas arvestab kohus, et käesoleva otsusega tuleb süüdistatav Artur Kaljuveel vanglakaristust reaalselt kanda, mis tähendab sissetulekute kaotamist. Lisaks nähtub materjalidest, et süüdistatav Artur Kaljuveel on varasemalt tasumata nõudeid, sh eelmise kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus ja menetluskulud (mõlemad määrati otsusega tasumisele vabatahtlikult 1 aasta jooksul!), aga ka muud suures ulatuses tasumata nõuded, sh krediidiasutustele (tl 73). Seega ei ole kohtu arvates põhjendatud määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik 17

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.